Kajjitõk ko Jãn Ro Rej Riit
Ta eo Baibõl̦ ej ba kõn an juon kõm̦m̦ane juon kallim̦ur me em̦õj kapene?
Juon kallim̦ur me em̦õj kapene ej mel̦el̦ein “an juon kajje bwe enaaj kajejjet juon men, im ekkã aer kajje im̦aan mejãn Anij . . . ãinwõt juon eo ej aer ri-kam̦ool.” Kain kallim̦ur rot in remaroñ kõm̦m̦ane ilo aer ba ak ilo aer je.
Jet remaroñ l̦õmn̦ak bwe ejjab juon men ejim̦we ñan kõm̦m̦an kallim̦ur kõnke Jesus ear ba: “Kom̦win jab kajje [ak kallim̦ur] ñan jidik . . . Men eo eaorõk in ej bwe ñe kom̦ij ba ‘Aet’ en aet, ak ñe ‘Jaab’ en jaab, kõnke jabdewõt naan kom̦ naaj bar ba ijello̦kun naan kein rej itok jãn eo enana.” (Matu 5:33-37) Ejjel̦o̦k pere, Jesus ear jel̦ã bwe ilo Kien Moses ear juon menin aikuj ñan aer kõm̦m̦ani jet kallim̦ur ko, im bwe jet iaan ri-karejar ro an Anij rekõn bar kõm̦m̦an kallim̦ur ko. (Jen. 14:22, 23; Ex. 22:10, 11, UBS) Ear bar jel̦ã bwe Jeova ekar kõm̦m̦an kallim̦ur ko. (Hib. 6:13-17) Innem, alikkar ejjab mel̦el̦e eo an Jesus in bwe jen jab kõm̦m̦an kallim̦ur ñan jidik. Ijoke, ear kajjioñ kakkõl armej jãn aer kõm̦m̦an jabdewõt kallim̦ur ko me rejjab aorõk ak ejjel̦o̦k mel̦el̦eier. Aolep iien jej aikuj kajejjet men ko jej ba kõnke eñin men eo Jeova ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane.
Ak kiiõ ta eo kwõj aikuj kõm̦m̦ane ñe rej kajjitõk bwe kwõn kajje kõn juon kallim̦ur? M̦oktata, kwõn lukkuun lale ñe kwõmaroñ kajejjet men eo kwõj itõn kallim̦ur ñan kõm̦m̦ane. El̦aññe kwõjjab lukkuun jel̦ã ñe kwõmaroñ kajejjete, eokwe em̦m̦anl̦o̦k ñe kwõjjab kõm̦m̦an kallim̦ur kake. Naanin Anij ej kakkõl kõj im ba: “Em̦m̦anl̦o̦k ñe kwõjjab kallim̦ur, jãn ñe kwõj kõm̦m̦an kallim̦ur im jab kõjparoke.” (Ekl. 5:5, UBS) Kein karuo, kwõn l̦õmn̦ak kõn naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦ me rej ekkejell̦o̦k ñan kallim̦ur eo kwõj itõn kõm̦m̦ane, innem kõm̦m̦ane jokãlõt eo am̦ ekkar ñan bõklõkõt eo am̦ me em̦õj am̦ kammineneiki. Ta jet iaan naanin kakapilõklõk kein jãn Baibõl̦?
Jet kallim̦ur rej ekkejell̦o̦k ñan ankilaan Anij. Ñan waanjoñak, Ri-Kõnnaan ro an Jeova rej kõm̦m̦an kallim̦ur ilo iien aer m̦are. Kallim̦ur kein rej m̦õttan kain kallim̦ur ko me rej kapeni. Innem im̦aan mejãn Anij im elõñ ri-kam̦ool ro, l̦eo im lio me rej m̦are rej kallim̦ur bwe renaaj yokwe, kaorõk, im kautiej doon im bwe renaaj kõm̦m̦ani men kein “toon wõt [aerro] jim̦or mour.” (Jet rippãlele remaroñ jab ba jejjetin ejja naan kein wõt ñe rej m̦are, ijoke rej bar kõm̦m̦an kallim̦ur im̦aan mejãn Anij.) Kiiõ rej ba bwe erro ej rippãlele, im mourin m̦are eo aerro ej aikuj loklok im pen toon wõt aerro mour. (Jen. 2:24; 1 Kor. 7:39) Karõk in ej juon laajrak ejim̦we im ejejjet, im ej ekkar ñan ankilaan Anij.
Jet kallim̦ur rej jum̦ae ankilaan Anij. Juon eo ej m̦oolin Kũrjin eban kõm̦m̦ane juon kallim̦ur rot in me ej ñan kõjerbal kein tarin̦ae im jojomare juon aelõñ, ak kallim̦ur bwe ej el̦l̦o̦k jãn tõmak eo an Jon 15:19; Ais. 2:4; Jem. 1:27.
ilo Anij. An kõm̦m̦ane men in enaaj n̦ae kien ko an Anij. Kũrjin ro rej aikuj in “jab m̦õttan lal̦ in,” innem jejjab maroñ bõk kun̦aad ilo aitwerõk kab poktak ko an lal̦ in.—Jet kallim̦ur rej ekkar ñan bõklõkõt. Jet iien, jemaroñ aikuj in m̦okta lukkuun etale juon kallim̦ur ilo ad lukkuun l̦õmn̦ak kõn naanin kakapilõklõk eo an Jesus bwe jen “lel̦o̦k ñan Sizar men ko an Sizar, im lel̦o̦k ñan Anij men ko an Anij.”—Luk 20:25.
Ñan waanjoñak, jen ba bwe juon Kũrjin ej kajjioñ kanne ñan an maroñ juon jitijen ak ñan an kõm̦m̦ane juon an passport, im kiiõ ej lo bwe ej juon kakien ñan an kõm̦m̦ane juon kallim̦ur bwe enaaj kwal̦o̦k an rejetak ak tiljek ñan aelõñ eo. El̦aññe kallim̦ur in me ej itõn kõm̦m̦ane ej mel̦el̦ein bwe enaaj aikuj in kajje ñan kõm̦m̦ane juon men ej n̦ae kien ko an Anij, innem bõklõkõt eo an me em̦õj an kammineneiki kõn Naanin Anij eban kõtl̦o̦k an kõm̦m̦ane kallim̦ur in. Ijoke, kien eo emaroñ kõtl̦o̦k an kõm̦m̦an jejjo oktak ko ilo kallim̦ur eo ekkar ñan bõklõkõt eo an.
Ñe juon ej bõk kain kallim̦ur rot in me em̦õj kõtl̦o̦k an kõm̦m̦an jejjo oktak ko ie, emaroñ juon wãween me ej ekkejell̦o̦k ñan naanin kakapilõklõk eo ilo Rom 13:1 me ej ba: “Armej otemjej ren kõttãik er ñan ri-utiej ro [ak, kien].” Kõn men in, juon Kũrjin emaroñ make kããlõt im ba bwe ejjel̦o̦k bõd ñan kajje ñan kõm̦m̦ane juon men me em̦õj an Anij jiroñ juon Kũrjin ñan an kõm̦m̦ane.
Elukkuun bar aorõk ñan l̦oore bõklõkõt eo am̦ me em̦õj am̦ kammineneiki kõn Naanin Anij ñe rej kajjitõk bwe kwõn kõjerbal juon men ak kõm̦m̦ane juon kõkal̦l̦e lo wãween am̦ kõm̦akũt ãnbwinnũm̦ ilo iien eo kwõj kõm̦m̦an kallim̦ur. Ri-Rom ro ilo iien ko etto kab ri-Sitia ro rekõn kajje ikijjeen jãje ko aer, im men in ej annañel̦o̦k juon anij in tarin̦ae ñan kaalikkar bwe remaroñ lukkuun lõke armej eo ej kõm̦m̦an kallim̦ur. Ri-Grik ro rekõn kotak peier bwe en jitõñl̦o̦k lañ ñe rej kõm̦m̦an kallim̦ur ñan kwal̦o̦k aer kile bwe ewõr juon eo ekajoor me ej lale ta ko armej rej ba im kõm̦m̦ani im me renaaj aikuj uwaak ñane.
Ejjel̦o̦k pere bwe juon eo ej karejar ñan Jeova eban kajje ilo an kõjerbal jabdewõt annañ ak men me ej ekkejell̦o̦k ñan kabuñ waan. Ak ta el̦aññe rej kajjitõk ippam̦ ilo juon im̦õn ekajet an kien ñan likũt peim̦ ioon juon Baibõl̦ ñan kallim̦ur bwe kwõnaaj kwal̦o̦k m̦ool kõn men ko kwõttõn ba? Ilo wãween in, kwõmaroñ kããlõt ñan kõm̦m̦ane men eo rej ba, el̦aptata ke Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k kõn ro retiljek me rekõn kõm̦m̦ane juon kõkal̦l̦e ilo iien eo rej kõm̦m̦an kallim̦ur. (Jen. 24:2, 3, 9; 47:29-31) Elukkuun aorõk ñan keememej bwe ñe kwõj kõm̦m̦an kain kallim̦ur rot in, kwõj kanejnej ak kajje im̦aan mejãn Anij bwe kwõnaaj kõnono m̦ool. Kwõnãj aikuj in pojak ñan uwaake jabdewõt kajjitõk ko ilo m̦ool.
Kõnke jej kaorõk kõtaan eo ad ippãn Jeova, jej aikuj lukkuun jar im l̦õmn̦ak kõn jabdewõt kallim̦ur me rej kajjitõk ippãd ñan kõm̦m̦ane, ñan lukkuun lale bwe eban n̦ae bõklõkõt eo ad ak naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦. Ñe kwõnaaj kããlõt ñan kõm̦m̦ane juon kallim̦ur, kwõj aikuj lukkuun lale bwe kwõn kajejjete.—1 Pit. 2:12.