Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Shikpɔŋ lɛ Hiɛ Baakpata yɛ Afi 2012?

Ani Shikpɔŋ lɛ Hiɛ Baakpata yɛ Afi 2012?

Saji ni Mɛi ni Kaneɔ lɛ Biɔ . . .

Ani Shikpɔŋ lɛ Hiɛ Baakpata yɛ Afi 2012?

▪ “France akrowa ko miitsi kɛ gbɔmɛi ni susuɔ akɛ je lɛ miiba enaagbee . . . Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ je lɛ baaba enaagbee December 21, 2012, ni ji be ni afii 5,125 lɛ baaba naagbee yɛ blema Maya kalanda lɛ beibuu naa.”—BBC Adafitswaa.

Yɛ nɔ ni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi, mɛi ni tsɛɔ amɛhe adebɔɔ nibii ahe nilelɔi, kɛ afi 2000 afii lɛ amli nilelɔi krokomɛi wieɔ yɛ nibii ni baaba wɔsɛɛ lɛ he fɛɛ sɛɛ lɛ, shikpɔŋ lɛ baaya nɔ ahi shi daa. Hɛɛ, shikpɔŋ lɛ hiɛ kpataŋ yɛ afi 2012. Yɛ anɔkwale mli lɛ, shikpɔŋ lɛ hiɛ kpataŋ yɛ afi 2012, ni ehiɛ kpataŋ hu kɛmiiya naanɔ.

Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Yinɔ hoɔ yaa, ni yinɔ baa; shi shikpɔŋ lɛ ema shi kɛmiiya naanɔ.” (Jajelɔ 1:4) Agbɛnɛ hu, susumɔ nɔ ni wiemɔ ni yɔɔ Yesaia 45:18 lɛ tsɔɔ lɛ he okwɛ: “Bɔ ni Yehowa, . . . mɔ ni shɔ̃ shikpɔŋ lɛ ni efee ni ekɛma shi, ni ebɔɔɔ lɛ efolo, shi eshɔ̃ lɛ ni ahi nɔ lɛ, kɛɛ nɛ: Mi ji Yehowa, ni mɔ ko bɛ sɛɛ dɔŋŋ!”

Ani tsɛ ko ni yɔɔ suɔmɔ baagbo deŋme ŋmɛlɛtswai abɔ kɛfee shwɛmɔnɔ kpakpa ko eha ebi, ni kɛ́ ebi lɛ nya he waa lɛ esaa ehe yɛ edɛŋ nɔŋŋ ni ekpata hiɛ? No baatsɔɔ akɛ tsɛ lɛ yitsoŋ wa waa! Nakai nɔŋŋ hu Nyɔŋmɔ bɔ shikpɔŋ lɛ titri lɛ kɛha adesai koni amɛhi nɔ kɛ miishɛɛ. Nyɔŋmɔ kɛɛ klɛŋklɛŋ nuu kɛ yoo ni ji Adam kɛ Hawa akɛ: “Nyɛfɔa ni nyɛyi afáa ni nyɛyia shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ, ni nyɛnaanaa nɔ.” No sɛɛ lɛ, “Nyɔŋmɔ kwɛ nibii fɛɛ ni efee lɛ, ni naa, ehi naakpa.” (1 Mose 1:27, 28, 31) Nyɔŋmɔ tsakeko eyiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ; eŋmɛŋ gbɛ ni akpata shikpɔŋ lɛ hiɛ. Yehowa kɛ nɔmimaa wie eshiwoi lɛ fɛɛ he akɛ: “Ekuŋ esɛɛ kɛbaŋ miŋɔɔ efolo, shi moŋ eeefee nɔ ni sa mihiɛ lɛ, ni eeeha nɔ ni mitsu lɛ yɛ hewɔ lɛ aya nɔ!”—Yesaia 55:11.

Shi Yehowa eto eyiŋ akɛ ‘ebaafite mɛi ni fiteɔ shikpɔŋ lɛ.’ (Kpojiemɔ 11:18) Ewo shi yɛ e-Wiemɔ lɛ mli akɛ: “Mɛi ni ja lɛ aaahi shikpɔŋ lɛ nɔ, ni mɛi ni eye emuu lɛ aaashwɛ yɛ nɔ; shi aaafolɔ mɛi fɔji lɛ kɛaajɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni aaafamɔ kutumpɔfoi lɛ kɛaajɛ nɔ.”—Abɛi 2:21, 22.

Mɛɛ be enɛ baaba mli? Adesa ko leee. Yesu kɛɛ akɛ: “No gbi lɛ kɛ no ŋmɛlɛtswaa lɛ mɔ ko leee; ŋwɛibɔfoi lɛ hu leee, ni bi lɛ tete leee, ja tsɛ lɛ kome kɛkɛ.” (Marko 13:32) Yehowa Odasefoi ekaaa amɛyiŋ amɛtsɔɔɔ be ni Nyɔŋmɔ kɛbaakpata mɛi fɔji lɛ ahiɛ. Eyɛ mli akɛ amɛhiɛ yɛ naagbee lɛ he “okadi” lɛ nɔ, ni amɛheɔ amɛyeɔ akɛ adesai yɛ nɔ ni Biblia lɛ tsɛɔ lɛ “naagbee gbii” lɛ amli moŋ, shi amɛleee be tuuntu ni “naagbee lɛ” baaba. (Marko 13:4-8, 33; 2 Timoteo 3:1) Amɛshiɔ no amɛhaa amɛŋwɛi Tsɛ lɛ kɛ e-Bi lɛ.

Shi dani nakai be lɛ baaba lɛ, Yehowa Odasefoi miishiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ, ni amɛmiiha mɛi ale akɛ eji ŋwɛi nɔyeli ni baaye shikpɔŋ lɛ nɔ, ní eha etsɔ paradeiso ni toiŋjɔlɛ yɔɔ mli, ni akɛ “jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ̃ ni amɛaahi nɔ daa.”—Lala 37:29.—w11-E 12/1.

[He ni Mfoniri lɛ Jɛ ni yɔɔ baafa 12]

Image Science and Analysis Laboratory, NASA-Johnson Space Center