Bai pa asuntu

PERGUNTAS KI JÓVENS TA FAZE

Kuzê ki N meste sabe sobri abuzu seksual? — Párti 2: Modi ki N pode rekupera

Kuzê ki N meste sabe sobri abuzu seksual? — Párti 2: Modi ki N pode rekupera

 Lida ku sentimentu di kulpa

 Txeu algen ki sufri abuzu seksual ta xinti txeu vergónha pamodi kuzê ki kontise. Ti es pode xinti ma kulpa é di ses. Odja kuzê ki kontise ku Karen, ki gósi tene 19 anu. El sufri abuzu seksual di 6 ti 13 anu di idadi. El fla: “Piór kuza ki N ta lida ku el é sentimentu di kulpa. N ta fla nha kabésa: ‘Pamodi ki N dexa kel abuzu dura txeu ténpu?’”

 Si bu sta xinti si pamodi bu situason, pensa na kes pontu li:

  •   Kriansas ka sta priparadu pa faze séksu. Es ka sabe kuzê ki sta nvolvidu na faze séksu, pur isu es ka ta konsigi disidi si es krê ô nau, sima un adultu. Kel-li krê fla ma si un kriansa sufri abuzu seksual kulpa é ka di sel.

  •   Kriansas ta kunfia na adultus i es ta kustuma ser nosenti na ntende manhas di kes gentis runhu, pur isu é faxi ngana-s. Un livru a ta fla: “Kes algen ki ta abuza di kriansas é bon na ngana, nton un kriansa ka ta konsigi ntende ses manha.”

  •   Un mininu pode xinti prazer óras ki el ta violadu. Si kel-la kontise ku bo, bu pode ten sertéza ma é pamodi korpu ta reaji el sô óras ki el tokadu di algun manera. Kel-li ka krê fla ma é bo ki disidi seta kel abuzu ô ma bu debe xinti kulpadu pa kuzê ki kontise.

 Konsedju: Pensa na un mininu ki tene mésmu idadi ki bu tinha kantu bu sufri abuzu seksual. Pergunta bu kabésa: ‘É justu kulpa kel mininu si el sufri abuzu seksual?’

 Karen pensa na kel pergunta la kantu el ta tomaba kónta di três kriansa. Un di es tinha kuazi 6 anu, kel mésmu idadi ki Karen tinha kantu el kumesa ta sufri abuzu seksual. Karen fla: “N odja ma kriansa na kel idadi la ka ta pode proteje se kabésa. N ntende ma ami tanbê N ka ta konsigi protejeba nha kabésa kantu N tinha kel idadi ki la.”

 Verdadi: Ki ten kulpa é kel algen ki abuza di bo. Bíblia ta fla: ‘Maldadi di kenha ki é mau ta sirbi sô kóntra el mê.’ — Ezequiel 18:20.

 Valor di kunfia na un algen

 Pâpia ku un adultu di kunfiansa sobri kel abuzu ki bu sufri pode djuda-u xinti más trankilu. Bíblia ta fla: ‘Amigu di verdadi ta ama tudu óra i el é un irmon ki nase pa ténpu di frónta.’ — Provérbios 17:17.

 Ta da pa ntende ma bu pode xinti más suguru na ka pâpia ku ningen sobri kuza ki kontise. Talvês fika kaladu sta sirbi-u sima un paredi ki bu faze pa proteje-u di xinti más dór. Má kel paredi li ki ta proteje-u, tanbê pode ka dexa-u buska ajuda.

Kel paredi di silénsiu ki ta proteje-u di xinti más dór pode ka dexa-u buska ajuda tanbê

 Un jóven ki txoma Janet odja ma pâpia ku un algen sobri kel abuzu ki el sufri djuda-l xinti mutu más trankilu. El fla: “Kantu N staba pikinoti N sufri abuzu seksual di un algen ki N konxeba i ki N ta kunfiaba na el. N guarda kel dór pa txeu anu. Má kantu N konsigi pâpia ku nha mai sobri kel ki kontise, N xinti sima si N tra un pézu grandi riba di nha onbru.”

 Janet ta ntende pamodi ki alguns algen ki sufri abuzu seksual ka ta krê pâpia ku ningen. El fla: “Abuzu é un kuza kasábi di pâpia di el. Má na nha kazu, N xinti más dór pamodi N fika kaladu. Éra midjór si N papiaba más sédu.”

 ‘Ténpu pa kura’

 Abuzu seksual pode pô-u ku ideia mariadu sobri bu kabésa. Pur izénplu, bu pode xinti ma nunka bu ka ta kura, ma bu ka ten valor ô ma bu ta sirbi sô pa algen faze séksu ku bo. Má gósi bu ten xansi di rekupera di kes mintira la i ten un ‘ténpu pa kura’. (Eclesiastes 3:3) Kuzê ki pode djuda-u na kel situason li?

 Studa Bíblia. Bíblia ten pensamentus di Deus, ki ‘ten puder pa distrui fortalézas’, sima kes ideia eradu sobri valor ki bu ten. (2 Coríntios 10:4, 5) Pur izénplu, lé i pensa na kes testu li: Isaías 41:10; Jeremias 31:3; Malaquias 3:1617; Lucas 12:6, 7; 1 João 3:19, 20.

 Orason. Óras ki bu sta xinti ma bu ka ten valor ô ma bo é kulpadu pamodi kuzê ki kontise, ‘lansa bu karga na Jeová’ na orason. (Salmo 55:22) Nunka bu ka sta bo sô!

 Ansions na kongregason. Kes irmon li é trenadu pa ‘ser sima un lugar pa sukundi di béntu, sima un lugar pa sukundi di tenporal’. (Isaías 32:2) Es pode djuda-u nkara bu kabésa di manera ikilibradu i leba bu vida pa frenti.

 Bons koléga. Djobe kes ómi i mudjer ki é bons izénplu na kongregason. Repara modi ki es ta trata kunpanheru. Ku ténpu, bu ta ntende ma é ka tudu algen ki ta uza ses influénsia pa abuza di kenha ki es ta fla ma es ta ama.

 Un jóven ki txoma Tanya sta ta prende kel-la. Kantu el éra pikinoti alguns ómi uza-l pa faze séksu. El fla: “Kes úniku ómi ki N ta kunfiaba na es, magua-m.” Má ku ténpu, Tanya odja ma ten ómis ki ta mostra amor di verdadi. Modi ki el konsigi odja kel-la?

 Sima el faze amizadi ku un kazal ki éra bon izénplu na kongregason, se manera di pensa muda. El fla: “Pamodi kuzas ki kel maridu ta fazeba, N konsigi odja ma é ka tudu ómi ki ta faze abuzu. Kel maridu ta protejeba se mudjer, i é si ki Deus krê pa sérba.” b — Efésios 5:28, 29.

a The Right to Innocence

b Si bu sta ta lida ku prublémas sima depreson ki ka ta pasa, prublémas ku kume, ku da bu kabésa pankada, ku uza dróga, ku durmi ô si bu sta pensa na tra bu vida é midjór bu buska ajuda di un dotor.