1. Ke Jeova ear kõm̦anm̦an armej, ta maroñ ko ear lil̦o̦k ñan er?

 KE JEOVA ear kõm̦anm̦an armej, ear kõm̦m̦an bwe en wõr maroñ ko ippãer ñan kõm̦m̦ani elõñ men ko. Ear kõm̦m̦an bwe en wõr lol̦o̦kjen̦ ippãd bwe jen jel̦ã kõm̦adm̦õdi apañ ko ad im karõk l̦o̦k im̦aan kõn ta ko jenaaj kõm̦m̦ani. (Jabõn Kõnnaan 2:11) Ear bar kõm̦m̦an bwe en wõr ad maroñ ñan jerbal bwe jen kajejjet pepe ko im mejãnkajjik ko ad. (Pilippai 2:13) Bareinwõt, ear kõm̦m̦an bwe en wõr ad bõklõkõt. Bõklõkõt eo ad ej ãinwõt juon riekajet ñan kõj me ej kwal̦o̦k ta eo em̦m̦an im ta eo enana. Ej kõjparok kõj jãn ad kõm̦m̦ani men ko renana im ej kajim̦we kõj ñe jej kõm̦m̦ani men ko rebõd.​—Rom 2:15, UBS.

2. Ta eo Jeova ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane kõn maroñ ko ear litok ñan kõj?

² Kõnke Jeova ear letok ñan kõj maroñ ñan kõm̦m̦ani elõñ men ko, ekõn̦aan bwe jen kõjerbali men kein ilo wãween eo ejim̦we. Etke? Kõnke ej yokwe kõj, im ejel̦ã bwe jenaaj m̦õn̦õn̦õ ñe jej kõjerbali. Elõñ alen an Jeova rõjañ kõj ikijjeen naan ko an ilo Baibõl̦ bwe jen kõjerbal maroñ kein ear litok ñan kõj. Ñan waanjoñak, ilo Kallim̦ur M̦okta, ej ba bwe “l̦õmn̦ak [ak karõk] ko an riowan, remenin jeraam̦m̦an.” Ej bar rõjañ kõj ilo an ba: “Jabdewõt eo peim̦ ej loe bwe en kõm̦m̦ane, kwõn kõm̦m̦ane kõn am̦ maroñ.” (Jabõn Kõnnaan 21:5; Ekklisiastis 9:10) Ilo  Kallim̦ur Ekããl, ej rõjañ kõj im ba: “Toon wõt an wõr iien em̦m̦an im alikkar, jen kõm̦m̦an em̦m̦an ñan jabdewõt.” Ej bar ba bwe ‘jabdewõt eo ear bõk menin lel̦o̦k, en jipañ doon kake.’ (Galetia 6:10, UBS; 1 Piter 4:10) Ealikkar bwe Jeova ekõn̦aan bwe jen kõjerbal maroñ ko ewõr ippãd ñan kõm̦m̦ani men ko renaaj jipañ kõj make kab ro jet.

3. Ta ko ejjel̦o̦k ad maroñ ñan kõm̦m̦ani?

³ Bõtab Jeova ejel̦ã bwe ewõr men ko ejjel̦o̦k ad maroñ ñan kõm̦m̦ani. Ejjel̦o̦k ad maroñ ñan kõm̦m̦an bwe jen weeppãn im bareinwõt jol̦o̦k jerawiwi im mej. Ejjel̦o̦k ad bar maroñ ñan kõjbwebweik mour ko an ro jet kõnke ewõr ippãn aolep anemkwõj in kããlõt. (1 Kiiñ 8:46) Bareinwõt jekdo̦o̦n ñe emaroñ l̦ap jel̦ãl̦o̦kjen̦ ak imminene ko ippãd, ak aolep iien jenaaj ãinwõt ajri ro edik aer jel̦ã ñe jej keidi kõj ippãn Jeova.​—Aiseia 55:9.

4. Ta eo jenaaj etale ilo katak in?

⁴ Jekdo̦o̦n ta wãween ko jej iiooni, jej aikuj atartar ioon Jeova ñan tõl kõj im lõke bwe enaaj rejetak im jipañ kõj ilo men ko ejjel̦o̦k ad maroñ ioer. Bõtab jej aikuj bar kõm̦m̦ani men ko ewõr ad maroñ ñan kõm̦m̦ani ñan kõm̦adm̦õdi apañ ko im ñan jipañ ro jet. (Riit Sam 37:3.) Ealikkar bwe jej aikuj “lõke Jeova” im ilo ejja iien eo wõt “kõm̦m̦an em̦m̦an.” Ilo ad kõm̦m̦ane men kein ruo, jej kwal̦o̦k ad “l̦oore tiljek.” Ñan kal̦apl̦o̦k ad mel̦el̦e kõn men in, jen etale ta ko jemaroñ katak jãn joñak ko an Noa, Devid, im rũkarejar ro jet retiljek an Anij. Rein rar atartar ioon Jeova im rar bar kate er ñan kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an. Ãinwõt ad naaj etale, rar maroñ kõm̦m̦ane men in kõn aer kar jel̦ã ta ko ear ejjel̦o̦k aer maroñ ñan kõm̦m̦ani im ta ko ear wõr aer maroñ ñan kõm̦m̦ani, im rar kõm̦m̦an ekkar ñan jel̦ã in aer.

5. Ta wãween eo epen Noa ear jelm̦aiki?

⁵ Noa ear mour ilo juon jukjukun pãd “eobrak kõn kowadoñ” im m̦anit ko renana. (Jenesis 6:4, 9-13) Ear jel̦ã bwe m̦õttan jidik Jeova enaaj kar jol̦o̦k men ko renana im armej ro renana ilo tõre eo an. Meñe ãindein, ak Noa emaroñ kar inepata kõn men ko renana rar wal̦o̦k. Ilo wãween in epen ear iioone, ear kile bwe ewõr jet men ejjel̦o̦k an maroñ ioer bõtab ewõr men ko jet ear wõr an maroñ ñan kõm̦m̦ani.

6, 7. (1) Ta ko ear ejjel̦o̦k an Noa maroñ ñan kõm̦m̦ani? (2) Etke wãween ko jej iiooni rej ãinl̦o̦kwõt wãween ko Noa ear iiooni?

⁶ Men ko ear ejjel̦o̦k an Noa maroñ ñan kõm̦m̦ani: Meñe Noa ear tiljek ilo an kwal̦o̦k kõn naanin  kakkõl eo an Jeova, ak ejjab maroñ kar iuun armej ro bwe ren pokake naanin kakkõl eo. Bareinwõt ejjel̦o̦k an kar maroñ ñan kõm̦m̦an bwe en m̦õkajl̦o̦k an itok Ibwijleplep eo. Noa ear aikuj lõke Jeova bwe enaaj kajejjet kallim̦ur eo an ñan jol̦o̦k aolep ro renana ilo iien eo ejejjet.​—Jenesis 6:17, UBS.

⁷ Ilo raan kein, jej bar mour ilo juon jukjukun pãd me eobrak kõn men ko renana im jejel̦ã bwe em̦õj an Jeova kallim̦ur bwe enaaj ko̦kkure jukjukun pãd in. (1 Jon 2:17) Ilo tõre in jej kõttar, ejjel̦o̦k ad maroñ ñan iuun armej ro bwe ren roñjake im pokake ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo an Anij. Bareinwõt, ejjel̦o̦k ad maroñ ñan kam̦õkajl̦o̦k an itok ‘eñtaan eo el̦ap.’ (Matu 24:14, 21) Ãinwõt Noa, ej aikuj kajoor tõmak eo ad im jej aikuj lõke bwe m̦õttan jidik Anij enaaj jol̦o̦k ro renana. (Sam 37:10, 11) Jej lukkuun tõmak bwe Jeova enaaj ko̦kkure jukjukun pãd in enana ilo iien eo em̦õj an karõke, im eban kõtl̦o̦k bwe en rum̦wij jãn iien in.​—Habakkuk 2:3, UBS.

8. Ewi wãween an kar Noa l̦õmn̦ak wõt kõn men ko ear wõr an maroñ ñan kõm̦m̦ani? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁸ Men ko ear wõr an Noa maroñ ñan kõm̦m̦ani: Meñe ewõr men ko ear ejjel̦o̦k an Noa maroñ ñan kõm̦m̦ani, ak ear jab ebbeer. Ear l̦õmn̦ak wõt kõn men ko ear wõr an maroñ ñan kõm̦m̦ani. Noa ear juon “rukwal̦o̦k kõn wãnõk” im ear tiljek ilo an kwal̦o̦k naanin kakkõl eo an Jeova. (2 Piter 2:5) Ejjel̦o̦k pere bwe men in Noa ear kõm̦m̦ane ear jipañe bwe en kajoor wõt tõmak eo an. Ear jab baj kwal̦o̦k naan wõt, ak ear bar kõjerbal kajoor im maroñ eo an ñan katõprak jerbal eo an jãn Anij ñan jek juon wa.​—Riit Hibru 11:7, UBS.

9. Ewi wãween ad maroñ anõke joñak eo an Noa?

⁹ Ãinwõt Noa, jej kate kõj bwe jen poub wõt “ilo jerbal an Irooj.” (1 Korint 15:58) Jerbal kein rekitibuj ad kalõk im kõjparok Im̦õn Kweilo̦k ko, ad m̦õn̦õn̦õ in jipañ ilo iien kweilo̦k ko rel̦l̦ap, im ad kõm̦m̦ani jerbal ko ilo ra ko ak m̦õn ukok ko. El̦aptata, jej kate kõj bwe jen poub wõt ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Jejel̦ã bwe jerbal in ej kal̦apl̦o̦k ad kõjatdikdik kõn raan ko repãd im̦aan. Ke juon jeid im jatid kõrã ear kwal̦o̦k kõn men in, ear ba: “Ñe jej kõnnaan ippãn armej ro kõn jeraam̦m̦an ko Aelõñ eo an Anij enaaj bũktok, jej kile an ejjel̦o̦k aer kõjatdikdik im aer l̦õmn̦ak bwe eban jako apañ ko rej iiooni.” Ealikkar bwe ñe jej bõk kun̦aad ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, men in ej kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k wõt ad reim̦aanl̦o̦k ñan men ko renaaj wal̦o̦k ilo raan ko repãd im̦aan. Ej bar jipañ kõj bwe jen  jab ebbeer im bõjrak jãn ad ettõr ilo iãekwõj eo ej tõll̦o̦k kõj ñan bõk mour indeeo.​—1 Korint 9:24.

10. Ta men ko Devid ear kõm̦m̦ani?

¹⁰ Ke Jeova ear kwal̦o̦k kõn Kiiñ Devid, ear ba bwe ‘ebuñbũruon ippãn.’ (Jerbal 13:22, UBS) Devid ear juon eo ear tiljek ñan Jeova. Meñe ãindein, ak ewõr iien ear likjab im kõm̦m̦ani bõd ko rel̦l̦ap. Ñan waanjoñak, ear l̦õñ ippãn Batshiba. Ejjab men in wõt, ak ear bar kajjioñ n̦ooje jerawiwi eo an ilo an kar kõm̦m̦an karõk bwe Uraia, l̦eo ippãn Batshiba, en mej ilo jikin tarin̦ae eo. Ke Uraia ear ilo̦k ñan jikin tarin̦ae eo, Devid ear kõm̦m̦an bwe en bõkl̦o̦k lõta eo me ej kwal̦o̦k naanin jiroñ eo an ñan kõm̦m̦an bwe Uraia en mej. (2 Samuel 11:1-21) Tokãlik, bõd kein rel̦l̦ap Devid ear kõm̦m̦ani rar wal̦o̦k im alikkar. (Mark 4:22, UBS) Kõn men in, ta eo Devid ear kõm̦m̦ane?

11, 12. (1) Ãlikin an kar Devid jerawiwi im kõm̦m̦ani bõd ko rel̦l̦ap, ta ko ear ejjel̦o̦k an maroñ ñan kõm̦m̦ani? (2) El̦aññe jej ukel̦o̦k ãlikin ad kõm̦m̦ani bõd ko rel̦l̦ap, ta eo jemaroñ lõke bwe Jeova enaaj kõm̦m̦ane?

¹¹ Men ko ear ejjel̦o̦k an Devid maroñ ñan kõm̦m̦ani: Ear ejjel̦o̦k an Devid maroñ ñan ro̦o̦l im bar kajim̦wi bõd ko ear kõm̦m̦ani. Im ear ejjel̦o̦k an maroñ ñan bõbrae an wal̦o̦k men ko renana itok wõt jãn kar bõd ko ear kõm̦m̦ani. Ilo m̦ool, jet iaan men kein renaaj kar jelõte toon wõt an mour. (2 Samuel 12:10-12, 14) Eñin unin ear aikuj kajoor tõmak eo an Devid. Ear aikuj lõke bwe ñe enaaj kwal̦o̦k an m̦oolin ukel̦o̦k, Jeova enaaj jol̦o̦k an bõd im jipañe ñan kijenmej ium̦win apañ ko enaaj kar iiooni jãn wõt men ko renana ekar kõm̦m̦ani.

¹² Kõnke kõj aolep jejjab weeppãn, ewõr iien jej likjab im kõm̦m̦an bõd. Jet iien bõd ko jej kõm̦m̦ani remaroñ l̦ap, im jet iaaer jejjab maroñ bar ro̦o̦l im kajim̦weiki. Kõn men in, jenaaj aikuj kijenmej kõn apañ ko rej wal̦o̦k jãn bõd ko jaar kõm̦m̦ani. (Galetia 6:7) Bõtab jemaroñ tõmak naan ko an Jeova bwe el̦aññe jej m̦oolin ukel̦o̦k, enaaj jipañ kõj kõn apañ ko ad meñe kõj eo make jaar kõm̦m̦an an wal̦o̦k apañ kein ñan kõj.​—Riit Aiseia 1:18, 19; Jerbal 3:19.

13. Ta ko Devid ear kõm̦m̦ani bwe en bar em̦m̦an jem̦jerã eo an ippãn Jeova?

¹³ Men ko ear wõr an Devid maroñ ñan kõm̦m̦ani: Devid ear kõtl̦o̦k an Jeova jipañe ñan kõm̦m̦an bwe en bar em̦m̦an jem̦jerã eo an ippãn. Juon wãween ear kõm̦m̦ane men in ej ilo an kar m̦õn̦õn̦õ in roñjake Jeova ke ear kajim̦weiki ikijjeen rũkanaan Netan. (2 Samuel 12:13) Bareinwõt Devid ear jar ñan Jeova im kwal̦o̦k bõd ko rel̦l̦ap ear kõm̦m̦ani, im ear kaalikkar an kõn̦aan bwe Jeova en bar buñbũruon ippãn. (Sam 51:1-17) Meñe ear lukkuun nana an mour kõn bõd ko ear kõm̦m̦ani, ak ear jab kõtl̦o̦k bwe men in en bõbraiki jãn an bar kate e. Devid ear katak jãn bõd ko an im ear jab bar kõm̦m̦ani. Ium̦win elõñ iiõ ko tokãlik, ear tiljek wõt m̦ae tõre eo ear mej. Jeova ejãmin mel̦o̦kl̦o̦ke kõn an kar dãpij wõt an tiljek.​—Hibru 11:32-34.

14. Ta ko jemaroñ katak jãn joñak eo an Devid?

¹⁴ Ta ko jemaroñ katak jãn joñak in an Devid? El̦aññe jej likjab im kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap, jej aikuj m̦oolin ukel̦o̦k im kajjitõk bwe Jeova en jol̦o̦k ad bõd. Jej aikuj kwal̦o̦k ñane men eo ebõd jaar kõm̦m̦ane. (1 Jon 1:9, UBS) Bareinwõt jej aikuj kepaake em̦m̦aan ro rej lale eklejia kõnke remaroñ jipañ kõj ñan kõm̦m̦an bwe en bar em̦m̦an jem̦jerã eo ad ippãn Jeova. (Riit Jemes 5:14-16.) Ilo ad kortokjãn wãween ko Jeova ej kõjerbali ñan jipañ kõj, jej kwal̦o̦k ad lõke kallim̦ur eo an bwe enaaj jipañ kõj im jol̦o̦k ad bõd. Ãlikin ad bõk jipañ, eaorõk bwe jen katak jãn bõd ko ad, wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo ad karejar ñan Jeova, im kwal̦o̦k ad lõke e.​—Hibru 12:12, 13, UBS.

15. Ta ko jej katak jãn joñak eo an Hanna?

¹⁵ Bõlen kwõjel̦ã kõn rũkarejar ro jet retiljek an Jeova me rar kwal̦o̦k aer lõke e im rar kõm̦m̦ani men ko ear wõr aer maroñ ñan kõm̦m̦ani kõn wãween ko rar iiooni. Ñan waanjoñak, Hanna ear jab maroñ neji im ear ejjel̦o̦k an maroñ ñan ukote  wãween in ear wal̦o̦k ñane. Meñe ãindein, ak ear lõke bwe Jeova enaaj kar kaenõm̦m̦ane. Kõn men in, ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kabuñ ñan Jeova ilo im̦õn kõppãd eo im ear jar ñan Jeova im kwal̦o̦k aolepen bũruon ñane. (1 Samuel 1:9-11) Elukkuun em̦m̦an joñak in an ñan kõj. Ñe ewõr ad nañinmej ak ewõr apañ ko jet jej iiooni me ejjel̦o̦k ad maroñ ioer, jen jol̦o̦k inepata ko ad ñan ippãn Jeova im lõke bwe enaaj jipañ im lale kõj kõnke ej kaorõk kõj. (1 Piter 5:6, 7) Bareinwõt jen kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan kortokjãn iien kweilo̦k ko im wãween ko jet Jeova ej litok ñan jipañ kõj.​—Hibru 10:24, 25, UBS.

16. Ta ko ro ewõr nejier remaroñ katak jãn joñak eo an Samuel?

¹⁶ Ak ta kõn rũkarejar ro retiljek an Anij me ro nejier rar ilo̦k jãn Jeova? Rũkanaan Samuel ear jab maroñ iuuni likao ro nejin bwe ren dãpij wõt aer tiljek ñan Anij. (1 Samuel 8:1-3, UBS) Ear aikuj reilo̦k wõt ñan Jeova bwe en kõm̦adm̦õde men in. Meñe ãindein, ak ear kate ñan dãpij wõt an tiljek im kabuñbũruon Jemãn ilañ, Jeova. (Jabõn Kõnnaan 27:11) Ilo raan kein, elõñ ro rej karejar ñan Jeova me ewõr nejier im rej iioon ejja wãween in wõt Samuel ear iioone. Bõtab rein rej lõke bwe Jeova ej ãinwõt kar jemãn likao eo ilo waanjoñak eo kõn nejin eo ejerwaan. Rej lõke bwe Jeova ej kõttar wõt an ro rar jerawiwi ukel̦o̦k bwe en maroñ bar kõjepl̦aaktok er. (Luk 15:20) Bareinwõt, rej kate er ñan dãpij wõt aer tiljek ñan Jeova, im rej kõjatdikdik bwe aer kõm̦m̦ane men in enaaj kõm̦akũt ro nejier bwe ren jepl̦aak ñan Jeova.

17. Etke joñak eo an kõrã eo ejeram̦õl el̦ap an kõkajoor kõj?

¹⁷ Bar l̦õmn̦ak m̦õk kõn kõrã eo ejeram̦õl me ear jako l̦eo pãleen im ear mour ilo raan ko an Jijej. (Riit Luk 21:1-4.) Ear ejjel̦o̦k an kar kõrã in maroñ ñan kajim̦we jerbal ko renana rar wal̦o̦k ilo tampel̦ eo. (Matu 21:12, 13) Im emaroñ kar bar ejjel̦o̦k an maroñ ñan kõm̦m̦an bwe en jeraam̦m̦an im m̦weiie. Bõtab ear m̦õn̦õn̦õ in jabawõt kõn ruo m̦õttan jããn ko reddik meñe enaaj kar aikuji jããn kein ñan an mour kaki. Kõrã in etiljek ear kwal̦o̦k an lõke Jeova kõn aolepen bũruon. Ear jel̦ã bwe el̦aññe enaaj likũt men ko an Jeova m̦oktata, Jeova enaaj kar kabwe aikuj ko an. Kõn an kar lõke Jeova, men in ear kõm̦akũti ñan rejetake kabuñ eo em̦ool ilo tõre eo an. Ãindeinl̦o̦k wõt, jej bar lõke bwe el̦aññe jenaaj likũt Aelõñ eo m̦oktata, Jeova enaaj kabwe aikuj ko ad.​—Matu 6:33.

18. Kwal̦o̦k kõn juon iaan rũkarejar ro an Anij ilo tõre kein ad me ear jim̦we wãween an kar l̦õmn̦ak kõn men ko ear iiooni.

¹⁸ Elõñ rũttõmak ro jeid im jatid ilo tõre kein ad me rar bar kwal̦o̦k aer lõke Jeova im ilo ejja iien eo wõt rar kõm̦m̦ani men ko ewõr aer kar maroñ ñan kõm̦m̦ani kõn wãween ko rar iiooni. L̦õmn̦ak m̦õk kõn juon kar jeid im jatid etan Malcolm. Ear dãpij wõt an tiljek m̦ae iien eo ear mej ilo 2015 eo. Ium̦win iiõ ko rellõñ me erro kõrã eo ippãn kar karejar ñan Jeova, erro kar iiooni men ko rem̦m̦an ekoba wãween ko reppen. Ear ba: “Jet iien ej wal̦o̦k men ko jejjab kõtmãne bwe renaaj kar wal̦o̦k im jet iien epen ñan kijenmej ium̦win wãween ko reppen. Bõtab Jeova ej kajeraam̦m̦an ro rej atartar ioon.” Malcolm ear rõjañ kõj aolep ilo an kar ba: “Jar im kajjitõk bwe kwõn niknik im kijejeto wõt ilo jerbal eo an Jeova joñan wõt am̦ maroñ. L̦õmn̦ak wõt kõn men ko ewõr am̦ maroñ ñan kõm̦m̦ani, im jab l̦õmn̦ak kõn men ko ejjel̦o̦k am̦ maroñ ioer.” *​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

19. (1) Etke elukkuun jejjet unin tõl eo an iiõ in? (2) Ewi wãween am̦ naaj l̦oore unin tõl eo an iiõ in ilo mour n̦e am̦?

¹⁹ Ilo an l̦apl̦o̦k wõt nana ilo jukjukun pãd in, jej kõtmãne bwe enaaj l̦apl̦o̦k apañ ko jej iiooni. (2 Timote 3:1, 13) Kõn men in, elukkuun aorõk bwe jen jab kõtl̦o̦k bwe apañ kein ren kõm̦m̦an ad ebbeer. Jej aikuj kate kõj bwe en lukkuun l̦ap ad lõke Jeova im kõm̦m̦ani wõt men ko rem̦m̦an me ewõr ad maroñ ñan kõm̦m̦ani. Eñin unin elukkuun jejjet unin tõl eo an iiõ in, 2017. Ej ba: “Kwõn lõke Jeova im kõm̦m̦an em̦m̦an”!—Sam 37:3.