Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Okɛ Oshija Ni Oji Lɛ Atsu Nii Jogbaŋŋ

Okɛ Oshija Ni Oji Lɛ Atsu Nii Jogbaŋŋ

Okɛ Oshija Ni Oji Lɛ Atsu Nii Jogbaŋŋ

“Mɔ ni aaanyɛ mli amɔ lɛ, ha emɔ mli.”—MAT. 19:12.

1, 2. (a) Te Yesu, Paulo kɛ mɛi krokomɛi na oshijayeli amɛha tɛŋŋ? (b) Mɛni hewɔ ekolɛ mɛi komɛi enaŋ oshijayeli akɛ nikeenii lɛ?

ŊWANEJEE ko bɛ he akɛ gbalashihilɛ ji nikeenii ni jara wa waa ni Nyɔŋmɔ kɛha adesai lɛ ateŋ ekome. (Abɛi 19:14) Kɛlɛ, Kristofoi ni ji oshijafoi lɛ ateŋ mɛi babaoo hu baanyɛ amɛná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli, ni amɛwo yibii kpakpai. Nyɛmi nuu ko ni eye afii 95 ni atsɛɔ lɛ Harold ní boteee gbalashihilɛ mli lɛ kɛɛ akɛ: “Eyɛ mli akɛ kɛ́ miyɛ mɛi amasɛi loo miifee mɛi gbɔ lɛ mináa miishɛɛ moŋ, shi kɛ́ mikome pɛ miyɛ he ko po lɛ, mihe efeee shoo kɔkɔɔkɔ. Efeɔ mi akɛ aŋɔ oshijayeli aha mi akɛ nikeenii.”

2 Hɛɛ, Yesu Kristo kɛ bɔfo Paulo fɛɛ wie oshijayeli he akɛ eji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, tamɔ gbalashihilɛ ji lɛ. (Nyɛkanea Mateo 19:11, 12; 1 Korintobii 7:7.) Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee mɔ fɛɛ mɔ ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ sumɔɔ ni ehi shi akɛ oshija. Bei komɛi lɛ, shihilɛi komɛi haa ewaa akɛ mɔ ko aaaná hefatalɔ ni sa. Aloo beni mɛi komɛi ebote gbalashihilɛ mli afii komɛi asɛɛ lɛ, shihilɛi komɛi ni amɛkpaaa gbɛ tamɔ gbalamlitsemɔ loo hefatalɔ gbele haa amɛbatsɔmɔɔ oshijafoi. Belɛ, mɛɛ shishinumɔ naa abaanyɛ akɛɛ akɛ oshijayeli ji nikeenii lɛ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi ni ji oshijafoi lɛ baanyɛ amɛkɛ amɛshijayeli lɛ atsu nii jogbaŋŋ?

Nikeenii ni Nɔ Bɛ

3. Mɛɛ hegbɛi bei pii lɛ Kristofoi ni ji oshijafoi lɛ náa?

3 Bei pii lɛ, oshija ni mɔ ko ji lɛ haa enáa be kɛ heyeli babaoo fe mɔ ni ebote gbalashihilɛ mli. (1 Kor. 7:32-35) Hegbɛi ni nɔ bɛ nɛɛ baanyɛ aha oshija ko alɛɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, elɛɛ esuɔmɔ mli eha mɛi krokomɛi, ni etsi ebɛŋkɛ Yehowa kpaakpa. No hewɔ lɛ, Kristofoi komɛi ena akɛ sɛɛnamɔ yɛ oshijayeli he, ni amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ ‘amɛbaamɔ mli’ kɛ hooo kwraa lɛ kɛyashi be ko. Mɛi krokomɛi yɛ ni jeee amɛyiŋtoo ji akɛ amɛhi shi oshija, shi beni amɛshihilɛ tsake lɛ, amɛsɔle kɛsusu amɛshihilɛ lɛ he ni no ha amɛyoo akɛ Yehowa baanyɛ aye abua amɛ hu koni amɛnya oshijayeli he. No hewɔ lɛ, amɛkpɛlɛ amɛshihilɛ lɛ nɔ, ni amɛmɔ oshijayeli mli.—1 Kor. 7:37, 38.

4. Mɛni hewɔ Kristofoi ni ji oshijafoi lɛ baanyɛ anu he akɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ?

4 Kristofoi ni ji oshijafoi lɛ le akɛ jeee ja amɛbote gbalashihilɛ mli dani Yehowa loo esafo lɛ baakpɛlɛ amɛnɔ loo ehiɛ baasɔ amɛ. Nyɔŋmɔ sumɔɔ wɔ fɛɛ akɛ aŋkroaŋkroi. (Mat. 10:29-31) Mɔ ko mɔ ko loo nɔ ko nɔ ko nyɛŋ atsi suɔmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛsumɔɔ wɔ lɛ naa. (Rom. 8:38, 39) Kɛji wɔbote gbalashihilɛ mli jio, wɔji oshijafoi jio lɛ, wɔyɛ yiŋtoi kpakpai ahewɔ ni esa akɛ wɔnu he akɛ wɔhe yɛ sɛɛnamɔ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ mli.

5. Mɛni ebiɔ ni mɔ ko afee koni ená oshija ni eji lɛ he sɛɛ jogbaŋŋ?

5 Fɛɛ sɛɛ lɛ, taakɛ eji yɛ mɔ ko ni aŋɔ lalatswaa loo kpɔiaŋgbɔlemɔ mli hesaa aha lɛ akɛ nikeenii lɛ gbɛfaŋ lɛ, esa akɛ mɔ ni yɔɔ oshijayeli nikeenii lɛ atsɔse ehe koni enyɛ ekɛtsu nii jogbaŋŋ. Belɛ ŋmɛnɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi ni ji oshijafoi—kɛ́ amɛji nyɛmimɛi hii loo yei, gbekɛbii loo onukpai, mɛi ni amɛ diɛŋtsɛ amɛhala akɛ amɛbaahi shi oshija loo yɛ shihilɛi komɛi ahewɔ lɛ—baanyɛ atsɔ amɛkɛ amɛshihilɛ lɛ atsu nii jogbaŋŋ? Nyɛhaa wɔsusua mra be mli Kristofoi asafo lɛ mli nɔkwɛmɔnii komɛi ni woɔ mɔ hewalɛ ni kɔɔ oshijayeli he lɛ he, ni wɔkwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ mli.

Oshijayeli yɛ Oblahiiaŋ

6, 7. (a) Mɛɛ hegbɛ Filipo biyei oblayei lɛ ná yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ mli? (b) Mɛɛ gbɛi anɔ Timoteo kɛ eshijayeli afii lɛ tsu nii jogbaŋŋ, ni mɛɛ gbɛ nɔ ajɔɔ lɛ yɛ esuɔmɔ mli ni ejɛ esɔmɔ yɛ eblahiiaŋ lɛ hewɔ?

6 Sanekpakpa shiɛlɔ Filipo yɛ biyei oblayei ejwɛ ni kɛ hiɛdɔɔ shiɛ tamɔ amɛtsɛ. (Bɔf. 21:8, 9) Gbalɛ fata mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ naakpɛɛ nikeenii lɛ ahe, ni oblayei nɛɛ kɛ nikeenii nɛɛ tsu nii ni amɛha gbalɛ ni yɔɔ Yoel 2:28, 29 lɛ ba mli.

7 Timoteo ji oblanyo ko ni kɛ oshija ni eji lɛ tsu nii jogbaŋŋ. Emami, Eunike, kɛ enaa Loise tsɔɔ lɛ “ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi” lɛ kɛjɛ egbekɛbiiashi. (2 Tim. 1:5; 3:14, 15) Shi eeenyɛ efee akɛ amɛbatsɔmɔ Kristofoi beni Paulo tee Listra, ni ji he ni amɛjɛ lɛ, klɛŋklɛŋ kwraa yɛ aaafee afi 47 Ŋ.B. lɛ. Afii enyɔ sɛɛ beni Paulo tee Listra nɔ ji enyɔ nɔ lɛ, no mli lɛ ekolɛ Timoteo eye afii 17 kɛmiimɔ afii 23. Eyɛ mli akɛ Timoteo edako tsɔ, ni emɔ anɔkwale lɛ mli etsɛko moŋ, shi asafoŋ onukpai ni yɔɔ Listra kɛ maŋ ni bɛŋkɛ jɛmɛ ni ji Ikoniom lɛ ‘tã ehe sane kpakpa.’ (Bɔf. 16:1, 2) No hewɔ lɛ, Paulo fɔ̃ Timoteo nine koni ebafata ehe kɛfã gbɛ. (1 Tim. 1:18; 4:14) Wɔnyɛŋ wɔwie kɛ nɔmimaa akɛ Timoteo boteee gbalashihilɛ mli. Shi wɔle akɛ beni eji oblanyo lɛ, ejɛ esuɔmɔ mli ekpɛlɛ Paulo ninefɔ̃ɔ lɛ nɔ, ni afii komɛi asɛɛ lɛ, esɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ kɛ nɔkwɛlɔ beni eji oshija lolo.—Fil. 2:20-22.

8. Mɛni ye ebua Yohane Marko ni etiu mumɔŋ otii asɛɛ, ni mɛɛ jɔɔmɔi ená yɛ nakai ni efee lɛ mli?

8 Yohane Marko hu kɛ eshijayeli afii lɛ tsu nii jogbaŋŋ yɛ eblahiiaŋ. Lɛ kɛ enyɛ, Maria, kɛ ewekunyo Barnaba fɛɛ fata Yerusalem asafo lɛ mli klɛŋklɛŋ bii lɛ ahe. Kɛfata he lɛ, eeenyɛ efee akɛ Marko weku lɛ yɛ nii fioo, ejaakɛ amɛyɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛshĩa yɛ maŋ lɛ mli, ni amɛyɛ oblayoo ko ni sɔmɔɔ amɛ hu. (Bɔf. 12:12, 13) Shi yɛ shihilɛ kpakpa nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, beni Marko ji oblanyo lɛ efooo lɛ pɛ enɔ mli; asaŋ efeee eyiŋ akɛ ebaato weku ni ekɛ amɛ ahi he kome yɛ ogbɔjɔ shihilɛ mli. Ekã shi faŋŋ akɛ, bɔfoi lɛ ni ekɛ amɛ shara mra mli lɛ ha ená shwelɛ kɛha maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. No hewɔ lɛ, ejɛ esuɔmɔ mli efata Paulo kɛ Barnaba he yɛ amɛ-klɛŋklɛŋ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ lɛ he gbɛfaa lɛ mli, ni esɔmɔ amɛ. (Bɔf. 13:5) Sɛɛ mli lɛ, efata Barnaba he kɛfa gbɛ, ni yɛ no sɛɛ afii komɛi lɛ, efata Petro he kɛsɔmɔ yɛ Babilon. (Bɔf. 15:39; 1 Pet. 5:13) Wɔnyɛŋ wɔtsɔɔ afii abɔ ni Marko kɛhi shi akɛ oshija. Shi efee gbɛ́i kpakpa akɛ mɔ ko ni miisumɔ ni esɔmɔ mɛi krokomɛi, ni etsu babaoo yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ mli.

9, 10. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛɛ hegbɛi yɔɔ kɛha Kristofoi oblahii kɛ oblayei ni ji oshijafoi ní amɛbaanyɛ amɛkɛlɛɛ amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha.

9 Ŋmɛnɛ hu lɛ, oblahii kɛ oblayei ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ateŋ mɛi babaoo jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛshijayeli afii lɛ tsuɔ nii kɛlɛɔ amɛsɔɔmɔ lɛ mli yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ mli. Taakɛ Marko kɛ Timoteo fee lɛ, amɛyɔseɔ akɛ oshijayeli haa ‘amɛsɔmɔɔ Nuŋtsɔ lɛ, ni nɔ ko nɔ ko wooo amɛnajiaŋ.’ (1 Kor. 7:35) Eji hegbɛ kpele diɛŋtsɛ. Sɔɔmɔ hegbɛi babaoo tamɔ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ, sɔɔmɔ yɛ he ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ahe ehia yɛ, maŋsɛɛ wiemɔ kasemɔ, yelikɛbuamɔ kɛha Maŋtsɛyeli Asa loo nitsumɔhe nine maa, Sɔɔmɔ Tsɔsemɔ Skul yaa, kɛ sɔɔmɔ yɛ Betel yɛ kɛha amɛ. Kɛ́ oji oblanyo loo oblayoo lɛ, ani okɛ hegbɛi ni oyɔɔ lɛ miitsu nii jogbaŋŋ?

10 Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Mark lɛ bɔi gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ beni eshwɛ fioo ni ebaye afii 20, etee Sɔɔmɔ Tsɔsemɔ Skul lɛ, ni etsu Maŋtsɛyeli nitsumɔi srɔtoi yɛ je lɛŋ hei pii. Beni eku ekuɛ ekwɛ afii 25 ni ekɛsɔmɔ yɛ be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ekɛɛ akɛ: “Mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ mawo mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ hewalɛ kɛtsɔ amɛ ni mikɛyaa shiɛmɔ, saramɔ ni miyasaraa amɛ, nine ni mifɔ̃ɔ amɛ kɛbaa mishĩa kɛha niyeli, kɛ okpɔlɔŋmɛɛ ni tswaa mɔ emaa shi yɛ mumɔŋ ni mitoɔ he gbɛjianɔ lɛ nɔ. Enɛɛmɛi fɛɛ haa mináa miishɛɛ naakpa.” Taakɛ Mark naawiemɔ lɛ tsɔɔ lɛ, nɔ ni haa mɔ náa miishɛɛ fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli ji nɔhamɔ, ni be fɛɛ ni akɛtsuɔ sɔɔmɔ krɔŋŋ lɛ haa mɔ náa hegbɛi babaoo ni ekɛaafee nakai. (Bɔf. 20:35) Ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ oji oblanyo loo oblayoo lɛ, ekɔɔɔ he eko nɔ ni onáa he miishɛɛ, hesaa, loo niiashikpamɔ ni oyɔɔ yɛ shihilɛ mli lɛ, obaanyɛ oteke nɔ yɛ Nuŋtsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli.—1 Kor. 15:58.

11. Mɛni hewɔ esaaa akɛ mɔ ko yeɔ ehe oyai kɛboteɔ gbalashihilɛ mli lɛ?

11 Eyɛ mli akɛ oblahii kɛ oblayei lɛ ateŋ mɛi babaoo baasumɔ ni amɛbote gbalashihilɛ mli wɔsɛɛ moŋ, shi yiŋtoi kpakpai yɛ hewɔ ní esaaa akɛ amɛyeɔ amɛhe oyai kɛfeɔ nakai. Paulo woɔ oblahii kɛ oblayei hewalɛ koni amɛmɛ, kɛ hooo lɛ kɛyashi bɔlɛnamɔ henumɔi ni yɔɔ amɛmli lɛ naa baaba shi kwraa, ni tsɔɔ akɛ ‘amɛsale gbala’ dã. (1 Kor. 7:36) Ebaahe be dani obaanyɛ ole bo diɛŋtsɛ ohe jogbaŋŋ, kɛ agbɛnɛ hu dani obaaná niiashikpamɔ ni baaha onyɛ ohala hefatalɔ ni sa bo. Gbalashihilɛ kitakamɔ lɛ ji hiɛdɔɔ sane, ni eji kitakamɔ ni hiɔ shi yɛ mɔ wala beaŋ fɛɛ.—Jaj. 5:2-5.

Oshijayeli yɛ Sɛɛ Mli yɛ Wala Beaŋ

12. (a) Te okulafo Hana kpee eshihilɛ ni tsake lɛ naa eha tɛŋŋ? (b) Mɛɛ hegbɛ ená?

12 Ekã shi faŋŋ akɛ, beni Hana ni atsĩ etã yɛ Luka Sanekpakpa lɛ mli lɛ wu gbo trukaa beni amɛbote gbalashihilɛ mli afii kpawo pɛ sɛɛ lɛ, eye awerɛho waa. Wɔleee akɛ amɛfɔ bii loo esusu akɛ ebaabote gbalashihilɛ mli ekoŋŋ. Shi Biblia lɛ bɔ amaniɛ akɛ beni Hana eye afii 84 lɛ, ekã he eji okulafo. Yɛ nɔ ni Biblia lɛ wie lɛ naa lɛ, wɔbaanyɛ wɔmu sane naa akɛ Hana kɛ eshihilɛ ni tsake lɛ tsu nii kɛbɛŋkɛ Yehowa kpaakpa. “Ejeee sɔlemɔwe lɛ kwraa, shi ejáa Nyɔŋmɔ kɛ buadayeli kɛ faikpamɔ nyɔɔŋ kɛ shwane.” (Luka 2:36, 37) No hewɔ lɛ, ekɛ mumɔŋ nibii ye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ eshihilɛ mli. Enɛ bi faishitswaa kɛ mɔdɛŋbɔɔ, shi ajɔɔ lɛ babaoo. Ená hegbɛ akɛ ebaana Yesu gbekɛbiiashi, ni eye kpɔ̃mɔ ni Mesia ni baa lɛ kɛbaaba lɛ he odase etsɔɔ mɛi krokomɛi.—Luka 2:38.

13. (a) Mɛni tsɔɔ akɛ Dorka yɛ ekãa yɛ asafo lɛ mli? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ ajɔɔ Dorka yɛ nitsumɔi kpakpai kɛ ejuji ni efee lɛ hewɔ?

13 Yoo ko ni atsɛɔ Dorka loo Tabita lɛ hi Yopa, ni ji blema maŋ ko ni yɔɔ ŋshɔnaa yɛ Yerusalem kooyi-anaigbɛ. Akɛni Biblia lɛ etsiii ewu tã hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ no mli lɛ ebɛ wu. Dorka “eyi obɔ kɛ nitsumɔi kpakpai kɛ ejuji.” Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, efee atadei eha okulafoi kɛ mɛi krokomɛi ni ehia amɛ lɛ, ni enɛ ha amɛsumɔ esane waa. No hewɔ lɛ, beni hela mɔ lɛ trukaa ni egbo lɛ, asafo muu lɛ fɛɛ tsu koni ayakpá Petro fai ni ebatee amɛnyɛmi yoo ni amɛsumɔɔ lɛ waa nɛɛ shi. Beni eshitee lɛ he amaniɛbɔɔ gbɛ eshwa Yopa fɛɛ lɛ, mɛi babaoo batsɔmɔ heyelilɔi. (Bɔf. 9:36-42) Eeenyɛ efee akɛ Dorka jie mlihilɛ kpele kpo etsɔɔ amɛteŋ mɛi komɛi.

14. Mɛni tsirɛɔ Kristofoi ni ji oshijafoi lɛ koni amɛtsi amɛbɛŋkɛ Yehowa?

14 Taakɛ eba lɛ yɛ Hana kɛ Dorka gbɛfaŋ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ mɛi babaoo yɛ asafo lɛ mli ni batsɔmɔɔ oshijafoi sɛɛ mli yɛ amɛshihilɛ mli. Ekolɛ amɛteŋ mɛi komɛi nako hefatalɔi ni sa amɛ. Mɛi krokomɛi hu etse gbala loo amɛji okulafoi. Akɛni Kristofonyo ni ji oshija lɛ bɛ hefatalɔ ko ni ekɛ lɛ aaagba etsuiŋ saji hewɔ lɛ, bei pii lɛ, ekɛ ehe fɔ̃ɔ Yehowa nɔ waa. (Abɛi 16:3) Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Silvia ni ji oshija ni kɛ nɔ ni fa fe afii 38 esɔmɔ yɛ Betel lɛ na oshijayeli akɛ eji jɔɔmɔ. Ekɛɛ akɛ: “Bei komɛi lɛ, minuɔ he akɛ jeee mi sɔŋŋ esa akɛ mawo mɛi hewalɛ. Mibiɔ mihe akɛ: ‘Namɔ baawo mi hewalɛ?’” Shi ekɛshi sɛɛ akɛ: “Akɛni miyɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa le nɔ ni he hiaa mi fe bɔ ni mile lɛ hewɔ lɛ, no yeɔ ebuaa mi ni mitsiɔ mibɛŋkɛɔ lɛ kpaakpa. Ni mináa hewalɛwoo be fɛɛ be, bei komɛi po lɛ kɛjɛɔ hei ni mikpaaa gbɛ kwraa.” Be fɛɛ be ni wɔbaatsi wɔbɛŋkɛ Yehowa lɛ, ejɛɔ suɔmɔ mli eboɔ wɔtoi ni eshɛjeɔ wɔmii hu.

15. Te Kristofoi ni ji oshijafoi lɛ baafee tɛŋŋ ‘amɛlɛɛ’ amɛsuɔmɔ lɛ mli?

15 Oshijayeli haa mɔ náa hegbɛ krɛdɛɛ ‘kɛlɛɔ’ esuɔmɔ lɛ mli. (Nyɛkanea 2 Korintobii 6:11-13.) Nyɛmi yoo oshija ko ni atsɛɔ lɛ Jolene ni kɛ afii 34 esɔmɔ akɛ be fɛɛ sɔɔlɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ mikɛ mɛi srɔtoi baabɔ naanyo ní mli wa, ni jeee mitipɛŋfoi pɛ kɛkɛ mikɛfeɔ nakai. Oshijayeli haa onáa hegbɛ krɛdɛɛ ni okɛ ohe haa Yehowa, oweku, nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ, kɛ mɛi krokomɛi fɛɛ. Beni midaa yɛ afii amli lɛ, belɛ nɛkɛ oshija ni miji lɛ haa mináa miishɛɛ.” Ekã shi faŋŋ akɛ, mɛi ni efɔ̃ nɔ yɛ afii amli, mɛi ni egbɔjɔ yɛ gbɔmɔtsoŋ, fɔlɔ mɔ kome mɛi, oblahii kɛ oblayei, kɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ hiɛ sɔɔ yelikɛbuamɔ ni oshijafoi jɛɔ suɔmɔ krɔŋŋ mli amɛkɛhaa amɛ lɛ. Hɛɛ, be fɛɛ be ni wɔbaajie suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ, wɔ hu wɔnáa miishɛɛ. Ani bo hu obaanyɛ ‘olɛɛ’ osuɔmɔ lɛ mli oha mɛi krokomɛi?

Oshija yɛ Wala Beaŋ Fɛɛ

16. (a) Mɛni hewɔ Yesu hi shi akɛ oshija ewala beaŋ fɛɛ lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo kɛ oshija ni eji lɛ tsu nii jogbaŋŋ?

16 Yesu boteee gbalashihilɛ mli; ehe bahia ni esaa ehe eto nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ ni etsu he nii. Efã gbɛ kɛtee hei babaoo, etsuɔ nii kɛjɛɔ leebi maaŋkpa kɛyashiɔ jenamɔ yi waa, ni yɛ naagbee lɛ ekɛ ewala shã afɔle. Oshija ni eji lɛ ha enyɛ etsu nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ. Bɔfo Paulo fã gbɛ shitoi akpei abɔ, ni ekɛ shihilɛi ni jaraa waa kpe yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. (2 Kor. 11:23-27) Eyɛ mli akɛ ekolɛ Paulo ebote gbalashihilɛ mli dã moŋ, shi beni awo lɛ bɔfo lɛ sɛɛ lɛ, ehala akɛ ebaahi shi akɛ oshija. (1 Kor. 7:7; 9:5) Yesu kɛ Paulo fɛɛ wo mɛi hewalɛ koni kɛ́ eeehi lɛ, yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ lɛ, amɛkase amɛnɔkwɛmɔnɔ lɛ. Shi Yesu kɛ Paulo ekɛɛɛ kɔkɔɔkɔ akɛ, esa akɛ mɔ ko ahi shi akɛ oshija dani enyɛ etsu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ.—1 Tim. 4:1-3.

17. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ mɛi komɛi ekase Yesu kɛ Paulo nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ni mɛni hewɔ wɔyɔɔ nɔmimaa akɛ Yehowa hiɛ sɔɔ mɛi ni kɛ amɛhe shãa afɔle ni tamɔ nakai lɛ?

17 Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi komɛi ekpɛ mli yɛ amɛtsuiŋ akɛ amɛ hu amɛbaahi shi akɛ oshijafoi koni amɛnyɛ amɛtsu amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ. Harold ni atsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ kɛ nɔ ni fa fe afii 56 esɔmɔ yɛ Betel. Ekɛɛ akɛ: “Beni miyeɔ afii nyɔŋma yɛ Betel lɛ, mina akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi pii eshi Betel yɛ hela loo hiamɔ ni ehia akɛ amɛyakwɛ amɛfɔlɔi ni miigbɔlɔ lɛ hewɔ. No mli lɛ, mifɔlɔi egboi. Shi misumɔɔ Betel aahu akɛ misumɔɔɔ ni mabote gbalashihilɛ mli koni mi-Betel sɔɔmɔ lɛ akaŋmɛɛ mi yɛ sɛɛ mli.” Nakai nɔŋŋ hu afii komɛi ni eho lɛ, Margaret ni kɛ afii pii esɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Kulɛ manyɛ mabote gbalashihilɛ mli, shi miishɛɛ ni mináa yɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ hewɔ lɛ mifeee nakai. Yɛ no najiaŋ lɛ, mikɛ bei babaoo ni mináa akɛ oshija lɛ tsu nii koni matsu babaoo yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni enɛ eha miná miishɛɛ babaoo.” Ekã shi faŋŋ akɛ, Yehowa hiɛ kpaŋ mɛi ni jɛɔ suɔmɔ krɔŋŋ mli amɛkɛ amɛhe shãa afɔle yɛ anɔkwa jamɔ hewɔ lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ.—Nyɛkanea Yesaia 56:4, 5.

Okɛ Oshihilɛ lɛ Atsu Nii Jogbaŋŋ

18. Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi krokomɛi baanyɛ awo Kristofoi ni ji oshijafoi lɛ hewalɛ, ni amɛye amɛbua amɛ?

18 Esa akɛ wɔjɛ wɔtsuiŋ wɔjie Kristofoi fɛɛ ni boteko gbalashihilɛ mli ni kɛ mɔdɛŋbɔɔ fɛɛ sɔmɔɔ Yehowa lɛ yi, ni wɔwo amɛ hewalɛ. Wɔsumɔɔ amɛ waa akɛ oshijafoi, ni wɔhiɛ sɔɔ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ hu. Kɛ́ wɔtsɔmɔ mumɔŋ “nyɛmimɛi hii kɛ nyɛmimɛi yei kɛ nyɛmɛi kɛ bii” wɔha amɛ lɛ, amɛhe efeŋ shoo kɔkɔɔkɔ.—Nyɛkanea Marko 10:28-30.

19. Mɛni obaanyɛ ofee koni onyɛ okɛ oshija ni oji lɛ atsu nii jogbaŋŋ?

19 Kɛ́ bo diɛŋtsɛ okpɛ mli akɛ obaahi shi akɛ oshija jio, shihilɛ ko hewɔ eba lɛ nakai jio lɛ, eba akɛ Ŋmalɛ mli nɔkwɛmɔnii kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nɔ ni wɔsusu he nɛɛ baaha oná nɔmimaa akɛ obaanyɛ oná miishɛɛ yɛ oshihilɛ mli ni owo yibii kpakpai. Nikeenii komɛi yɛ ni akɛ miishɛɛ kpaa gbɛ, shi ekomɛi baa beni akpaaa gbɛ kwraa. Hiɛ sɔɔ ekomɛi amrɔ nɔŋŋ, shi ekomɛi yɛ ni bei shwieɔ mli dani anaa sɛɛnamɔ ni yɔɔ he. Belɛ, edamɔ bɔ ni wɔfeɔ wɔnii yɛ he lɛ nɔ titri. Mɛni obaanyɛ ofee koni okɛ oshija ni oji lɛ atsu nii jogbaŋŋ? Tsi obɛŋkɛ Yehowa, tekemɔ nɔ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ mli, ni olɛɛ osuɔmɔ lɛ mli oha mɛi krokomɛi. Taakɛ eji yɛ gbalashihilɛ gbɛfaŋ lɛ, kɛ́ wɔna oshijayeli taakɛ Nyɔŋmɔ naa lɛ, ni wɔkɛ nikeenii nɛɛ tsu nii jogbaŋŋ lɛ wɔbaaná he sɛɛ babaoo.

Ani Okaiɔ?

• Mɛɛ gbɛi anɔ oshijayeli baanyɛ afee nikeenii?

• Mɛɛ gbɛ nɔ oshijayeli baanyɛ afee jɔɔmɔ yɛ oblahiiaŋ?

• Mɛɛ hegbɛi Kristofoi ni ji oshijafoi lɛ baanyɛ aná kɛtsi amɛbɛŋkɛ Yehowa, kɛ agbɛnɛ hu ni amɛkɛlɛɛ amɛsuɔmɔ lɛ mli?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Ani okɛ hegbɛi ni oyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ miitsu nii jogbaŋŋ?