Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nzambi utuku uditatshisha bua bualu buebe anyi?

Nzambi utuku uditatshisha bua bualu buebe anyi?

Nzambi utuku uditatshisha bua bualu buebe anyi?

UDIKU udiumvua ne: mbakunange anyi? Peshi utu udiumvua imue misangu bu ne: muntu nansha umue kena uditatshisha bua bualu buebe? Mu bulongolodi ebu mudi bantu badinange anu bobu udi mua kumona ne: kuena ne mushinga ku mêsu kua bakuabu. Anu mudi Bible umvuija malu a mu tshikondo tshietu etshi, bantu ba bungi lelu mbadinangi ne kabena baditatshisha bua bakuabu.​—2 Timote 3:1, 2.

Bantu bakole nansha bana, ba miaba, miakulu ne makoba onso batu ne dijinga dikole dia kunanga ne mbasue bua babanange pabu. Bilondeshile bamue bamanyi, buongo buetu mbuenza mu mushindu wa kumvua bimpe padibu batunanga ne batuenzela malu mimpe. Kakuena muntu udi mua kumvua bimpe dijinga dietu dia kunangibua ne kuanyishibua kupita mufuki wetu Yehowa to. Yeye mukuambile ne: udi ne mushinga wa bungi ku mêsu kuende neumvue bishi? Udi mua kudiumvua bimpe menemene. Tudiku mua kuitaba ne: Yehowa utu uditatshisha bua bantu bena mapanga anyi? Utuku uditatshisha bua muntu ne muntu wa kutudi anyi? Bikalabi nanku, tshidi tshivuija muntu ne mushinga ku mêsu kuende ntshinyi?

Yehowa utu ututabalela

Kukadi bidimu bitue ku 3 000, mufundi wa Misambu kampanda uvua utshina Nzambi wakakema bikole pakamonaye bunene bua diulu ne bungi bua mitoto idimu. Bushuwa, kavua ne dielakana nansha dikese bua bunene bua katshia ne katshia bua muntu uvua mufuke mitoto bungi nunku. Pavua mufundi wa Misambu welangana meji bua bunene bua Yehowa ne utangila mudi muntu muikale bu kantu kakese, wakakema bua mudi Yehowa uditatshisha ne dinanga bua bantu wamba ne: ‘Pandi ntangila diulu diebe, didi mudimu wa bianza biebe, ne ngondo ne mitoto biwakafuka, muntu udi nganyi bua wewe kumuelela meji? Ne muana wa muntu udi nganyi bua wewe udi umulama ne dinanga?’ (Musambu 8:3, 4) Bidi mua kumueneka bu ne: Mutambe Bunene udi kule kutambe ne kena ne dîba dia kutangila malu a bantu bena mapanga to. Kadi mufundi wa Misambu eu uvua mumanye ne: nansha mudi muntu muikale kantu kakese ku mêsu kua Nzambi ne muoyo wende muikale wa tshitupa tshîpi, udi anu ne mushinga ku mêsu kuende.

Mufundi wa Misambu mukuabu wakajadika ne: ‘Yehowa udi usanka bua badi bamutshina, bua badi ne ditekemena diabu mu luse luende lujalame.’ (Musambu 147:11) Lungenyi ludi mu Misambu yonso ibidi eyi ludi lutulenga ku muoyo bikole. Nansha mudi Yehowa muikale Mutambe Bunene, kena anu umona bantu tshianana to, kadi udi ‘ubalama’ ne umvua ‘disanka bua bualu buabu.’

Mulayi mukuabu wa mu Bible udi umvuija malu adi enzeka lelu eu udi ujadika bualu ebu. Yehowa wakamba ku butuangaji bua muprofete Hagai ne: mudimu wa kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi uvua ne bua kuenzeka pa buloba bujima. Mudimu eu uvua mua kupatula bipeta kayi? Bible udi wamba ne: ‘Biuma bia bukua bisamba nebipuile munemu, nenguwuje nzubu eu ne lumu.’​—Hagai 2:7, MMM.

“Biuma” bidibu basangisha ebi bidi bumvuija tshinyi? Ki mbubanji buetu bulelela ebu to. (Hagai 2:8) Ki ng’argent anyi or bidi mua kusankisha mutshima wa Yehowa to. Udi umvua disanka bua bantu badi bamutendelela ne dinanga nansha mudibu bena mapanga. (Nsumuinu 27:11) Badi bu “biuma” bidi bipesha Nzambi butumbi ne udi wanyisha bikole mudimu udibu bamuenzela ne lulamatu ne tshisumi. Udiku pebe munkatshi muabu anyi?

Bidi mua kutukolela bua kuitaba ne: Mufuki wa diulu ne buloba utu wangata bantu bena mapanga ne mushinga. Bushuwa, bualu ebu budi ne bua kutusaka bua kuitaba dilomba diende dia kusemena pabuipi nende.​—Yeshaya 55:6; Yakobo 4:8.

“Wewe udi munangibue bikole”

Pakavua muprofete Danyele mukulakaje, wakamona bualu bua dikema dimue dituku ku dilolo. Pavuaye usambila, muntu mukuabu wa pa buende wakamumuenekela . Dîna diende divua Gabaliele. Danyele ukavua mupetangane nende ne wakamanya ne: mmuanjelu wa Yehowa. Muanjelu Gabaliele wakamuambila bua tshinyi uvua mumumuenekele diakamue wamba ne: ‘Danyele, ngakulua mpindieu bua kukupa lungenyi lua kujingulula nalu malu. Bualu bua wewe udi munangibue bikole.’​—Danyele 9:21-23.

Dimue dituku muanjelu wa Yehowa wakambila Danyele bua kumukolesha ne: ‘Danyele, muntu munangibue bikole; wewe muntu munangibue bikole, kutshinyi nansha. Ditalala dikale kuudi.’ (Danyele 10:11, 19) Badi babikila Danyele misangu isatu mijima ne: “muntu munangibue.” Tshiambilu etshi tshidi tshiumvuija kabidi ne: “muntu udibu banange bikole,” udibu “batua mushinga bikole” nansha udibu “banyisha bikole.”

Bushuwa, Danyele ukavua mudiumvue pabuipi ne Nzambi ne kakuyi mpata wakamona ne: Yehowa uvua wanyisha mudimu uvuaye wenza ne lulamatu. Mushindu uvua Nzambi muleje Danyele dinanga dikole pavuaye mumutumine banjelu bende uvua ne bua kuikala mumukoleshe bikole. Ke bualu kayi, kabiena bitukemesha pavua Danyele muambe ne: “Bualu bua wakunkolesha.”​—Danyele 10:19.

Mbafunde muyuki udi ulenga ku muoyo wa muvua Yehowa munange muprofete wende wa lulamatu eu mu Dîyi dia Nzambi bua kutuambuluisha. (Lomo 15:4) Kuelangana meji pa tshilejilu tshia Danyele kudi kutuambuluisha bua kumanya tshidi mua kuvuija muntu muimpe ku mêsu kua Tatu wetu wa mu diulu muena dinanga.

Ikala ulonga Dîyi dia Nzambi pa tshibidilu

Danyele uvua ulonga Dîyi dia Nzambi bikole. Tudi bajadike nenku bualu wakafunda ne: ‘Meme ngakatangila mu mifundu ya Nzambi bidimu bia dibutuka dia Yelushalema.’ (Danyele 9:2) Mu mikanda ivuaye nayi tshikondo atshi, muvua mua kuikala mikanda mifundisha ku nyuma wa Nzambi mifunda kudi: Mose, Davidi, Solomo, Yeshayi, Yelemiya, Yehezekele ne baprofete bakuabu. Tudi mua kufuanyikija muvua Danyele muikale ne mivungu ya bungi ivuaye ubala ne muoyo mujima, wenda ufuanyikija milayi mishilangane ivua yakula bua dijadikibua tshia kabidi dia ntendelelu mulelela mu Yelushalema. Uvua welangana meji bikole pa tshivua mifundu eyi yamba pavuaye imue misangu musombele mu nzubu wende wa kuulu muaba uvua kauyi mutoyi. Kulonga Dîyi dia Nzambi ne muoyo mujima kuakakolesha ditabuja diende ne kuakamusemeja pabuipi ne Yehowa.

Kulonga Dîyi dia Nzambi kuakalengeja kabidi ngikadilu yende ne nsombelu wende mujima. Dîyi dia Nzambi divuaye mulonge katshia ku buana diakamuambuluisha pavuaye nsonga bua kutumikila mikenji ya Nzambi ivua yakula bua biakudia bivuabu babapesha mu tshikondo atshi. (Danyele 1:8) Pashishe, wakamanyisha mukenji wa Nzambi kudi bamfumu ba bena Babulona kayi ne buôwa. (Nsumuinu 29:25; Danyele 4:19-25; 5:22-28) Bavua bamumanye bua tshisumi tshiende, muvuaye muntu muena bululame ne wa kueyemena. (Danyele 6:4) Danyele uvua anu mueyemene Yehowa kayi mua kumulekela nansha kumpala kua lufu. (Nsumuinu 3:5, 6; Danyele 6:23) Kakuyi mpata, uvua “muntu munangibue” kudi Nzambi.

Lelu eu, tudi mua kulonga Bible bipepele kupita muvuabi bua Danyele. Lelu tukadi ne mikanda pa muaba wa mivungu ivua ne bujitu bua kuyambula. Tudi lelu ne Bible mujima, mudi imue mikanda idi yumvuija muvua imue ya ku milayi ya Danyele mikumbane. Tudi kabidi ne mikanda idi yumvuija Bible ne bintu bikuabu bua kuenza makebulula. * Utuku ukuata mudimu bimpe ne bintu ebi anyi? Utuku muditekele dîba dia kubala Bible ne kuelangana meji pa tshibidilu anyi? Nunku wewe uyibala, neyikuambuluishe anu bu Danyele. Neupete ditabuja dikole ne malanda ebe ne Yehowa neakole. Dîyi dia Nzambi nedikulombole mu nsombelu webe ne neumone mudi Nzambi ukutabalela ne dinanga.

Ikala usambila pa tshibidilu

Danyele uvua usambila bikole. Uvua ulomba Nzambi malu avua uvuangana ne disua diende. Pavuaye nsonga bakamukanyina bua kumushipa bu yeye kayi mumvuije tshilota tshia mukalenge Nebukadenesâ wa mu Babulona. Danyele wakalomba Yehowa kayi welakana bua amuambuluishe ne amulame. (Danyele 2:17, 18) Panyima pa bidimu, bu muvua muprofete eu mumanye ne: mmuena mapanga, wakatondela Yehowa mibi yende ne ya tshisamba tshiabu umulomba bua abafuile luse. (Danyele 9:3-6, 20) Danyele wakalomba Nzambi bua amuambuluishe pavuaye kayi mumvue malu avuaye ufunda ku diambuluisha dia nyuma. Musangu mukuabu, muanjelu uvua mulue kumutangila bua kumutokeshila amue malu wakamuambila ne: ‘Nzambi utu umvua mêyi ebe.’​—Danyele 10:12.

Danyele, muprofete wa lulamatu eu kavua anu usambila patupu to. Mukanda wa Danyele 6:10 udi wamba ne: ‘Misangu isatu ku dituku ku dituku, uvua ulomba Nzambi wende, umusakidila bu muakadiye wenza diambedi.’ Danyele uvua ne malu a bungi avua amusaka bua kuela Yehowa tuasakidila ne kumutumbisha. Uvua wenza nanku misangu yonso. Disambila divua mushindu munene uvuaye utendelela Yehowa; nenku kavua mua kudilekela nansha biakumona lufu. Bushuwa Yehowa wakamunanga bua lulamatu luende.

Bulelela, disambila ndiakalenga dinene be! Nunku, kupitshishi dituku kuyi muyukile ne Tatu webe wa mu diulu to. Uvuluke bua kumuela tuasakidila ne kumutumbisha bua malu onso mimpe adiye utuenzela. Umukuatshile ntatu ne makenga ebe mudilekelele. Ela meji ku mushindu udi Yehowa muandamune masambila ebe, umuele tuasakidila. Keba bikondo bia kusambila mutantshi. Patudi tuambila Yehowa malu adi munda muetu mu disambila, netudimuene nkayetu mudiye mutunange. Bualu ebu budi butusaka bua ‘kunanukila mu kutendelela.’​—Lomo 12:12.

Tumbisha dîna dia Yehowa

Bulunda kabuena mua kushema pankatshi pa bantu babidi padi umue wa kudibu ukeba anu disanka diende yeye to. Ke mudibi kabidi bua bulunda butudi badie ne Yehowa. Danyele uvua mumanye bualu ebu bimpe. Tumonayi muvuaye uditatshisha bikole bua kutumbisha dîna dia Yehowa.

Pavua Nzambi muandamune disambila dia Danyele pa kumuleja tshilota tshia Nebukadenesâ ne kumupesha diumvuija diatshi, Danyele wakamba ne: ‘Dîna dia Yehowa ditumbishibue kashidi ne kashidi, bualu bua meji ne bukole mbiende.’ Pavua Danyele muambile Nebukadenesâ tshilota tshiende ne mumumvuijatshi, uvua anu utumbisha Yehowa, wamba ne: anu yeye ke “udi usokolola malu masokoka.” Bia muomumue, pavua Danyele ulomba Nzambi bua ababuikidile ne abasungile, wakamba ne: ‘Nzambi wanyi, bualu bua musoko webe ne bantu bebe bidi bidikibua dîna diebe.’​—Danyele 2:20, 28; 9:19.

Tudi ne mishindu ya bungi ya kuidikija Danyele mu bualu ebu. Patudi tusambila, tudi mua kuleja Nzambi mutudi tuditatshisha bua bantu ‘banemeke dîna diende.’ (Matayo 6:9, 10) Katuitabi bua bienzedi bietu bipendeshishe dîna dinsantu dia Yehowa to. Kadi tudi ne bua kuikala tutumbisha Yehowa pa kuambila bakuabu malu mimpe a Bukalenge buende atudi balonge.

Tumanye ne: lelu bantu kabatshitu bananga anyi baditatshisha bua bakuabu to. Kadi, tudi tupeta bukole patudi tumanya ne: Yehowa udi bushuwa uditatshisha bua yonso wa ku batendeledi bende. Anu muakamba mufundi wa Misambu, ‘Yehowa udi ne disanka mu bantu bende. Udi ulengeja badipuekeshi ne lupandu.’​—Musambu 149:4.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 18 Bantemu ba Yehowa batu bapatula mikanda ne bintu bikuabu bia kulonga ne kuenza nabi makebulula bidi mua kuenza bua dibala ne dilonga dia Bible bikuambuluishe bikole. Wewe musue kupeta bintu ebi, udi mua kulomba Ntemu wa Yehowa yonso uudi upeta.

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 11]

Nzambi wakaleja muvuaye munange Danyele pakatumaye muanjelu Gabaliele bua kumukolesha

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 13]

Bu muvua Danyele ulonga Dîyi dia Nzambi ne muoyo umue ne usambila, wakalua muntu muimpe ku mêsu kua Nzambi ne Nzambi wakamunanga