Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Wɔmiibaa Wɔblema Nibii ní He Yɔɔ Sɛɛnamɔ lɛ Ayi

Wɔmiibaa Wɔblema Nibii ní He Yɔɔ Sɛɛnamɔ lɛ Ayi

Ajie Kɛjɛ Wɔnitoohe Lɛ

Wɔmiibaa Wɔblema Nibii ní He Yɔɔ Sɛɛnamɔ lɛ Ayi

NIBII ni etee nɔ yɛ be kplaŋŋ ni Yehowa webii kɛsɔmɔ lɛ lɛ mli lɛ yɛ miishɛɛ waa. Jeee woji amli pɛ wɔbaanyɛ wɔkase enɛ kɛjɛ, shi moŋ kɛjɛ mfonirii, woji ni aŋmala, aŋkroaŋkroi ahe saji, kɛ blema nibii komɛi ni akɛto ni kɔɔ wɔjamɔ lɛ, wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ, kɛ wɔyinɔsane he lɛ amli. Shi mɛɛ sɛɛ wɔbaaná kɛ́ wɔkɛ nibii nɛɛ to, ni wɔpɛi wɔyinɔsane mli lɛ? Ojogbaŋŋ, abi ni wekuyitsei ni yɔɔ blema Israel lɛ agba amɛbii lɛ Yehowa mlai lɛ kɛ enaakpɛɛ nitsumɔi lɛ, bɔni afee ni “amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ.”—Lala 78:1-7.

Kɛjɛ teteete lɛ, blema nibii ni akɛtoɔ lɛ ahe nii ni akaseɔ lɛ eye ebua yɛ Yehowa yiŋtoi ahe nitsumɔ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni shiteekɛwolɔi bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛha akpa Yerusalem sɔlemɔwe lɛ maa lɛ, nɔyelɔ lɛ ha atao nibii amli yɛ nibii atoohe ni yɔɔ Akmeta, ni ji Mediabii lɛ amaŋtiase lɛ, ni ana wolo ko ni Maŋtsɛ Koresh ŋma kɛha Yudafoi lɛ hegbɛ akɛ amɛma sɔlemɔwe lɛ. (Ezra 6:1-4, 12) Nɛkɛ gbɛ nɔ tsɔ ni ama sɔlemɔwe lɛ taakɛ Nyɔŋmɔ taoɔ lɛ. Blema nibii atoohei ye ebua Sanekpakpa ŋmalɔ Luka hu ni enyɛ ‘etao nibii fɛɛ naa fitsofitso kɛjɛ shishijee.’—Luka 1:1-4.

Nɔyeli Kuu lɛ kɛ wɔteokrase yinɔsane shwɛɛɛ kwraa. Beni Nɔyeli Kuu lɛ mlinyo ko miitsɔɔ nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔbaa wɔyinɔsane ni yɔɔ miishɛɛ waa lɛ yi, ni wɔha mɛi ni baa yɛ sɛɛ lɛ ale lɛ, ekɛɛ akɛ, “Bɔni afee ni wɔle he ni wɔyaa lɛ, esa akɛ wɔle he ni wɔjɛ.” Enɛ hewɔ lɛ, nyɛsɛɛ nɛɛ ato Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Blema Nibii Kɛtoo Nɔ lɛ shishi yɛ nitsumɔhe yitso ni yɔɔ Brooklyn, yɛ New York lɛ, ni Niŋmaa Ajinafoi Akuu lɛ ji mɛi ni kudɔɔ amɛnitsumɔ lɛ.

“WƆWEKU LƐ HE MFONIRII” KƐ “WƆGBOSHINII”

Beni afii lɛ hoɔ eyaa lɛ, wɔhiɛ kpaa tsutsu nibii anɔ, ni wɔteŋ mɛi pii shwaa wɔhe akɛ wɔkɛ nibii ni haa wɔkaiɔ wɔwekumɛi lɛ etooo jogbaŋŋ. Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Blema Nibii Kɛtoo Nɔ lɛ miibɔ mɔdɛŋ waa koni amɛbaa nɔ fɛɛ nɔ ni kɔɔ wɔyinɔsane ni yɔɔ miishɛɛ waa lɛ he lɛ yi. Abaanyɛ atsɛ mfonirii ni nitsumɔhe nɛɛ kɛtoɔ lɛ akɛ “wɔweku lɛ he mfonirii.” Wɔblema woji, aŋkroaŋkroi ahe saji ni yɔɔ miishɛɛ, kɛ wɔjamɔ lɛ he nibii komɛi ni nɔ bɛ lɛ fata nibii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ Nitoohe lɛ ahe. Nibii nɛɛ ji “wɔgboshinii,” ni amɛhaa wɔleɔ wɔteokrase yinɔsane he nii babaoo, ni amɛyeɔ amɛbuaa wɔ koni wɔkɛ nɔmimaa akpa bɔ ni wɔmumɔŋ weku lɛ shihilɛ baaji wɔsɛɛ lɛ gbɛ.

Wɔmiiwo bo hewalɛ ni okane sane hee ni ji “Ajie Kɛjɛ Wɔnitoohe Lɛ,” koni ole nɔ ni Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Blema Nibii Kɛtoo Nɔ lɛ tsuɔ. Ebaaje kpo yɛ Buu-Mɔɔ ni ji nikasemɔ nɔ̃ lɛ mli yɛ be kɛ beaŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, etsɛŋ wɔbaakala sane ko ni mfonirii yɔɔ mli ni baaha sanebimɔi tamɔ: Mɛni ji Dawn Mobile? Namɛi kɛtsu nii? Mɛɛ be akɛtsu nii, ni mɛni akɛfee? lɛ ahetoo.

Taakɛ weku ko he mfonirii ni akɛto lɛ haa akaiɔ blema saji lɛ, nibii ni yɔɔ wɔ-Nitoohe lɛ baaha wɔle wɔ kɛ nyɛmimɛi ni tsɔ wɔhiɛ lɛ ahe saji babaoo—hemɔkɛyeli kɛ ekãa ni amɛjie kpo, miishɛɛ ni amɛná kɛ naagbai ni amɛkɛkpe beni amɛsɔmɔɔ wɔŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ, ni ebaaha wɔle yelikɛbuamɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛhaa ewebii be fɛɛ be lɛ hu. (5 Mose 33:27) Wɔyɛ nɔmimaa akɛ Yehowa baajɔɔ mɔdɛŋ ni abɔɔ koni abaa wɔjamɔ lɛ he yinɔsane lɛ yi lɛ nɔ, ni enɛ baaha ekomefeemɔ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ mli awa waa, ni ebaawaje wɔ koni wɔfee esuɔmɔnaa nii.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Bɔ ni Nitsumɔ lɛ Ji Ha Diɛŋtsɛ

Wɔniŋmalɔi lɛ, nitɛŋlɔi lɛ, kɛ niiamlitaolɔi lɛ kɛ blema nibii ni akɛto tsuɔ nii kɛtoɔ Kristofoi awoji, DVD srɔtoi, kɛ nibii krokomɛi ni adamɔɔ Biblia lɛ nɔ afeɔ lɛ ahe gbɛjianɔ. Enɛ hewɔ lɛ, Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Blema Nibii Kɛtoo Nɔ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ waa kɛbuaa yinɔsane mli nibii babaoo anaa kɛjɛɔ hei tamɔ nitsumɔhe niji, nitsumɔhei srɔtoi ni yɔɔ Betel, asafoi, aŋkroaŋkroi, kɛ maŋ nitsumɔhei krokomɛi, ni amɛbaa yi. Nyɛhaa wɔsusua nibii ni amɛtsuɔ lɛ ekomɛi ahe wɔkwɛa:

Nibii lɛ Anaabuamɔ kɛ Mlipɛimɔ: Yɛ be kɛ beaŋ lɛ, akɛ nibii ni sa kadimɔ waa fataa nibii ni yɔɔ Nitoohe lɛ ahe. Nibii nɛɛ ateŋ babaoo ji nɔ ni aŋkroaŋkroi kɛkeɔ, loo nɔ ni mɛi ni amɛwekumɛi kɛ anɔkwayeli esɔmɔ Yehowa afii nyɔŋmai abɔ lɛ kɛmaa. Kɛ́ wɔkase nibii nɛɛ ahe nii, ni wɔkɛ eko to eko he lɛ, eyeɔ ebuaa ni nilee ni wɔyɔɔ yɛ wɔyinɔsane, kɛ mɛi ni hi shi yɛ nakai beaŋ lɛ he lɛ yaa hiɛ.

Nibii lɛ Anaatoo: Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Blema Nibii Kɛtoo Nɔ lɛ ebua nibii akpei abɔ naa, ni nibii nɛɛ ekomɛi eye fe afii 100. Akɛni nibii srɔtoi babaoo yɔɔ Nitoohe lɛ hewɔ lɛ, esa akɛ ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ koni kɛ́ aatao akɛtsu nii wɔsɛɛ lɛ, efee mlɛo.

Nibii lɛ Asaamɔ kɛ Amɛyibaamɔ: Atsɔɔ gbɛ ni hi jogbaŋŋ nɔ asaa woji ni egbɔlɔ, kɛ blema nibii komɛi ni akɛto ni kɔɔ wɔjamɔ lɛ he lɛ, ni abaa yi. Akɛ saji ni aŋmala, mfonirii, saji ni afolɔ kɛjɛ adafitswaa woji amli, sinii, kɛ rikɔdiŋ komɛi woɔ kɔmpiuta nɔ. No hewɔ lɛ, nine baanyɛ ashɛ nibii nɛɛ anɔ yɛ kɔmpiuta nɔ bɔni afee ni akɛ niji akafɔ blema nibii lɛ diɛŋtsɛ ahe taramɔ.

Nibii lɛ Kɛtoo kɛ Amɛjiemɔ Kɛnitsumɔ: Atoɔ nibii lɛ anaa jogbaŋŋ yɛ Nitoohe lɛ, ni abaa yi bɔni afee ni eko akalaaje, loo ni hulu kɛ lamɔ akafite eko. Aato gbɛjianɔ koni akɛ nibii nɛɛ fɛɛ awo kɔmpiuta nɔ, bɔni afee ni kɛ́ aatao wɔblema nibii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ lɛ ahe saji lɛ, efee mlɛo.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 32]

1. Mfoniri ni akɛtswa “Photo-Drama of Creation” lɛ he adafi. 2. Wolo ni aŋmalaa mɛi ni shɛɔ nibii lɛ agbɛi yɛ mli. 3. Adafitswaa tsɔne. 4. April 15, 1912, Buu-Mɔɔ lɛ hiɛ. 5. J. F. Rutherford tsuŋwoo lɛ he wolo. 6. WBBR maikrofoŋ. 7. Gramafoŋ. 8. Baagi ni akɛ woji woɔ mli. 9. Nɔ ko ni mɔ ko ŋma. 10. Tɛligram ni aŋma J. F. Rutherford.