Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

“Nushindame mu ditabuja”

“Nushindame mu ditabuja”

‘Nushindame mu ditabuja, nuikale bakole.’​—1 KOLINTO 16:13.

MISAMBU: 60, 64

1. a) Ntshinyi tshivua tshifikile Petelo mu tshipepele tshikole pa mbuu wa Galela? (Tangila tshimfuanyi.) b) Bua tshinyi Petelo wakatuadija kudina mu mâyi?

DITUKU kampanda butuku, mupostolo Petelo ne bayidi bakuabu bavua batata bua kusabuka mbuu wa Galela mu buatu mu tshipepele tshikole. Diakamue, kumonabu Yezu wendela pa mâyi. Petelo kubikilaye Yezu ne dîyi dikole, umulomba bua kuendelaye pende pa mâyi bua kuya kudiye. Pakamuambila Yezu bua alue kudiye, Petelo wakatuluka mu buatu ne kutuadijaye kuenda mutangile kudi Yezu. Kadi mutantshi mukese, Petelo wakatuadija kudina mu mâyi. Bua tshinyi? Bualu uvua mutangile tshipepele tshikole ne mavuala ne kumvuaye buôwa. Petelo wakela dîyi bua kulomba diambuluisha ne diakamue Yezu wakamukuata ne kumuambilaye ne: “Wewe muena ditabuja dikese, uvua muelakane bua tshinyi?”​—Matayi 14:24-32.

2. Mmalu kayi atuakonkonona mpindieu?

2 Tukonkononayi malu asatu adi atangila ditabuja atudi mua kulonga mu bualu buvua bufikile Petelo: 1) muvua Petelo mutuishibue kumpala ne: Yehowa uvua mua kumuambuluisha, 2) tshivua tshifikishe Petelo ku dijimija ditabuja, ne 3) tshivua tshiambuluishe Petelo bua kupetulula ditabuja diende. Kukonkonona malu aa kudi mua kutuambuluisha bua kumanya tshia kuenza bua ‘kushindama mu ditabuja.’​—1 Kolinto 16:13.

IKALA MUTUISHIBUE NE: NZAMBI NEATUAMBULUISHE

3. Bua tshinyi Petelo uvua mupatuke mu buatu? Mmunyi mutudi petu benze bualu bua muomumue?

3 Petelo uvua ne ditabuja dikole. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Pavua Yezu mubikile Petelo, wakapatuka mu buatu ne kuendelaye pa mâyi. Uvua mutuishibue ne: bukole bua Nzambi buvua ne bua kumuambuluisha bua kuendela pa mâyi anu muvuabu buambuluishe Yezu. Bia muomumue, pavua Yezu mutulombe bua kumulonda, tuakadilambula kudi Yehowa ne kutambula. Bua tshinyi? Bualu tuvua ne ditabuja kudi Yehowa ne kudi Yezu ne tuvua batuishibue ne: bavua ne bua kutuambuluisha.​—Yone 14:1; bala 1 Petelo 2:21.

Ditabuja dia Petelo divua dimupeshe bukole bua kuenza bualu budi muntu umona ne: kabuena mua kuenzeka

4, 5. Bua tshinyi ditabuja ntshintu tshia mushinga mukole tshitudi natshi?

4 Ditabuja ntshintu tshia mushinga mukole. Ditabuja dia Petelo divua dimupeshe bukole bua kuendela pa mâyi, bualu budi muntu umona ne: kabuena mua kuenzeka. Ditabuja didi kabidi mua kutuambuluisha bua kuenza malu adi amueneka bu ne: katuena mua kuenza. (Matayi 21:21, 22) Bamue ba kutudi mbashintulule mmuenenu wabu ne bikadilu biabu bifike ku dikemesha bantu bavua batumanye kumpala bua mutudi bashintuluke. Tudi bashintuluke bualu tudi banange Yehowa, ne bualu mmutuambuluishe bua kushintuluka. (Bala Kolosayi 3:5-10.) Ditabuja divua ditusake bua kudilambula kudi Yehowa, ne tuetu kulua balunda bende, bualu butuvua katuyi mua kuenza bu yeye kayi mutuambuluishe.​—Efeso 2:8.

5 Ditabuja didi ditukolesha. Tshilejilu, didi dituambuluisha bua kutshimuna mvita ya Diabolo, muena lukuna wetu munene. (Efeso 6:16) Bu mutudi kabidi tueyemena Yehowa, katuena tusamisha mutu bikole patudi ne ntatu to. Yehowa mmulaye ne: neatupeshe bitudi nabi dijinga tuetu bikale ne ditabuja kudiye ne bateke Bukalenge buende pa muaba wa kumpala. (Matayi 6:30-34) Bualu bukuabu bua mushinga budi ne: Yehowa neatupeshe dipa dimpe dia muoyo wa tshiendelele bua mutudi ne ditabuja.​—Yone 3:16.

KUJIMIJA TSHIPATSHILA TSHIETU KUDI MUA KUTUFIKISHA KU DIJIMIJA DITABUJA DIETU

6, 7. a) Tudi mua kufuanyikija tshipepele ne mavuala bivua bituta Petelo ne tshinyi? b) Bua tshinyi tudi ne bua kumanya ne: bidi mua kuenzeka bua tuetu kujimija ditabuja dietu?

6 Pavua Petelo wendela pa mbuu wa Galela, wakumvua buôwa. Bua tshinyi? Bualu kuvua tshipepele tshikole ne mavuala. Tudi mua kufuanyikija bintu ebi ne ntatu ya bungi ne mateta bidi bena Kristo batuilangana nabi lelu. Nansha mudi ntatu eyi mikole menemene, Yehowa udi mua kutuambuluisha bua tuikale bakole. Kadi vuluka tshivua tshifikile Petelo. Kavua mudine mu mâyi bua tshipepele tshikole ne mavuala bivua bimututa to. Kadi Bible udi wamba ne: “Pakatangilaye tshipepele, wakumvua buôwa.” (Matayi 14:30) Petelo uvua mulekele kutangila kudi Yezu, kadi kushalaye mutangile bukole bua tshipepele. Ke ditabuja diende kutuadijadi kuteketa. Bia muomumue, tuetu tutamba kuimanyina pa ntatu yetu, tudi mua kutuadija kuelakana ne: Yehowa kena mua kutuambuluisha.

Tuetu tuimanyina anu pa malu mabi, ditabuja dietu didi mua kuteketa lukasa

7 Tudi ne bua kumanya ne: bidi mua kuenzeka bua tuetu kujimija ditabuja dietu. Bua tshinyi? Bualu Bible udi wamba ne: kujimija ditabuja ‘mbubi budi butujingila bipepele.’ (Ebelu 12:1) Anu bu Petelo, tuetu tuimanyina anu pa malu mabi, ditabuja dietu didi mua kuteketa lukasa. Kadi, mmunyi mutudi mua kumanya ne: ditabuja dietu didi mu njiwu? Nkonko idi ilonda eyi neyituambuluishe bua kudikonkonona.

8. Ntshinyi tshidi mua kuenza bua katumonyi milayi ya Nzambi milelela bu mutuvua tuyimona kumpala?

8 Ntshidiku mmona milayi ya Nzambi milelela bu kumpala anyi? Tshilejilu, Nzambi mmulaye bua kubutula bulongolodi bua Satana. Kadi mishindu ya bungi ya dijikija lutetuku ya mu bulongolodi ebu idiku itubueja mu ditanaji anyi? Bikalabi nanku, tudi mua kutuadija kuelakana, tuela meji ne: nshikidilu utshidi kule. (Habakuka 2:3) Ela meji bua tshilejilu tshikuabu etshi. Yehowa mmufile tshia kupikula natshi bantu ne mmulaye bua kutubuikidila mibi yetu. Kadi tuetu tutungunuka ne kuimanyina pa bilema bietu bia kale, tudi mua kutuadija kuelakana tuela meji ne: Yehowa ki mmutufuile luse menemene to. (Bienzedi 3:19) Bu tshipeta, tudi mua kujimija disanka mu mudimu wa Nzambi ne kulekela kuyisha bantu bakuabu.

9. Ntshinyi tshidi mua kuenzeka tuetu tuimanyina anu pa malu etu nkayetu?

9 Ntshidi ngenzela Yehowa mudimu ne muoyo mujima anyi? Patudi tuenzela Yehowa mudimu bikole, bidi bituambuluisha bua kutuishila mêsu etu ku ditekemena dietu bua matuku atshilualua. Kadi ntshinyi tshidi mua kuenzeka tuetu batuadije kuimanyina anu pa malu etu nkayetu? Tshilejilu, tudi mua kuitaba bua kuenza mudimu wa makuta a bungi kadi utuangata dîba dia kuenzela Yehowa mudimu. Bidi mua kutekesha ditabuja dietu, ne tudi mua ‘kulua bena lulengu,’ tuenzela Yehowa mudimu mukese katuyi tuwenza muvuabi bikengela to.​—Ebelu 6:10-12.

Bayidi ba Yezu bavua balonge ne: ditabuja didi ne mushinga bua kufuila bakuabu luse

10. Mmunyi mutudi tuleja ditabuja kudi Yehowa patudi tufuila bakuabu luse?

10 Mbinkolele bua kufuilangana luse anyi? Padi bantu bakuabu batunyingalaja anyi batutapa ku muoyo, tutuku tubafiikila munda anyi tubajila anyi? Biobi nanku, tudi bimanyine bikole pa mutudi tuetu tudiumvua. Tudi tuleja ditabuja kudi Yehowa patudi tufuila bakuabu luse. Mushindu kayi? Padi muntu utuenzela bibi, udi ulua muena dibanza kutudi. Patudi tuenzela Yehowa bubi, tudi tulua bena dibanza kudiye. (Luka 11:4) Nunku patudi tufuila bakuabu luse, tudi tuleja mutudi tueyemena Yehowa. Tudi tumueyemena bua abeneshe mmuenenu wetu, ne dibenesha diende didi ne mushinga wa bungi kupita kufutshisha muntu dibanza dia tshivuaye mutuenzele. Bayidi ba Yezu bavua balonge ne: ditabuja didi ne mushinga bua kufuila bakuabu luse. Pavua Yezu mubambile bua kufuila too ne bantu bavua babenzele bibi misangu ya bungi luse, bayidi bende bakamulomba bamba ne: “Utupeshe ditabuja dia bungi.”​—Luka 17:1-5.

11. Ntshinyi tshidi mua kutupangisha bua kupeta dilongesha didi mu mubelu udibu batupesha?

11 Ntu mfiika munda patubu bambela anyi? Keba mushindu wa kupeta dilongesha mu mubelu udibu bakupesha pamutu pa kukeba bilema bidimu anyi kuimanyina pa butekete bua udi ukupeshawu. (Nsumuinu 19:20) Kudipangishi mpunga wa kuela meji bikole bu Yehowa to.

12. Padi muntu ne tshibidilu tshia kuakula bibi bua bana betu badi balombola, bidi bileja tshinyi?

12 Ntuku ngakula bibi bua bana betu badi balombola tshisumbu anyi? Pavua bena Isalele bimanyine anu pa luapolo lubi lua batentekedi dikumi, bakakula bibi bua Mose ne Alona. Pashishe Yehowa wakebeja Mose ne: ‘Nebabenge kungitabuja too ne dîba kayi?’ (Nomba 14:2-4, 11, NWT) Eyowa, Yehowa uvua mumanye ne: bena Isalele kabavua bamueyemene to, bualu bavua bakule bibi bua Mose ne Alona, bantu bavuaye muteke bua kulombola. Bia muomumue, tuetu ne tshibidilu tshia kuakula bibi bua bana betu badi Yehowa muteke bua kulombola batendeledi bende lelu, bidi mua kuleja ne: ditabuja dietu kudi Nzambi nditekete.

13. Bua tshinyi katuena ne bua kuteketa mu mikolo tuetu bamone ne: ditabuja dietu nditekete?

13 Bilondeshile nkonko itudi bafume ku dikonkonona eyi, wewe mumone ne: ditabuja diebe nditekete, kuteketshi mu mikolo to. Vuluka ne: nansha mupostolo Petelo wakumvua buôwa ne kutuadija kuelakana. Imue misangu, Yezu uvua mubele bapostolo bende bonso bua muvuabu ne “ditabuja dikese.” (Matayi 16:8) Kadi tudi mua kupeta dilongesha dia mushinga mu bualu bua Petelo. Tangila tshivuaye muenze yeye mumane kutuadija kuelakana ne kudina mu mâyi.

TUISHILA MÊSU KUDI YEZU BUA KUKOLESHA DITABUJA DIEBE

14, 15. a) Ntshinyi tshiakenza Petelo pakatuadijaye kudina? b) Mmunyi mutudi mua ‘kutuishila mêsu’ kudi Yezu?

14 Ntshinyi tshiakenza Petelo pakatuadijaye kudina mu mâyi? Bu muvuaye mumanye kuowela, uvua mua kuangata dipangadika dia kuowela ne kupingana mu buatu. (Yone 21:7) Kadi bua tshinyi kavua muenze nanku? Bualu kavua mudieyemene bua kukeba tshia kuenza to. Wakatuishila kabidi mêsu kudi Yezu ne kuitabaye diambuluisha diende. Tuetu bamone ne: ditabuja dietu nditekete, tuidikije Petelo. Mmunyi mutudi mua kuenza nanku?

15 Anu bu muvua Petelo mutuishile kabidi mêsu kudi Yezu bua kukeba diambuluisha, tudi petu ne bua ‘kutuishila mêsu’ kudi Yezu. (Bala Ebelu 12:2, 3.) Kadi katuena mua kumumona ne mêsu etu abidi anu bu Petelo to. Nunku mmunyi mutudi mua ‘kutuishila mêsu’ kudi Yezu? Tudi mua kulonga malu avuaye mulongeshe ne muenze, pashishe kumuidikija bimpe bimpe. Patudi tuenza nunku, netupete diambuluisha diakolesha ditabuja dietu. Tukonkononayi imue mishindu itudi mua kuidikija Yezu.

Patudi tutuishila mêsu ku tshilejilu tshia Yezu ne tumuidikija bimpe bimpe, tudi mua kupeta ditabuja dikole (Tangila tshikoso tshia 15)

16. Mmunyi mudi Bible mua kutuambuluisha bua kukolesha ditabuja dietu?

16 Kolesha dieyemena diebe bua Bible. Yezu uvua mutuishibue ne: Bible n’Dîyi dia Nzambi ne didi ditupesha mibelu mitambe buimpe. (Yone 17:17) Bua kuidikija Yezu, tudi ne bua kubala Bible dituku dionso, kumulonga ne kuelangana meji bua malongesha atudi tupetamu. Tudi ne bua kukeba mandamuna a nkonko itudi mua kuikala nayi. Tshilejilu, udiku witaba menemene ne: tudi mu matuku a ku nshikidilu anyi? Longa milayi ya buprofete idi mu Bible idi ijadika ne: tudi mu matuku a ku nshikidilu bua kukolesha ditabuja diebe. Udi musue kukolesha ditabuja diebe mu milayi ya Nzambi bua matuku atshilualua anyi? Konkonona milayi ya buprofete idi mu Bible ikadi mikumbane. Udiku bushuwa witaba ne: Bible udi wambuluisha bantu lelu anyi? Udi mua kubala malu a bana betu ba balume ne ba bakaji bavua bashintuluke ku diambuluisha dia Bible. * (Tangila note.)​—1 Tesalonike 2:13.

17. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Yezu bua kutantamena mateta makole? Mmunyi muudi mua kumuidikija?

17 Tuishila mêsu ku masanka adi Yehowa mulaye. Yezu uvua mutuishile mêsu ku masanka a matuku atshilualua, ne biakamuambuluisha bua kutantamena mateta makole. (Ebelu 12:2) Malu a mu bulongolodi ebu kaavua mamubueje mu ditanaji to. (Matayi 4:8-10) Mmunyi mutudi mua kuidikija tshilejilu tshia Yezu? Elangana meji bua malu mimpe adi Yehowa mulaye. Difuanyikija wewe mu bulongolodi bupiabupia. Udi mua kufunda anyi kuzola malu awenza mu Mparadizu. Anyi enza liste wa bantu babishibua ku lufu baudi musue kuyukila nabu ne malu audi musue kubambila. Mona malu aa bu milayi ya Nzambi idiye mukulaye wewe nkayebe.

18. Mmunyi mudi disambila mua kukuambuluisha bua kukolesha ditabuja diebe?

18 Sambila bua kupeta ditabuja dia bungi. Yezu uvua muambile bayidi bende bua kulomba Yehowa nyuma muimpe. (Luka 11:9, 13) Paudi ulomba nyuma muimpe, lomba kabidi bua kupeta ditabuja dia bungi. Ditabuja ngumue wa ku ngikadilu ya dimuma dia nyuma muimpe. Lomba malu masunguluke mu masambila ebe. Tshilejilu, paudi umona ne: mbikukolele bua kufuila bakuabu luse, lomba Yehowa bua wikale ne ditabuja dikole ne bua akuambuluishe bua wikale ufuilangana luse.

19. Mmunyi mutudi mua kusungula balunda bimpe?

19 Sungula balunda badi ne ditabuja dikole. Yezu uvua musungule bimpe menemene balunda bende. Bapostolo bavua balunda bende ba pa muoyo, bavua ne ditabuja, lulamatu ne bavua bamutumikila. (Bala Yone 15:14, 15.) Idikija Yezu mu disungula bimpe balunda bebe. Badi ne bua kuikala bantu badi ne ditabuja dikole, batumikila Yezu. Balunda bimpe badi ne bua kuikala bambilangana bulelela nansha padibi bikengela kupeshangana mibelu anyi kuyitaba.​—Nsumuinu 27:9.

20. Mbipeta kayi biamueneka patudi tuambuluisha bakuabu bua kukoleshabu ditabuja diabu?

20 Ambuluisha bakuabu bua bakoleshe ditabuja diabu. Yezu wakambuluisha bayidi bende bua kukoleshabu ditabuja diabu ku diambuluisha dia malu avuaye wamba ne wenza. (Mâko 11:20-24) Mbimpe tuidikije tshilejilu tshia Yezu. Patudi tuenza nunku, tudi tukolesha ditabuja dietu ne dia bakuabu. (Nsumuinu 11:25) Mmunyi muudi mua kuambuluisha bantu ba mu teritware webe? Paudi ulongesha bantu Bible, utambe kuleja bijadiki bidi bileja ne: Nzambi udiku, udi ututabalela, ne Bible n’Dîyi diende. Mmunyi muudi mua kuambuluisha bana betu bua kulamabu ditabuja diabu dikole? Wewe mumvue muanetu kampanda wakula bibi bua bana betu ba balume badi batulombola, ki mbimpe kumuepuka diakamue to. Umuambuluishe ne bulenga buonso bua apetulule ditabuja diende. (Yuda 22, 23) Biwikala utshidi mulongi, ne mulongeshi wenu udi unulongesha dilongesha dia ne: bintu mbidienze, ikala ne dikima ne uleje muudi witabuja ne: bintu mbifukibue. Mulongeshi wenu ne balongi benu badi mua kuitaba mmuenenu webe, ne bualu ebu budi mua kukusankisha bikole.

21. Ntshinyi tshidi Yehowa mutulaye?

21 Yehowa ne Yezu bakambuluisha Petelo bua kumbusha dielakana ne buôwa. Petelo wakalua tshilejilu tshinene tshia ditabuja kudi bakuabu mu nsombelu wende. Bia muomumue, Yehowa udi wambuluisha yonso wa kutudi bua kushindama mu ditabuja. (Bala 1 Petelo 5:9, 10.) Bidi bikengela kudienzeja bua kukolesha ditabuja, kadi Yehowa neatufute patudi tudienzeja mushindu eu.

^ tshik. 16 Tshilejilu, bala biena-bualu bia ne: “Bible utu ushintulula bantu” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia bantu bonso.