Hem soddun content-ant vochat

Hem soddun table of contents-ant vochat

ODHEAI 27

“Bore Bhaxen Sakx Diat”

“Bore Bhaxen Sakx Diat”

Pauluk Romant koidi kela ani to porgott korit asa

Ho odheai Itihas 28:11-31-acher adarit asa

1. Paulu ani tachea sangateank kosli khatri asa, ani kiteak?

 SUMAR 59 K.X.-ant, Paulu, Lukas ani Aristarkus, Mediterranean doriantlean Malta zunveacher thaun Italiek provas kortat. (Itihas 27:2) Te eka gonv vhortat toslea vhoddlea tarvacher asat. Tea vellar pasun Paulu ek koidi asa ani ek rakhonndar tacher nodor dovrun asa. Tea tarvachea fuddlea vatten Grik Dev “Zeusachea Putanchim,” Castor ani Pollux-achim tonddam korun lailolim asat, je zonvlle asle. Tor he put tanchi rakhonn kortole mhunn tarvacher kam korpi chinʼtat. (Itihas 28:11-acher aslolo, study note nwtsty-E polloiat.) Punn Paulu ani tachea sangateank Jehovacher visvas asa, karonn te Jehovachi seva kortat. Ani Paulu Romant ieun sota vixim sakx ditolo ani somraza mukhar ubo ravtolo mhunn tannench kolloilem.​—Itihas 23:11; 27:24.

2, 3. Paulu provas kortalo tem tarum khoinchea vatten gelem, ani survatek thaunuch Pauluk konn modot korit aslo?

2 Syracuse, hem Sisiliachem ek sobit xar, jem Aten ani Roma bhaxenuch ek mhotvachem xar aslem. Hea xarant tin dis thamblea uprant tem tarum Atenachea dokxinnek aslolea Rhegium-ant gelem. Rhegium hem xar Italint aslolea, Puteoli-chea doria dhokea thaun 320 kilometr pois aslem. Punn tem thoim fokot donuch disamnim pavlem. Karonn hea vellar dokxinne vatte thaun nettan varo martalo.​—Itihas 28:12, 13.

3 Paulu atam Romant pavot aila, zoim to somraz Nero mukhar ubo ravtolo. Hea bhonvddechi survat tem xevott meren, “sogle torechi bhuzvonn diupi Dev” Jehova, Paulu sangata aslo. (2 Kor. 1:3) Ani fuddem ami xiktolim toxim, Jehovan Pauluk soddunk na, punn to taka modot korit ravlo. Dekhun Paulu ek urbevont mixinori zaun porgottnni korit ravlo.

“Paulun Devache Upkar Attoile Ani Dhir Ghetlo” (Itihas 28:14, 15)

4, 5. (a) Puteoli-ntlea bhav-bhoinnamnim Paulu ani tachea sangateancho koso poramos kelo, ani taka bhav-bhoinnam sangata ravonk itli svotontrai kiteak mellʼlloli? (b) Sakxi bondkhonnint aslearui tanchea borea vagnnukek lagon kosle faide asat?

4 Puteoli-nt, Pauluk ani tachea sangateank ‘Kristi bhav mellʼlle. Te tanchea sangata sat dis ravche mhunn tannim tanchea lagim vinoti keli.’ (Itihas 28:14) Oxem korun Puteoli-ntlea bhav-bhoinnamnim poramos korchea vixim amkam ek borem udharonn dovorlam. Ani tannim oxem kelʼlem dekhun, Paulu ani tachea sangateam koddlean tankam zaiti urba mellʼlli mhunn kosloch dubhav na. Punn Paulu koidi asonui taka tachea bhav-bhoinnam sangata ravonk itli svotontrai kiteak mellʼlloli? Pauluchi vagnnuk bori asli dekhun ghoddie tea rakhonndarank tacher visvas aslo.

5 Aiz pasun Jehovachea Sakxeank tanchea bhavarthak lagon bondkhonnint ghatleant. Tori astana tim promannik ani patieupa sarkim asat dekhun choddxe pavtti tankam khas toren svotontrai melltta, ji dusrea koideank mellona. Udharonnak, Romania-ntlea eka munxak choriek lagon, 75 vorsam bondkhonn favo zali. Bible obheas kelea uprant tannem aplea jivitant zaite bodlav kele. Hem polloun bondkhonnintle odhikari samonn haddunk taka bazarant dhaddunk lagle. Ani tachea sangata konnuch bondkhonnintlo rakhonndar vochonaslo. Titlench nhoi, ami amchi vagnnuk bori dovortat tednam Jehova Devak mhoima melltta.​—1 Ped. 2:12.

6, 7. Romantlea bhavamnim te Paulucho khub mog kortale mhunn koxem dakhoilem?

6 Puteoli thaun Paulu ani tache sangati Romant pavonk sumar 50 kilometr cholon, Appian Vatte voilean Kapua gele. Ho rosto jwala-mukhi udexim zalʼlea vhodd sopatt fatramnim toiar kelʼlo. Vatter tankam xara thaun pois aslole sobit zage ani thoddea zagear thaun Mediterranean doria pasun dixtti poddttalo. Toxench tea vatten provas kortoleank, Pontine Marshes, hea rebeachea vattenui vochonk poddttalem, jem Roma thaun sumar 60 kilometr pois aslem. Ani thoim Appius-acho bazar aslo. Paulu ani tache sangati ‘thoim pavleat mhunn Romantlea bhavank kollʼllem tednam,’ te tankam mellonk aile mhunn Lukasan boroilem. Thodde bazarant poriant gele. Ani thodde provas korpi ravtale tea zagear ravle. To zago Roma thaun 50 kilometr pois aslo. Hea toren te Paulucho kitlo mog kortale tem dison ailem!​—Itihas 28:15.

7 Appius-antlo bazar provas korpeank visov gheunk titlo boro zago naslo. Romi kovi, Horace sangta, ki hea zagear “tarvacher kam korpi lok bhoron astale, ani rum ditale te dhoni dusreank resped dinasle.” Toxench, “thoinchem udok khub mhellem aslem mhunn tannem boroilem.” Ani taka thoim jevunk pasun naka aslem. Itleo sogleo oddchonneo asonui, Romantlean ailole bhav, Paulu ani tachea sangateank ieukar diunk ani tanchea sangata Romant vochonk khuxalkaien ravle.

8. Bhavank “polloitanch Paulun Devache upkar” kiteak attoile?

8 Hea bhavank “polloitanch Paulun Devache upkar attoile ani dhir ghetlo” mhunn Itihas pustokant amkam sanglam. (Itihas 28:15) Khorench, hea mogall bhavank polloun Pauluk ghottai ani bhuzvonn mellʼlli. Karonn tanchea modlea thoddeank to bore bhaxen vollkhotalo astolo. Punn Paulun Devache upkar kiteak attoile? Karonn, hea toren svarthnaslolo mog dakhovop Devachea povitr xoktechea follacho ek bhag zaun asa mhunn Paulu zannam aslo. (Gal. 5:22) Tor, aiz pasun eka-meka pasot teag korunk ani goroz asloleank bhuzvonn diunk Dev aple povitr xokte udexim Kristanvank fuddem kaddtta.​—1 Tes. 5:11, 14.

9. Romantlea bhavamnim Pauluk mog dakhoilo tantuntlean ami kitem xikonk zata?

9 Udharonnak, sorkittachi dekhrekh korpeancho, mixinoreancho, ani her purnn vellachi seva kortoleancho poramos korunk, Jehova aplea povitr xokte udexim amkam fuddem kaddtta. Karonn hea purnn vellachi seva korpeamnim Jehovache sevent chodd vavr korunk aplea jivitant zaite teag keleat. Tor tumkanch vincharat: ‘Sorkittachi dekhrekh korpi amkam bhett ditat tednam, taka tenko diunk, tacho ani to kazari aslear tachea bailecho hanvem poramos korunk anik vavr korunk zata kai? Hanvem vell kaddun tachea sangata sevent kam korunk zata kai?’ Tumi oxem kelem zalear, tumkam zaitim besanvam mellttolim. Udharonnak, Paulu ani tachea sangateamnim, Romantlea bhavank aple onubhov sangle tednam tankam kitli khuxalkai mellʼlli tem chintat.​—Itihas 15:3, 4.

“Sogle Koddem Lok Add Uloita” (Itihas 28:16-22)

10. Romant Paulu kosle poristhitint aslo, ani thoim pavtanch tannem kitem kelem?

10 Xekim Paulu ani tache sangati, Romant pavle tednam, “Pauluk ekttoch ravonk porvangi mellʼlli ani tachi rakhonn korunk eka soinikak nemlo.” (Itihas 28:16) Choddxe pavtti eka koideak, ghorant koidi korun dovortana tachea hatak ani tachea rakhonndarachea hatak sanklleo astaleo. Punn heo sanklleo aslear-ui, Paulu Devachea Rajea vixim sakx diunk fattim soronk na. To provasak lagon thoklolo dekhun tannem fokot tin dis visov ghetlo ani tea uprant Romant aslolea Judevanchea khas munxank tannem apoile ani tankam sakx dili.

11, 12. Paulun Romant aslolea Judevank oxem kitem mhunnttlem zaka lagon te aikonk toiar zatole asle?

11 Paulun mhunnttlem, “Bhavamno, hanvem mhojea lokanchea vo mhojea purvozanchea riti-rivazam add kainch korunk na, tori astana Jeruzalemant koidi korun mhaka Romkarachea hatant dilo. Tannim mhoji choukoxi kelea uprant, mhojer mornnachem formonn mari sarkem tankam kainch mellonk na dekhun te mhaka suttka diunk sodhtale. Punn Judevamnim tacho virodh kelo tednam mhaka Somraza koddem neai magchea xivai anik kainch upai naslo. Hem hanvem mhaka mhojea raxttracher arop ghalunk zai mhunn korunk na.”​—Itihas 28:17-19.

12 Hea toren tea Judev aiknnareank aple ‘bhav’ mhunnon apunn tancheach modlo aslo ani bhedbhav korinaslo mhunn dakhoun diunk Paulu proitn kortalo. (1 Kor. 9:20) Toxench, to Judevancher arop ghalunk nhoi, punn somraza lagim neai magonk thoim ailʼlo mhunn tannem spoxttponnim dakhoun dilem. Punn Paulu jem kitem sangtalo tem Romantlea Judevank novem aslem. Tankam Paulu vixim koslich khobor mellonk nasli. (Itihas 28:21) Oxem kiteak zaunk pavlem tea vixim ek pustok sangta: “Thonddieche dis somplea uprant Italint pavonk Pauluchem tarum ghoddie poilem aslem. Ani hea pasot Jeruzalemantle Judev Paulu vixim ek chitt boroun Romant dhaddunk pavonk nant.”

13, 14. Paulun Devachea Rajea vixim ulounk koxem suru kelem, ani ami tachi dekh koxi gheunk zata?

13 Paulun atam Devachea Rajea vixim ulounk suru kelem. Judevamnim aplem anik aikon gheunk tannem oxem mhunnttlem: “Hanvem tumkam apoun tumchea lagim ulounchi vinoti keli. Karonn Izraelitkaramnim zo bhorvonso dovorla takach lagon mhaka hea sanklleamnim bandla.” (Itihas 28:20) Ho bhorvonso Mesias ani tachea razvottke vixim aslo, jem Kristanvam porgott kortalim. Uprant Judevanchea vhoddilamnim oxem mhunnttlem: “Tuje vichar kitem asat tea vixim tujech koddlean aikolear sarkem zatlem oxem amkam dista, karonn tum jea zomeant asa tea vixim sogle koddem lok add uloita mhunn ami zannant.”​—Itihas 28:22.

14 Amkam sondhi melltta tednam, Pauluchi dekh gheun ami lokank bori khobor porgottʼttat ani chintpa sarke prosn vichartat, jea udexim Bible xikonk tanchi umed vaddtta. Hea vixim ami Jivit ani Porgottnni Mittingechi Pustika, ani Vachunk ani Xikounn Diunk Lokx Di, him prokaxonam uzar korunk zatat. Hantunt dilʼleo suchounneo apnnailear amchi xikounchi kola vaddttoli!

‘Bore Bhaxen Sakx Diunk’ Paulun Amkam Dekh Dovorlea (Itihas 28:23-29)

15. Paulu thaun ami xikonk zatat te char mudʼde khoinche?

15 Tharailʼlea disa Paulu ravtalo thoim ‘anikui chodd [Judev] lok ektthaim zale’ tednam “sokall tem sanz zai poriant Paulun tankam Devachea Rajea vixim bore bhaxen sakx dili,” ani somzailem. “Tannem Jezu vixim khatri diunk Moizesak dilʼlea Kaideantlean ani Provadeanchea Pustokantlean zaite purave dile.” (Itihas 28:23) Tor Paulu thaun ami char mudʼde xikonk zatat. Poilo mhunnttlear, tannem Devachea Rajeacher dhean dilem. Dusro, tachea aiknnareank khatri zatoli tea ritin to uloilo. Tisro, tannem tankam Devachea Utrantlean purave dile. Chovtho, tannem aplea poros dusreancheo gorzo poilim dovorleo, karonn to sokall tem sanz zai poriant uloilo. Pauluchi dekh gheun ami-i toxench korunk zata. Tor hacho porinnam kitem zalo? “Thoddea lokamnim Pauluchea utrancher visvas dovorlo,” punn thoddeamnim dovrunk na. Ani tanche modem vad-vivad zalo dekhun te “vochonk lagle” mhunn Lukas sangta.​—Itihas 28:24, 25a.

16-18. Romantlea Judevamnim bori khobor nakarli tednam Paulu ojap kiteak zaunk na? Ani lok amcho sondex aikonant tednam ami kitem korunk zaina?

16 Judevamnim bori khobor nakarli dekhun Paulu ojap zaunk na. Karonn oxem zatolem mhunn Paulu Bible-achea bhasaunneantlean zannam aslo. (Itihas 13:42-47; 18:5, 6; 19:8, 9) Ani hachea poilim tachea sovem oxem ghoddlolem. Taka lagon, Judev lok tachem aikounchem nakarun voitalo tednam, Paulun tankam oxem mhunnttlem, “Povitr xokten Izaias provadea udexim tumchea purvozank sanglolem tem sarkem zaun aslem. Tannem mhunnttlolem: ‘Hea lokam lagim voch ani tankam sang: “Tumi aikotole punn tumkam koxench somzochem na, tumi polloitole punn tumkam koxench dischem na. Karonn hea lokanchem kalliz fatra sarkem ghott zalam. Te aplea kanamnim aikotat punn kainch korinant, tannim aple dolle bond keleat.’” (Itihas 28:25b-27) “Kalliz fatra sarkem ghott” hea utracho mull bhaxen orth zaun asa dharunn vo dhatt. (Itihas 28:27) Taka lagon Rajeachi khobor tanchea kallzant pavonasli. Kitlem dukhachem nhoi!

17 Xekim, Paulun tankam oxem mhunnttlem, ‘Judev nhoi te lok aikon ghetolech.’ (Itihas 28:28; St. 67:2; Iz. 11:10) Khorench, Paulu hem khatren sangonk xoklo. Karonn videxi lokamnim bori khobor aikon sot apnnailʼlem tem tannem polloilʼlem!—Itihas 13:48; 14:27.

18 Lok bori khobor nakartat tednam Pauluchi dekh gheun ami bejar zaunchem nhoi. Karonn fokot thoddoch lok jivitache vatter choltolo mhunn amkam khobor asa. (Mt. 7:13, 14) Ani khaltea kallzache lok Jehovachi seva korunk suru kortat tednam ami khuxal zaum-ia ani mogan tankam sobhent ieukar dium-ia.​—Lukas 15:7.

‘Devachea Rajea Vixim Porgott Korop’ (Itihas 28:30, 31)

19. Paulu ghorant koidi aslo tednam tannem kitem kelem?

19 Lukasan, Itihas pustokant boroilʼlea xevottachea utrantlean amkam urba melltta. Tannem mhunnttlem: “[Paulu] don vorsam meren bhaddeachea ghorant ravlo. Thoim tachea lagim ietolea soglea lokank to mogan ieukar ditalo. To tankam Devachea Rajea vixim porgott kortalo ani ukteponnim ani addkholl nastana Somi Jezu Krista vixim xikoitalo.” (Itihas 28:30, 31) Khorench, poramos korunk toxench bhavarth ani urba dakhounk Paulun amkam khub bori dekh dovorlea!

20, 21. Romant Pauluche seve udexim konna-konnak faido zalo? Thoddim udharonnam diat.

20 Paulun doia dakhoilʼli tea munxam modlo, eklo Onesimus zaun aslo. To ek chakor aslo ani Kolosae thaun pollon ailʼlo. Paulun taka Kristanv zaunk modot keli ani Onesimus Paulucho “visvaxi ani mogacho bhav” zalo. Paulun Onesimusa vixim mhunnttlem, ki apunn tacho ‘Bapui zalo, ani to aplo bhurgo’ zalo. (Kol. 4:9; Fil. 10-12) Khorench, Onesimusa thaun Pauluk khub urba mellʼlli astoli. a

21 Toxench Pauluchea borea udharonnantlean dusreankui khub faido zalo. Tannem Filipkarank oxem boroilem: “Mhojea atanchea poristhitik lagon, bori khobor ximpddaunk modot zalea mhunn, tumi zannam zalolim mhaka zai. Hanv Krista pasot bondkhonnint asam mhunn Somrazachea soglea Rakhonndarank ani urlolea lokank pasun kollon ailam. Hanv bondkhonnint asam dekhun Somiachea sevent aslolea choddxea bhav-bhoinnank urba mellʼllea, ani atam tim bhienastana anikui dhiran Devachem utor porgott kortat.”​—Filp. 1:12-14.

22. Romant Paulu ghorant koidi aslo tednam tannem anik kitem kelem?

22 Romant Paulu ghorant koidi aslo tednam tannem to vell mhotvacheo chitti borounk uzar kelo, jeo atam Bible-acho bhag zaun asat. b Tannem teo poilea xekddeantlea Kristanvank boroilʼleo jeo tankam khub faideak poddleo. Ani teo Devachea preronnan boroilʼleo dekhun amkam-i teo faideak poddttat.​—2 Tim. 3:16, 17.

23, 24. Kristanvank tanchea bhavarthak lagon bondkhonnint ghatlim zalear pasun, Paulu bhaxen tim apli khuxalkai koxi samballttat?

23 Pauluk bondkhonnintlean kednam soddoilo tem amkam Itihas pustokant sanglolem na. Punn to sumar char vorsam koidi aslo. Don vorsam to Sezariant bondkhonnint aslo ani anik don vorsam to Romant ghorant koidi aslo. c (Itihas 23:35; 24:27) Punn toriastana to khuxal aslo, ani Jehovache sevent apleachean zata tem tannem kelem. Teach bhaxen, aiz pasun Jehovachea Sakxeank tannim koslo guneanv korunk na zalear pasun tanchea bhavarthak lagon tankam bondkhonnint ghaltat. Toriastana, tim apli khuxalkai hogddainant ani porgottnnechem kam korit ravtat. Hea vixim amkam bhav Adolfo-chem udharonn asa. Tannem military-nt seva korunk nakarlolem dekhun taka Spain-ant bondkhonnint ghatlolo. Punn eka odhikarean taka oxem sanglem, “Ami tuka polloun ojap zatat, karonn ami tuka zaite tras kelear pasun tujem tondd sodanch hanstem asta. Ani tum amchea sangata doiall toren uloita.”

24 Vell soron gelo toso, te odhikari Adolfo-cher visvas dovrunk lagle. Ani tachem bondkhonnichem dar te uktench soddttale. Thodde soinik Adolfo-xim vochon Bible-a vixim vichartale. Khorem mhunnttlear, ek rakhonndar Bible vachunk Adolfo lagim ietalo. Ani hea vellar konnuch hea rakhonndarak polloina zaunk, Adolfo nodor dovortalo. Tor eke vatten ek koidi eka rakhonndarachi rakhonn kortalo. Hea toren Jehovak visvaxi ravtat tea Sakxeanchem udharonn monant dovrun, amkam kitle-i tras aile zalear pasun “bhienastana anikui dhiran Devachem utor porgott” korunk ami fuddem sorom-ia.

25, 26. Tis vorsam pasun kabar zaunk naslim tednam khoinchi bhasaunni purnn zalʼli tem Paulun polloilem, ani aiz hi bhasaunni purnn zata mhunn koxem dison ieta?

25 Kristanvamnim bori khobor porgott korunk kitlo vavr kelo tem amkam Itihas pustokant vachunk melltta. Toxench xevottak, Paulu ghorant koidi aslo tednam taka mellonk ietalim titlea-i lokank tannem ‘Devachea Rajea vixim sakx’ dili mhunn vachunk melltta. Hem zannam zaun amkam kitli urba melltta nhoi! Karonn hea pustokachea poilea odheai-ant, Jezun aplea pattlavdarank kitem kam dilʼlem tem ami polloilʼlem. Tannem mhunnttlolem: “Tumcher povitr xokti ietoli tednam tumkam boll mellttolem ani Jeruzalemant, ani akʼkhea Judeiant ani Samariant, toxench prithumechea sogleant poisulʼlea vattarant pasun tumi mhojea vixim govai ditole.” (Itihas 1:8) Ani tis vorsam pasun zaunk naslim, punn Razvottkechi hi khobor ‘akʼkhea sonvsarant porgott zalʼli.’ d (Kol. 1:23) Tor Devachi xokti kitli bollvont asa tem amkam kollon ieta!—Zek. 4:6.

26 Aiz-ui, povitr xoktechea adaran 240 zageamnim, makhlole bhav ani “dusrim menddram,” ‘Devachea Rajea vixim bore bhaxen sakx ditat.’ (Juanv 10:16; Itihas 28:23) Tumi-i hea kamant purnn toren bhag ghetat kai?

a Paulu Onesimusak aplea sangata dovrunk sodhtalo. Punn tannem toxem kelʼlem zalear to Romi kaidea add voitolo aslo ani Pauluk oxem korunk hokʼk naslo. Karonn, Filemon Onesimusacho dhoni aslo ani to ek Kristanv aslo. Taka lagon, Onesimus Filemona-xim porot gelo ani Paulun tachea sangata Filemonak ek chitt dhaddli. Tea chittint, Onesimus ek Kristanv zalʼlo dekhun taka mogan ieukar diunk Paulun Filemonak urba dili.​—Fil. 13-19.

c 61 K.X.-a Uprant Pauluchem Jivit,” hem boks polloiat.

d Bori Khobor ‘Akʼkhea Sonvsarant Porgott Zali,’” hem boks polloiat.