Kõjparok L̦õmn̦ak eo Am̦ jãn Mel̦el̦e ko Retao
KÕJ aolep jej pãd ilo kauwõtata! Etke? Kõnke rũkõjdat eo, Setan, ej kõjerbal juon kein tarin̦ae ekajoor ñan kajjioñ ko̦kkure kõj. Ta kein tarin̦ae in ej kõjerbale? Mel̦el̦e ko retao! Kein tarin̦ae in an eban ko̦kkure ãnbwinnid, ak emaroñ ko̦kkure l̦õmn̦ak eo ad.
Rijjilõk Paul ear kile bwe mel̦el̦e ko retao an Setan relukkuun kauwõtata. Bõtab ejjab aolep rũttõmak ro jein im jatin rar kile men in. Ñan waanjoñak, emaroñ kar l̦e jãn joñan an jet iaan Kũrjin ro ilo Korint lõke er make. Remaroñ kar l̦õmn̦ak bwe kõnke rekajoor ilo tõmak, Setan eban lo tõprak ilo an kapo er ak kam̦õjn̦o̦ik er. (1 Ko. 10:12, UBS) Eñin unin Paul ear kakkõl er im ba: “Ikkõl ñe Setan enaaj kattoon l̦õmn̦ak ko ami, ejja ilo wãween eo wõt Iv ear po jãn jel̦ã m̦on̦ an jedpãnit eo, im kom̦ jol̦o̦k ami erreo im m̦ool ñan Kũraij.”—2 Ko. 11:3, UBS.
Naan kein an Paul rej kaalikkar aorõkin ad aikuj kõjparok bwe en jab l̦e jãn joñan ad lõke kõj make. Innem el̦aññe jekõn̦aan kõjparok l̦õmn̦ak ko ad, jej aikuj kile etke elukkuun kauwõtata mel̦el̦e ko retao an Setan im kõjparok bwe jen jab tõmaki.
ETKE MEL̦EL̦E KO RETAO RELUKKUUN KAUWÕTATA?
Armej rej kwal̦o̦k mel̦el̦e ko retao ñan ukot l̦õmn̦ak ko im kõm̦m̦an ko an ro jet. Ekkar ñan bok eo etan Propaganda and Persuasion, ej ba bwe mel̦el̦e ko retao rejjab jim̦we im rekauwõtata, im jet rej ba bwe ej ekkejell̦o̦k ippãn naan kein ãinwõt riab, jel̦ã m̦on̦, kareel, im kõjbwebwe.
Etke mel̦el̦e ko retao relukkuun kauwõtata? Kõnke jidik kõn jidik remaroñ jino ukot l̦õmn̦ak ko ad, im jemaroñ jab kile an men in wal̦o̦k ñan kõj. Ej ãinwõt ñe jej pãd ilo juon jikin me mejatoto eo ie ebaijin, im jejjab kile kõnke jejjab maroñ loe im ãtbwiin. Vance Packard, juon rũmmãlõtlõt eo ej etale m̦anit im kõm̦m̦an ko an armej, ej ba: “Em̦õj an mel̦el̦e ko retao lukkuun
jelõt kõm̦m̦an ko ad im elõñ iaad jejjab kile men in.” Bar juon rũmmãlõtlõt ear ba bwe unin an l̦ap jãn joñan an nana im kauwõtata men ko armej ro rej kõm̦m̦ani, ej kõnke rar roñjake im tõmak mel̦el̦e ko retao. Ñan waanjoñak, mel̦el̦e ko retao kõn jet kabuñ im jet aelõñ ear tõll̦o̦k armej ñan tarin̦aeik im kaeñtaan ro jãn aelõñ kein ak kabuñ kein. Joñan jet rar kajjioñ in m̦an aolepeer bwe ren jako.—Easily Led—A History of Propaganda.El̦aññe armej ro remaroñ m̦on̦e kõj kõn mel̦el̦e ko retao, ejjel̦o̦k pere bwe enaaj l̦apl̦o̦k an Setan maroñ m̦on̦e kõj. Etke? Kõnke jãn tõre eo an armej ro jinointata, Setan ear etale m̦anit im kõm̦m̦an ko an armej. Bareinwõt ‘aolepen lal̦ in’ ej pãd ium̦win maroñ eo an. Mel̦el̦ein bwe emaroñ kõjerbal jabdewõt iaan men ko an lal̦ in ñan kajeedede mel̦el̦e ko an reriab. (1 Jon 5:19, UBS; Jon 8:44) Joñan an lõñ ro im Setan ej kapilo l̦õmn̦ak ko aer, ej kiiõ ‘m̦on̦e aolepen lal̦ in.’ (2 Ko. 4:4; Rev. 12:9) Kõn men in, ewi wãween am̦ maroñ kõjparok eok jãn mel̦el̦e ko retao an Setan?
KÕKAJOOR TÕMAK EO AM̦
Jijej ear kwal̦o̦k juon wãween epidodo ñan kõjparok kõj jãn mel̦el̦e ko retao. Ear ba: “[Kom̦win] jel̦ã m̦ool eo, im m̦ool eo enaaj kanemkwõj kom̦.” (Jon 8:31, 32, UBS) Ilo iien pata, juon rũttarin̦ae ej aikuj jel̦ã kadede ia eo emaroñ bõk mel̦el̦e ko rem̦ool ie kõnke rũkõjdat ro renaaj kajjioñ kabwebweiki kõn naan ko reriab. Ak ta kõn kõj? Ia eo jemaroñ loe mel̦el̦e ko rem̦ool ie? Jeova ear letok ñan kõj naan ko an ilo Baibõl̦. Naan kein an rej kwal̦o̦k aolep men ko jenaaj aikuji ñan ad maroñ kõjparok kõj jãn mel̦el̦e ko retao an Setan.—2 Ti. 3:16, 17, UBS.
Em̦õj an Setan jel̦ã kõn menin letok in an Anij. Eñin unin ej kõjerbale men ko an lal̦ in ñan kajjioñ kõm̦ad kõj ak kabõjrak kõj jãn ad riit im katak Baibõl̦. Ak jen jab l̦orak ilo aujiid kein an retao. (Ep. 6:11) Jen kal̦apl̦o̦k ad “mel̦el̦e kõn . . . m̦wilal̦in” aolep katak ko ilo Baibõl̦. (Ep. 3:18, UBS) M̦ool bwe men in emaroñ kitibuj ad lukkuun kate kõj. Ak jen keememej naan kein rem̦ool an juon rijeje etan Noam Chomsky. Ear ba: “Eban m̦õkaj an juon kwal̦o̦kwaj aolepen mel̦el̦e ko rem̦ool ñan kwe. Men in ej juon men kwõj aikuj make pukote.” Kõn men in, kate eok ñan pukoti mel̦el̦e ko rem̦ool ilo am̦ lukkuun ‘liñõri im katak Jeje ko raan otemjej.’—Jrb. 17:11, UBS.
Jej aikuj keememej bwe Setan ejjab kõn̦aan bwe jen kõjerbal kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ eo ad. Etke? Kõnke ekkar ñan juon kõmel̦el̦e, ej ba bwe mel̦el̦e ko retao remaroñ lukkuun jelõt armej ro ñe rej m̦õkaj im tõmaki ijello̦kun aer m̦okta etali. JK. 14:15) Anij ear letok ñan kõj maroñ eo ñan l̦õmn̦ak im kwal̦o̦k lol̦o̦kjen̦. Innem jen kõjerbali men kein ear litok ñan kõkajoor tõmak eo ad.—JK. 2:10-15; Rom 12:1, 2.
(Media and Society in the Twentieth Century) Kõn men in, jab m̦õkaj im tõmak aolep men ko kwõj roñ jãn armej. (JEN DÃPIJ WÕT AD BÕROKUK
Ñe rũttarin̦ae ro rej roñjake im tõmak mel̦el̦e ko retao, remaroñ jino ebbeer im jako aer kõn̦aan tarin̦ae. Emaroñ bar kõm̦m̦an bwe ren jino akwããl im ire ippãn rũttarin̦ae ro jet m̦õttaer, ak kamakel̦o̦k iaaer jãn kumi in tarin̦ae eo aer. Kapen eo an kar kumi in tarin̦ae eo an Jãmne, ej ba bwe juon iaan un ko unin an kar aelõñin Jãmne kar jab bõk anjo̦ ilo Pata eo an Lal̦ in Kein Kajuon, ej kõn an kar armej ro tõmak mel̦el̦e ko retao jãn rũkõjdat ro aer. Ear ba bwe joñan aer kar tõmak mel̦el̦e kein rar roñ, ear ãinwõt ñe ewõr juon ej kõjbwebweik l̦õmn̦ak ko aer. Ilo ejja wãween in wõt, Setan ej kõjerbal mel̦el̦e ko retao ñan ko̦kkure bõrokuk eo ej wal̦o̦k ikõtaan armej ro an Jeova. Ñan waanjoñak, emaroñ kajjioñ kõm̦m̦an akwããl im jepel ikõtaer. Emaroñ bar kajjioñ kõm̦m̦an aer l̦õmn̦ak bwe ejjab jim̦we wãween an doulul in an Jeova jerbal ak ebõd men ko doulul in ej kõm̦m̦ani. Ilo wãween in, remaroñ jino kamakel̦o̦k iaaer im ilo̦k jãn armej ro an Jeova.
Jen jab kõtl̦o̦k an Setan m̦on̦e kõj! Jen l̦oor naanin kakapilõklõk ko ilo Naanin Anij im dãpij wõt ad bõrokuk ippãn doon. Ñan waanjoñak, Baibõl̦ ej rõjañ kõj bwe jen “jeorl̦o̦k an doon bõd ilo jabdewõt iien” im bwe jen m̦õkaj im kõm̦adm̦õde apañ ko rej wal̦o̦k ikõtaad im ro jet. (Kol. 3:13, 14, UBS; Matu 5:23, 24) Bareinwõt, Baibõl̦ ej rõjañ kõj bwe jen jab kamakel̦o̦k iaad jãn eklejia eo. (JK. 18:1) Jen etale kõj make im lale el̦aññe jepojak in jum̦ae mel̦el̦e ko retao an Setan. Jemaroñ kajjitõk ippãd make, ‘Ilo iien eo l̦o̦k iar iioon mãlejjoñ, men ko iar kõm̦m̦ani rar ke kaalikkar aõ l̦oore l̦õmn̦ak ko an lal̦ in ke ak l̦õmn̦ak ko an Anij?’—Ga. 5:16-26, UBS; Ep. 2:2, 3, UBS.
EN JAB JAKO AM̦ LÕKE RO REJ LALE EOK
Ñe juon rũttarin̦ae ejjab lõke ak tiljek ñan kapen eo an, eban em̦m̦an an tarin̦ae ilo pata eo. Eñin unin rũkõjdat ro rej kõjerbal mel̦el̦e ko retao me renaaj kõm̦m̦an bwe en jako an rũttarin̦ae ro lõke em̦m̦aan ro rej tõl er. Rũkõjdat ro remaroñ kabbeer er im ba: “Kom̦win jab lõke em̦m̦aan ran̦e rej tõl kom̦!” Remaroñ bar ba: “Kom̦win jab kõtl̦o̦k aer tõl kom̦ ñan jorrããn!” Ejjab men in wõt, ak remaroñ bar kwal̦o̦k likjab ko an rein rej tõl er. Eñin bar men eo Setan ej kõm̦m̦ane. Ejjab bõjrak jãn an kajjioñ kadikl̦o̦k ad lõke em̦m̦aan ro Jeova ej kõjerbal er ñan lale kõj.
1 Te. 5:12, 13) Bareinwõt, ñe ro rej jum̦ae katak ko rem̦ool kab ro jet rej kwal̦o̦k mel̦el̦e ko retao kõn doulul in, “en jab m̦õkaj an pok [ad] l̦õmn̦ak” ak dik tõmak eo ad. Jekdo̦o̦n ñe wãween aer kõmel̦el̦e ekõm̦m̦an ad l̦õmn̦ak bwe men ko rej ba remaroñ m̦ool, jen jab m̦õkaj im tõmak naan ko aer. (2 Te. 2:2, UBS; Tai. 1:10) Jen l̦oore naanin kakapilõklõk eo Paul ear lel̦o̦k ñan Timote. Ear ba: “Kwõn pãd wõt ilo men ko kwaar katak im reel kaki, bwe kwõjel̦ã wõn eo kwaar katak ippãn.” (2 Ti. 3:14, 15) Elukkuun lõñ kein kam̦ool ko rej kaalikkar bwe kwõmaroñ lõke rũkarejar eo etiljek im mãlõtlõt, me enañin 100 iiõ kiiõ in an Jeova kõjerbale ñan letok katak ko rem̦ool ñan kõj.—Matu 24:45-47, UBS; Hi. 13:7, 17.
Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane ñan kõjparok kõj jãn men in? Jen jek ilo bũruod ñan jab ilo̦k jãn doulul in an Jeova, im jen tiljek wõt im rejetake ro ear kããlõt er ñan lale kõj, jekdo̦o̦n ñe ewõr likjab ko ippãer. (JAB MIJAK
Jej aikuj keememej bwe ejjab aolep iien enaaj ittino an Setan letok mel̦el̦e ko retao. Jet iien, enaaj kwal̦o̦k mel̦el̦e ko retao me rej lukkuun kõm̦m̦an ad mijak. “Jãn jem̦aan in an armej kõjerbal wãween in ñan kajjioñ kõjbwebweik ro jet.” (Easily Led—A History of Propaganda) Ñan waanjoñak, juon rũkaki ilo juon iaan jikuul̦ ko rel̦l̦ap etan Philip M. Taylor, ej ba bwe unin an kar RiAssiria ro maroñ anjo̦ ioon aelõñ ko jet ej kõnke rar kwal̦o̦k mel̦el̦e ko retao me rar kalõl̦ño̦ñ armej ro. Ilo ejja wãween in wõt, Setan enaaj kwal̦o̦k mel̦el̦e ko retao me renaaj kõm̦m̦an ad mijak armej, ak kõm̦m̦an ad kor im lõl̦ño̦ñ ñe renaaj kaeñtaan ak m̦an kõj. Enaaj kõjerbal jabdewõt men enaaj kaamijak kõj bwe en maroñ kõjbwebweik kõj, im kõm̦m̦an ad bõjrak jãn ad karejar ñan Jeova.—Aiseia 8:12; Jeremaia 42:11; Hibru 2:15, UBS.
Ñe Setan enaaj kõm̦m̦ane men in ñan kõj, jen jab mijak im kõtl̦o̦k an kabbeer kõj ak kabõjrak kõj jãn ad tiljek wõt ñan Anij. Jijej ear ba: “Kom̦win jab mijak ro rej m̦an ãnbwin, im tokãlik ejjel̦o̦k aer maroñ in kõm̦m̦an.” (Luk 12:4) Jemaroñ lukkuun lõke bwe Jeova enaaj kajejjet kallim̦ur eo an ñan lale kõj, letok “maroñ eo ekanooj l̦ap” ñan kõj, im jipañ kõj jutak pen ium̦win jabdewõt mãlejjoñ ko Setan ej kõjerbali ñan kaamijak ak kabbeer kõj.—2 Ko. 4:7-9; 1 Pi. 3:14.
M̦ool bwe ewõr iien jenaaj iioon wãween ko reppen me rej kõm̦m̦an ad mijak im kõn̦aan ebbeer. Ak jen keememej wõt naan ko an Jeova ñan Joshua ke ear kõkajoore. Ear ba: “Kwõn kajoor im kanooj peran. Kwõn jab mijak, im jab lõl̦ño̦ñ, bwe Jeova am̦ Anij ej ippam̦, ijoko jabdewõt kwõj ilo̦k iel̦o̦k.” (Jos. 1:9) Kõn men in, el̦aññe el̦ap am̦ inepata, m̦õkaj im jar ñan Jeova im kwal̦o̦k aolep inepata ko am̦ ñane. Innem kwõmaroñ lõke bwe “aenõm̦m̦an [eo] jãn Anij, . . . enaaj kõjparok [bũruom̦] im l̦õmn̦ak ko” am̦. Men in enaaj kõkajoor im jipañ eok ñan jum̦ae aolep mel̦el̦e ko retao an Setan.—Pil. 4:6, 7, 13.
Kwõj ke keememej naan ko retao an kar Rabshake, rũkeeañ eo an Assiria, ke ear kõnnaan ñan armej ro an Anij? Ear kõn̦aan bwe ren l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k en̦ emaroñ kõjparok er, ekoba Jeova. Ear bar riab im ba bwe em̦õj an kar Jeova jiroñe bwe en ko̦kkure Jerusalem. Innem ta eo Jeova ear ba? Ear ba: “Kwõn jab lõl̦ño̦ñ kõn naan ko kwaar roñjake, [me] ro rũkarejeran kiiñ in Assiria rar bũl̦aajpiim Eõ kake.” (2 Kñ. 18:22-25; 19:6) Innem Jeova ear jilkinl̦o̦k juon enjel̦, im enjel̦ in ear m̦an 185,000 RiAssiria ro ilo juon wõt boñ!—2 Kñ. 19:35.
KWÕN MÃLÕTLÕT IM ROÑJAKE JEOVA IIEN OTEMJEJ
Kwõnañin ke kar alwõje juon pija im armej eo ie ejjab kile bwe rej m̦on̦e ak kabwebweiki? Kwaar ke kõn̦aan lam̦õjl̦o̦k im ba: ‘Jab tõmak er! Rej riabe eok!’ Eokwe baj pijaikl̦o̦k m̦õk an enjel̦ ro ikkũrwaj ñan eok im ba: “Jab tõmak Setan! Ej m̦on̦e eok!”
Kõn men in, jen jab roñjake mel̦el̦e ko retao jãn Setan. (JK. 26:24, 25) Ak jen roñjake Jeova im reilo̦k ñane ilo aolep men ko jej kõm̦m̦ani. (JK. 3:5-7) Kõn an Anij yokwe kõj, ej rõjañ kõj im ba: “Nejũ, kwõn mãlõtlõt, im kam̦õn̦õn̦õik bũruõ.” (JK. 27:11) El̦aññe jenaaj kõm̦m̦ane men in, jenaaj maroñ kõjparok l̦õmn̦ak eo ad jãn mel̦el̦e ko retao!