Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Kuba kuondo kebe ka muoyo

Kuba kuondo kebe ka muoyo

Kuba kuondo kebe ka muoyo

BIDI bikuatshisha buôwa bua kuenza luendu ne ndeke udi ne ordinatere mufunda bishiferi kabiyi bia bilelela. Kadi fuanyikijabi ne: muntu kampanda mmushintulule malu atu akengela kufunda bua kulombola ndeke bimpe anyi mmuangate mufunde bishiferi bibi ku bukole. Bia muomumue, mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi, etshi ke tshidi muntu kampanda ukeba menemene kuenzela kuondo kebe ka muoyo. Mmudisuike bua kunyanga tshintu tshidi tshikuambuluisha bua kumanya tshimpe ne tshibi. Tshipatshila tshiende ntshia kukufikisha ku dipangakana ne Nzambi.​—Yobo 2:2-5; Yone 8:44.

Munyangakaji wa malu eu nnganyi? Bible udi umubikila ne: ‘nyoka au wa kale, yeye udi muidikibue ne: Diabolo ne Satana, mudingi wa ba pa buloba bonso.’ (Buakabuluibua 12:9; tuetu mbadi baladike maleta.) Wakashimakaja Eva mu budimi bua Edene, kumufikishaye ku dibenga kulonda bualu buvuaye mumanye kuonso eku ne: buvua buakane, ne kumusakaye bua kutombokela Nzambi. (Genese 3:1-6, 16-19) Kubangila tshikondo atshi, Satana mmuenzeje ndongoluelu ya dishima bua kuvuija bantu ba bungi bena lukuna ba Nzambi. Ya kutamba kudiula mbitendelelu bia dishima.​—2 Kolinto 11:14, 15.

Bitendelelu bia dishima bidi binyanga kuondo ka muoyo

Mu mukanda wa Buakabuluibua, badi bafuanyikija bitendelelu bia dishima ne mukaji wa masandi udibu babikila ne: Babulona Munene. Malongesha ende mmakonyangaje mushindu udi bantu ba bungi ne bua kuangata tshimpe ne tshibi, ne mmubafikishe ku dikina ne ku dikengesha ne tshikisu bantu badi ne mayisha makuabu. Bilondeshile Buakabuluibua, Nzambi udi wela nangananga bitendelelu bia dishima dibanza dia mashi ‘a bansantu ne a bonso bakashipibua pa buloba,’ kusangisha ne batendeledi ba Nzambi.​—Buakabuluibua 17:1-6; 18:3, 24.

Yezu wakadimuija bayidi bende bua mushindu uvua bitendelelu bia dishima mua kukonyangaja dimanya dia tshimpe ne tshibi dia bamue bantu pakambaye ne: ‘Dîba nedilue diela munushipi meji ne: ndi ngenzela Nzambi mudimu.’ Bantu ba tshikisu ba nunku mbafofome mêsu kakuyi mushindu wa kumanyabu tshimpe ne tshibi! Yezu wakamba ne: ‘Kabakamanya Tatu, kabakammanya meme kabidi.’ (Yone 16:2, 3; tuetu mbadi baladike maleta.) Matuku makese kunyima kua Yezu mumane kuamba mêyi aa, bakamushipa mene ku dianyisha dia balombodi ba bitendelelu, bavua benza bua tuondo tuabu tua muoyo katubapishi bua bualu bubi buvuabu benze ebu to. (Yone 11:47-50) Kadi Yezu wakamba ne: bayidi bende balelela badi bamanyika ku dinanga didibu nadi munkatshi muabu. Dinanga diabu edi ditshidi anu dialabale bikole, bualu badi badileja ne baluishi babu.​—Matayo 5:44-48; Yone 13:35.

Mushindu mukuabu udi bitendelelu bia dishima binyange tuondo tua muoyo tua bantu ba bungi nditua bikadilu bia mishindu yonso bidi bitangalake mu bantu nyama ku mikolo. Mupostolo Paulo wakadianjila kumanyisha bualu ebu ne: “Dinga diba, bantu kabakuikala kabidi bateleja dilongesha dimpe, nebikale badikebela amu balongeshi bavule patupu ba pa diabo dijinga, bikale babafunya ku matshio.”​—2 Timote 4:3, Mukanda wa Mvidi Mukulu [Katolike, MMM].

Lelu’eu, balombodi ba bitendelelu badi bafunya bantu ku matshi padibu bamba ne: Nzambi udi mua kuanyisha disangila dia mulume ne mukaji nansha buobu kabayi baselangane. Bakuabu badi banyisha tshilele tshia disangila pamue dia balume ne balume anyi bakaji ne bakaji. Bua kumanya, bamue balombodi ba bitendelelu mbaditue buobu mene mu tshilele etshi. Tshiena-bualu kampanda tshia mu tshimue tshikandakanda tshia mu Grande-Bretagne tshiakamba ne: bavua belele “balombodi ba bitendelelu dikumi ne basatu batu bamanyike bimpe bua mutubu bangatangana ne balume nabu” tukanda bua kuikalabu mu Tshipangu Tshinene tshia baludiki ba Ekeleziya wa mu Angleterre. (The Times) Padi balombodi ba bitendelelu bine babenga tshidi Bible uleja bua bikadilu bimpe ne bibi, ne ekeleziya yabu kayiyi yenza bualu nansha bumue, nanku mmikenji kayi idi bena parwase yabu ne bua kutumikila? Ke bualu kayi bantu miliyo mivule badi babuejakaja malu bikole menemene.

Mbualu buimpe butambe mudibu batulombola kudi malu malelela a mu nyuma adi Bible ulongesha adi aleja tshidi tshimpe ne tshibi, adi mafuane minda itu ileja ndeke njila! (Musambu 43:3; Yone 17:17) Tshilejilu, Bible udi ulongesha ne: bajike anyi basele badi benda masandi ‘kabena bapiana bukalenge bua Nzambi.’ (1 Kolinto 6:9, 10) Udi utuambila ne: balume ne bakaji badi bashintakaja ‘tshilele tshiabu ku tshilele tshidi katshiyi tshiabu’ badi ‘benzelangana malu a bundu’ ku mêsu kua Nzambi. (Lomo 1:26, 27, 32) Malu malelela aa adi aleja bikadilu bimpe ne bibi ki mmafuikakaja kudi bantu bapange bupuangane to; mmikenji mifundisha ku nyuma wa Nzambi, ituyi kayi muanji kushipa musangu nansha umue to. (Galatia 1:8; 2 Timote 3:16) Kadi Satana udi ne mishindu mikuabu idiye unyanga kuondo ka muoyo.

Sungula dijikija lutetuku didi diakane

Mbibi be bua kuenzeja muntu bualu bubi ku bukole, kadi mbitambe mene bubi bua kumusaka bua ikale musue bua kubuenza. Etshi ke tshipatshila mene tshia Satana, “mukokeshi wa buloba.” Bua kubueja meji ende mabi mu mitu ne mu mitshima ya bantu babule meji anyi badi kabayi bamanye bualu (nangananga bana), udi wenza mudimu ne bintu bu mudi mikanda, filme, mijiki, manaya a ku ordinatere bidi kabiyi biakane, ne bindidimbi bia balume ne bakaji kabayi ne bilamba bidi imue miaba ku Internet.​—Yone 14:30; Efeso 2:2.

Luapolo kampanda lua mu tshimue tshikandakanda luakamba ne: “Bansonga [ba mu Amerike] batu bamona malu a tshikisu matue ku 10 000 tshidimu tshionso, ne programe ya bana ya ku TV ya malu a tshikisu tshia bungi be.” Luapolo elu luakaleja kabidi se: “Tshidimu tshionso, bansonga batu babandila malu a disangila dia mulume ne mukaji, malu a bundu ne manaya mabi matue ku 15 000.” Luakaleja kabidi ne: nansha butuku mu mêba atu bantu ba bungi batangila TV, “batu baleja mu lupitapita malu a disangila dia mulume ne mukaji misangu mipite pa 8 ku dîba dionso, misangu mipite pa inayi kupita muvuabu baleja mu 1976.” Kabiena bikemesha muvua luapolo alu luleje kabidi ne: “Ngakuilu mubole udi wenda uvula kabidi bikole.” (Pediatrics) Kadi Bible ne mikanda mivule ya bena meji bidi bidimuija ne: dibala anyi ditangila bintu ebi pa tshibidilu ditu dinyanga bantu bikole. Nunku biwikala musue kusankisha Nzambi menemene ne kupeta diakalengele, tumikila mubelu udi mu Nsumuinu 4:23, udi wamba ne: “Ulame mutshima webe ne dilama dionso.”​—Yeshaya 48:17.

Mijiki ya bungi itu payi inyanga kuondo ka muoyo. Tshikandakanda tshikuabu tshia mu ditunga dia Australie tshidi tshiamba ne: Muimbi wa mijiki mukuabu muena misambu idi mipatuke ya kumpala mu matunga a ku Mputu ne a mu Amerike utu wenza “muende muonso bua kubungamija bantu.” Tshiena-bualu tshivua tshiakula bualu buende atshi tshidi tshiamba ne: “misambu yende idi itumbisha mfuanka wa diamba, diangatangana ne balela ne diangata bakaji ku bukole,” ne udi “wimba mudiye mushipe mukajende ne muele tshitalu tshiende mu dijiba dia mâyi.” (The Sunday Mail) Kakuena mushindu wa kutela mêyi ende makuabu to bualu mmabi be. Nansha nanku, mijiki yende mmimupeteshe lumu lua bungi. Udi mua kuitaba bua kukuna bintu bibi bia buena bitudi batele ebi mu meji ne mu mutshima webe, nansha biobi bilengeja mijiki anyi? Tudi tuela meji ne: kuakuenza nanku to, bualu bantu badi benza nanku badi banyanga kuondo kabu ka muoyo ne ndekelu wa bionso bapeta “mutshima mubi” udi ubavuija baluishi ba Nzambi.​—Ebelu 3:12; Matayo 12:33-35.

Nunku sungula dijikija lutetuku didi dikumbane. Bible udi utubela ne: ‘Malu onso adi malelela, ne malu onso adi a bunême, ne malu onso adi makane, ne malu onso adi a butoke bua mutshima, ne malu onso adi malengele a dinanga, ne malu onso adi ne lumu luimpe; bikalaku buimpe ne bikalaku butumbi, nuelangane meji a malu aa.’​—Filipoi 4:8.

Balunda badi banyanga kuondo kebe ka muoyo

Patshivua Neil ne Franz bana batekete, bavua ne bulunda ne bena Kristo balelela. * Kadi Neil wakamba ne: mu bule bua matuku, “ngakabanga kusomba ne balunda babi.” Tshipeta tshia ndekelu tshiakapatuka tshiakamubungamija bikole, bualu wakabunda tshilumbu ne kumuelabu mu buloko. Ke tshiakenzekela kabidi Franz. Wakadiabakena wamba ne: “Mvua ngela meji ne: mvua mua kusomba tshianana ne bansonga ba panu kabayi bannyanga to. Kadi anu mudi Galatia 6:7 wamba, ‘kabatu baseka [Nzambi]. Muntu neapole tshikaleye mukune.’ (Muanda Mulenga Lelu) Ntatu ingakapeta yakandongesha ne: mvua muenze bibi, ne Yehowa uvua muambe bulelela. Ndi ne bua kuenza buloko mu matuku anyi onso a muoyo adi mashale bua bualu bubi bundi muenze.”

Bantu batu bu mudi Neil ne Franz kabatu balala bajuka diakamue batuadija kubunda bilumbu to; kumpala batu bakina dibunda dia bilumbu. Bitu bibanga ku kakese ku kakese, misangu ya bungi bituadija ne balunda babi. (1 Kolinto 15:33) Pashishe badi mua kutuadija kunua diamba ne kukuatshika. Ke bualu kayi batu bambilemu ne: kuondo ka muoyo “ntshitupa tshia bumuntu tshidi tshienguluka mu maluvu.” Muntu yeye mumane kukuatshika, bidi bimulomba anu ka-bualu kakese patupu bua kubundaye tshilumbu anyi kumata mu tshiendenda.

Kadi bua tshinyi kuela tshidia tshia kumpala etshi? Pamutu pa kuenza nanku, diaku wewe bulunda ne bantu ba meji badi banange Nzambi tshia bushuwa. Nebakuambuluishe bua kukolesha kuondo kebe ka muoyo bua kikala kakulombola bimpe ne kakuepula ku ntatu ya bungi. (Nsumuinu 13:20) Nansha mutshidi Neil ne Franz mu buloko, mpindieu badi bangata kuondo kabu ka muoyo bu dipa dia Nzambi didibu ne bua kulongesha bimpe ne kunanga bikole. Badi badienzeja kabidi bikole bua kudia malanda mimpe ne Yehowa Nzambi wabu. Ikala ne meji, ne bilema biabu bikupeshe malongesha.​—Nsumuinu 22:3.

Kuba kuondo kebe ka muoyo

Tudi tuleja ne: tudi basue kukuba kuondo ketu ka muoyo patudi tunanga Nzambi, tumuitabuja ne tumutshina mu mushindu muimpe. (Nsumuinu 8:13; 1 Yone 5:3) Bible udi uleja ne: kuondo ka muoyo kadi kapangile malu aa kakatu kashindame bua kuleja tshidi tshimpe ne tshibi nansha. Tshilejilu, Musambu 14:1 udi wakula bua bantu badi bamba mu mutshima wabu ne: “Kakuena Nzambi.” Dipanga ditabuja edi didi dibafikisha ku ngikadilu kayi? Mvese eu udi wamba kabidi ne: “Bobo badi banyanguke, badi benza malu mabi adi afuisha bundu; kakuena nansha umue wabo udi wenzaku malu mimpe.”

Bantu badi kabayi ne ditabuja dilelela kudi Nzambi kabena kabidi ne ditekemena dishindame dia nsombelu muimpe mu matuku atshilualua to. Ke bua tshinyi mbasue kupeta biabu bionso anu padibu ne muoyo eu, baditua mu majinga abu mabi a mubidi. Lungenyi luabu lunene ludi ne: “Tudie bietu, tunue bietu, bualu bua makelela tufuafua.” (1 Kolinto 15:32) Kadi aba badi ne mêsu abu matuishile ku difutu dia muoyo wa tshiendelele masanka a tshitupa tshîpi a panu kaatu abalobesha nansha. Anu bu ordinatere wa ndeke udibu bafunde malu majalame, kuondo kabu ka muoyo kalongesha kadi kabambuluisha bua kushala anu mu njila mululame ne kutumikila Nzambi ne lulamatu.​—Filipoi 3:8.

Bua kuondo kebe ka muoyo kulamaku bukole buaku ne kushalaku kajalame, kadi dijinga ne mibelu ya pa tshibidilu ya mu Dîyi dia Nzambi. Bible udi utuambila mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi se: mibelu eyi idiku ne: ‘Pawakeba kusesuka ku tshianza tshia balume, anyi ku tshianza tshia bakaji, matshi ebe neumvue dîyi difuma kunyima kuebe, diamba ne: Njila kayeu, endelamu.’ (Yeshaya 30:21) Nunku longolola dîba dia wewe kuikala udibadila Bible dituku dionso. Dibala edi nedikukoleshe ne nedikukuatshishe paudi uluangana bua kuenza malu mimpe anyi paudi upeta tunyinganyinga. Ikala mutuishibue ne: wewe mueyemene Yehowa ne muoyo webe mujima, neakulombole mu nyuma, ne neakuambuluishe kabidi bua kuikala ne bikadilu bimpe. Bushuwa, idikija mufundi wa Misambu wakamba ne: ‘Ngakuteka Yehowa kumpala kuanyi misangu yonso; bualu bua yeye udi ku tshianza tshianyi tshia balume, tshiena nyungishibua.’​—Musambu 16:8; 55:22.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 16 Tudi bashintulule mêna.

[Bimfuanyi mu dibeji 5]

Bitendelelu bia dishima bidi Bible ubikila ne: “Babulona Munene” ke bidi bitshipaja tuondo tua muoyo tua bantu ba bungi

[Mêyi a dianyisha]

Nsaserdose ubenesha basalayi: U.S. Army photo

[Bimfuanyi mu dibeji 6]

Ditangila malu a tshikisu ne a buendenda nedinyange kuondo kebe ka muoyo

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Mibelu ya mu Dîyi dia Nzambi neyikube kuondo kebe ka muoyo