1, 2. Etke enaaj wõr wõt ro rejeram̦õl ilo jukjukun pãd in enana?

 RAININ, elukkuun pen im l̦apl̦o̦k on̦ããn mour. Ñan waanjoñak, elukkuun pen an jo̦dikdik ro ellolo aer jerbal. Jet armej rej likũt mour ko aer ilo kauwõtata im em̦m̦akũtl̦o̦k ñan aelõñ ko rem̦weiie im rejeraam̦m̦an l̦o̦k. Im meñe elõñ jeraam̦m̦an ilo aelõñ kein, ak ej lõñ wõt oran armej ro rejeram̦õl. Ipel̦aakin lal̦ in, armej ro rem̦weiie rej m̦weiie l̦o̦k wõt im ro rejeram̦õl ej l̦apl̦o̦k wõt aer jeram̦õl. Ekkar ñan jet etale ko rekããl, kar an̦to̦o̦ne im lo bwe joñan m̦ani ko an juon bõjjããn in armej ro me rem̦weiie tata ilo lal̦ in, em̦õj aer tõpar joñan dettan m̦ani ko an 99 bõjjããn in aolep armej ro jet ilo lal̦ in. Alikkar bwe meñe ej lõñl̦o̦k wõt an jet armej jããn im el̦apl̦o̦k aer m̦weiie, ak elõñ pilien armej ro relukkuun jerata. Jijej ear jel̦ã kõn men in ke ear ba: “Enaaj wõr rijjeram̦õl ippemi iien otemjej.” (Mark 14:7, UBS) Etke wãween in ejjab jim̦we ej wal̦o̦k ilo raan kein?

² Jijej ear jel̦ã bwe wãween mour eban pidodo im em̦m̦anl̦o̦k m̦ae iien Aelõñ eo an Anij enaaj itok. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe ‘ruwia ro’ ak peejnej ko an lal̦ in im menin karreelel ko, ekoba kien im kabuñ ko rej aolep m̦õttan lal̦ in an Setan. (Rev. 18:3) Armej ro an Anij remaroñ kõjenolo̦k er jãn kabuñ ko reriab im jab bõk kun̦aaer ilo m̦akũtkũt ko an kien. Bõtab, ejjab aolep armej ro an Anij remaroñ  kõjenolo̦k er jãn peejnej im menin karreelel ko me rej m̦õttan lal̦ in an Setan.

3. Ta kajjitõk ko jenaaj etali?

³ Ãinwõt Kũrjin ro, jej aikuj etale wãween ad l̦õmn̦ak kõn menin karreelel ko im peejnej ko ilo lal̦ in. Ñan kõm̦m̦ane men in, jen kajitũkin kõj make: ‘Ewi wãween imaroñ kõjerbal m̦weiuk ko m̦weiõ ñan kaalikkar bwe ij tiljek ñan Anij? Ewi wãween bwe in jab jol̦o̦k el̦ap iien ilo peejnej im menin karreelel ko an lal̦ in? Ta bwebwenato ko rej kwal̦o̦k bwe armej ro an Anij ilo raan kein rej lukkuun lõke Jeova?’

4, 5. (1) Ta eo ear wal̦o̦k ñan mãnija eo ilo bwebwenato eo an Jijej? (2) Ta eo Jijej ear jiroñ rũkal̦oor ro an bwe ren kõm̦m̦ane?

⁴ Riit Luk 16:1-9, UBS. Bwebwenato eo an Jijej kõn mãnija eo me ejjab jim̦we an jerbal im ej bõk eddon m̦weo im̦õn juon rim̦weiie, ej kõm̦m̦an bwe jen bõjrak im l̦õmn̦ak jidik. Kar n̦aruon mãnija eo kõn an jerwaani men ko m̦weien rim̦weiie eo. Kõn men in, rim̦weiie eo ear pepe in jol̦o̦ke jãn jerbal eo an. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Bõtab mãnija eo ear kwal̦o̦k an “mãlõtlõt.” M̦okta jãn an kar jako jãn jerbal eo an, ear jem̦jerãik armej ro me renaaj jipañe tokãlik. Alikkar, Jijej ear jab rõjañ rũkal̦oor ro an bwe ren jerbal ilo juon wãween ejjab jim̦we ñan aer mour ilo lal̦ in, ãinwõt an armej ro ilo lal̦ in kõm̦m̦ane. Ijello̦kun men in, Jijej ear kõjerbal bwebwenato in ñan katakin er kõn juon men eaorõk.

⁵ Jijej ear jel̦ã bwe enaaj kar pen an rũkal̦oor ro an mour ilo lal̦ in me elõñ men ko rejjab jim̦we rej wal̦o̦k ie, ãinwõt an kar mãnija eo iioone wãween eo epen. Kõn men in ear ba ñan er: “Kom̦win kõm̦m̦an ro jerami kõn m̦weiuk ko an lal̦ in.” Etke? Kõnke ñe ejako m̦weiuk ko m̦weieer ak jeraam̦m̦an ko aer, ‘ro jerãer’ ak Jeova im Jijej, remaroñ ‘karwaineneik er ilo jikier indeeo.’ Ta eo jemaroñ katak jãn naanin kakapilõklõk in an Jijej?

6. Etke jejel̦ã bwe menin karreelel ko im peejnej ko ilo lal̦ in rejjab m̦õttan karõk ko an Anij?

⁶ Meñe Jijej ear kõnnaan kõn “m̦weiuk ko an lal̦ in,” ak Baibõl̦ ej kaalikkar bwe ejjab m̦õttan karõk eo an Anij in bwe jen koorl̦o̦k m̦weiuk ilo juon wãween ekũbbon̦. Ñan waanjoñak, Jeova ear lel̦o̦k aolep men ko Adam im Iv rar aikuji ilo jikin kallib in Iden. (Jen. 2:15, 16) Tokãlik, ke Anij ear lel̦o̦k jetõb kwõjarjar eo an ñan rũkkapit ro an, “ejjel̦o̦k juon ekar watõk bwe men ko an rej an wõt, ak er otemjej rar ajej men ko otemjej m̦weieer ñan doon.” (Jrb. 4:32, UBS) Rũkanaan Aiseia ear ba bwe juon iien, aolep armej renaaj lukkuun m̦õn̦õn̦õ kõn jeraam̦m̦an ko renaaj wal̦o̦k ilo lal̦ in ãinwõt m̦õñã ko im m̦õn jokwe ko. (Ais. 25:6-9, UBS; 65:21, 22) Bõtab jãn kiiõ m̦aanl̦o̦k m̦ae iien enaaj jejjet iien in, rũkal̦oor ro an Jijej rej aikuj kwal̦o̦k “mãlõtlõt.” Rej aikuj kõjerbal m̦weiuk ko ilo lal̦ in ñan kabwe aikuj ko aer, im ilo ejja iien eo wõt kate er bwe ren kabuñbũruon Jeova.

7. Ta naanin kakapilõklõk eo Jijej ear kwal̦o̦ke ilo Luk 16:10-13?

⁷ Riit Luk 16:10-13. Ilo bwebwenato eo an Jijej, unin an mãnija eo kar jerãik armej ro ej kõnke ren kab jipañe. Jijej ear kõn̦aan bwe rũkal̦oor ro an ren jerãik Jeova im e, im ejjab kõnke ren bõk tokjãn ko ñan er make. Ear kõn̦aan bwe jen mel̦el̦e bwe wãween ad kõjerbal m̦weiuk ko m̦weied enaaj kaalikkar el̦aññe jej tiljek ñan Anij. Ewi wãween jemaroñ kõm̦m̦ane men in?

8, 9. Kwal̦o̦k jet waanjoñak ko kõn ewi wãween an jet jeid im jatid kwal̦o̦k aer tiljek ilo aer kõjerbali men ko m̦weieer.

 ⁸ Juon wãween jemaroñ kaalikkar ad tiljek ilo ad kõjerbali m̦weiuk ko m̦weied, ej ilo ad jabawõt ñan rejetake jerbalin kwal̦o̦k naan eo ipel̦aakin lal̦, me Jijej ear kwal̦o̦k bwe enaaj wal̦o̦k. (Matu 24:14) Juon ledik jidikdik ilo India ear kakkon̦ jããn jiddik n̦a ilowaan juon bo̦o̦k jidikdik. Ear kaarmejjeteik kõn̦aan eo an im jab wia an kein iukkure bwe en ãtet jããn ilo bo̦o̦k in. Ke ear bool̦ bo̦o̦k in, ear jabawõt kõn aolepen jããn ko ear kakon̦i ñan jipañ jerbalin kwal̦o̦k naan. Bar juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo India ej wiakake ni. Ej kõjenolo̦k jet iaan ni kein en kar wiakaki im lil̦o̦k ñan m̦õn ukok eo ilo Malayalam. Kõnke m̦õn ukok eo ej aikuj wia ni, ear kile bwe an jabawõt kõn ni kein ñan er eaorõkl̦o̦k jãn an nãj kar lel̦o̦k jããn. Wãween in ear kõm̦m̦ane ear kwal̦o̦k an “mãlõtlõt.” Ejja ãindeinl̦o̦k wõt ilo Greece, eokkutkut an ro jeid im jatid lel̦o̦k im jabawõt kõn olive oil, cheese, im m̦õñã ko jet ñan ro ilo Ra eo ijin.

⁹ Bar juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo Sri Lanka ear lel̦o̦k ijo jikin bwe ro jeid im jatid ren kõjerbale ñan kweilo̦k, koba kweilo̦k ko rel̦l̦ap, im bwe en jikin jokwe an ro rej jerbal full time. Meñe edikl̦o̦k jããn ippãn, ak men in ear l̦ap an jipañ rukwal̦o̦k naan ro ijin me ejjab l̦ap jããn ippãer. Ilo juon ãne me em̦õj kamo ad kwal̦o̦k naan im kõm̦m̦ani jerbal ko jet ilo doulul in, ro jeid im jatid rej lil̦o̦k m̦õko im̦weer bwe ren kõjerbali ãinwõt Im̦õn kweilo̦k ko. Men in ej kõmaroñ an ro rej bainier im ro jet me ejjab l̦ap aer jããn, wõr aer jikin kweilo̦k me rejjab aikuj jol̦o̦k jããn bwe ren maroñ kõjerbali.

10. Ta jet iaan tokjãn ko jej loi ñe jej m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k?

¹⁰ Waanjoñak kein rej kaalikkar bwe armej ro an Anij rej “tiljek ilo men eo ediktata.” (Luk 16:10) Rej kõjerbali m̦weiuk ko m̦weieer bwe ren jipañ ro jet. Ewi wãween an rein jeran Jeova l̦õmn̦ak kõn men ko rar kaarmejjeteiki? Eokwe, rej lukkuun m̦õn̦õn̦õ kõnke rejel̦ã bwe kõn aer m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k, rej koorl̦o̦k m̦weiuk ko ‘rem̦ool’ ilañ. (Luk 16:11) Juon jeid im jatid kõrã me eokkutkut an jabawõt ñan jipañ jerbalin kwal̦o̦k naan, ej ba bwe elõñ iiõ ko remootl̦o̦k ear lo tokjãn kõn an m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k. Ej bar ba: “Iar kile bwe ke ear l̦apl̦o̦k aõ m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k men ko m̦weiõ ñan ro jet, el̦apl̦o̦k aõ jouj im em̦m̦anl̦o̦k aõ kõm̦m̦an ñan er. El̦apl̦o̦k aõ m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an ro jet bõd, jel̦ã kijenmej ippãn ro jet, im epidodol̦o̦k aõ bõk naanin kakapilõklõk ko im jel̦ã kijenmej kõn men ko rej kabũrom̦õj eõ.” Elõñ rar lo bwe el̦ap an kar jipañ er ke rar m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k im jipañ ro jet.​—Sam 112:5, UBS; JK. 22:9, UBS.

11. (1) Ewi wãween ad m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k ej kwal̦o̦k ad “mãlõtlõt”? (2) Ta eo ej wal̦o̦k ibwiljin armej ro an Anij ilo raan kein? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

¹¹ Jej bar kwal̦o̦k ad “mãlõtlõt” ñe jej kõjerbali men ko m̦weied ñan jipañ ro jet ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Innem, meñe jejjab maroñ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aad ak em̦m̦akũtl̦o̦k ñan ijoko me el̦ap aikuj ie, ak jemaroñ rejetake ro jet. (JK. 19:17) Ñan waanjoñak, jabawõt ko ad rej jipañ bwe en lõñ wõt bok im rej rejetake jerbalin kwal̦o̦k naan eo ilo ijoko me rejerata,  im elõñ rej itok ñan m̦ool eo. Ium̦win elõñ iiõ, aelõñ ko ãinwõt Congo, Madagascar, im Rwanda, elukkuun l̦ap on̦ããn Baibõl̦. Jet iien, joñan an l̦ap on̦ããn emaroñ bõk aolepen kõl̦l̦ã eo an juon armej ilowaan juon wiik ak ilo juon allõñ. Enañin aolep iien, ro jeid im jatid rar aikuj kããlõt el̦aññe renaaj kar wia kijen baam̦le ko aer ak wia aer Baibõl̦. Ak kiiõ, kõn an ro jet jabawõt im jipañ ro ejabwe maroñ ippãer, doulul in an Jeova ej ukote Baibõl̦ eo im ajeji ilo ejjel̦o̦k on̦ããn ñan ro uwaan baam̦le ko kajjojo im rũkkatak ro. (Riit 2 Korint 8:13-15, UBS.) Innem ro rej lel̦o̦k im ro rej bõk remaroñ erom ro jeran Jeova.

12. Ewi wãween an kar Ebream kwal̦o̦k bwe ear lõke Anij?

¹² Jemaroñ bar erom ro jeran Jeova ñe jejjab jol̦o̦k el̦ap iien ilo menin karreelel im peejnej ko ilo lal̦ in, ak jej pukot m̦weiuk ko “rem̦ool.” Eñin men eo em̦m̦aan eo etiljek etan Ebream ear kõm̦m̦ane. Ear pokake Jeova im ilo̦k jãn Õr, ijo el̦ap an m̦weiie im jokwe ilo em̦ nuknuk ko kõnke ear kõn̦aan erom jeran Jeova. (Hi. 11:8-10) Aolep iien ear lõke Anij ijello̦kun m̦weiuk im jeraam̦m̦an ko an lal̦. (Jen. 14:22, 23, UBS) Jijej ear rõjañ ro jet ñan bar kwal̦o̦k kain tõmak rot in. Juon iien, ear ba ñan juon likao em̦weiie: “El̦aññe kokõn̦aan bwe kwõn weeppãn, kwõn ilo̦k im wiakaki men ko am̦ im lel̦o̦k ñan ro rejeram̦õl, im enaaj wõr m̦weiõm̦ ilañ; im kwõn itok im l̦oor Eõ.” (Matu 19:21) Likao in ear jab kwal̦o̦k an tõmak ãinwõt Ebream, ijoke ewõr jet armej rar kwal̦o̦k aer lõke Anij.

13. (1) Ta naanin kakapilõklõk eo Paul ear lel̦o̦k ñan Timote? (2) Ewi wãween jemaroñ l̦oore naanin kakapilõklõk in an Paul ilo raan kein?

¹³ Timote ear juon em̦m̦aan me ear kwal̦o̦k an tõmak. Ãlikin an kar Paul n̦aetan Timote juon “rũttarin̦ae em̦m̦an an Kũraij,” ear ba ñane: “Ejjel̦o̦k armej eo ej tarin̦ae ej make m̦adjake kõn men ko an mour in, bwe en kabuñbũruon eo ear kããlõte bwe en rũttarin̦ae.” (2 Ti. 2:3, 4) Rũkal̦oor ro an Jijej ilo raan kein, ekoba ro rej bõk jerbalin full time me elõñl̦o̦k jãn juon milien uwaaer, rej kate er ñan l̦oore naanin kakapilõklõk in an Paul. Rej jum̦aik menin kapo im karreelel ko ilo lal̦ in me rej kwal̦o̦k kũbbon̦. Rej keememej naanin kakapilõklõk in me ej ba: “El̦aññe kwõj m̦uri ippãn juon armej, kwõnaaj an rũkõm̦akoko.” (JK. 22:7, UBS) Setan ekõn̦aan bwe jen jol̦o̦k aolep iien im maroñ ko ad ñan jerbal ilo lal̦ in an, me eobrak kõn menin karreelel ko im peejnej ko. Jet el̦ap aer loan bwe en wõr waer wa, m̦weer em̦, on̦ããn jikuul̦, im ñan iien kõm̦are ko. El̦aññe jejjab kõjparok, jemaroñ m̦uri ium̦win elõñ iiõ. Innem, jej kwal̦o̦k ad mãlõtlõt ñe jej jokwane wõt kõn men ko ewõr ippãd, kate kõj bwe jen jab m̦uri, im kõjerbal el̦ap jããn. Ilo wãween in, jenaaj anemkwõj im karejar ñan Anij ijello̦kun ad ãinwõt rũkõm̦akoko ñan menin karreelel ko im peejnej ko an lal̦ in.​—1 Ti. 6:10.

14. Ta eo jej aikuj kate kõj im kõm̦m̦ane? Jouj im kwal̦o̦k jet waanjoñak ko.

¹⁴ Jej aikuj likũt bwe Aelõñ eo an Anij en m̦oktata bwe jen maroñ jokwane wõt kõn men ko ewõr ippãd. Ear wõr juon an ruo rippãlele peejnej el̦ap im el̦ap an kar kõm̦m̦an jããn. Ak erro ar bar kõn̦aan ro̦o̦l im kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaerro ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Kiiõ erro ar wiakake peejnej eo aerro, l̦oon eo waerro, im m̦weiuk ko jet m̦weieerro. Innem, erro ar m̦õn̦õn̦õ in jipañ kalõk Ra eo el̦ap ilo Warwick, ilo New York. Erro ar lukkuun m̦õn̦õn̦õ kõnke erro ar jerbal ilo Ra in ippãn ledik eo nejierro im likao eo ippãn. Im ium̦win kar jejjo wiik, erro ar bar jerbal ippãn jinen im jemãn em̦m̦aan eo me rar etal im jipañ jerbal ilo Warwick. Bar juon jeid im jatid kõrã me ej bainier ilo Amedka ilo Colorado, ear lo juon an baat taim̦ jerbal ilo juon pããñ. Joñan  an kar bo̦o̦j ro an lukkuun m̦õn̦õn̦õ kõn an em̦m̦an an jerbal, rar kajjioñ lel̦o̦k juon jerbal eutiejl̦o̦k im kal̦apl̦o̦k on̦ããn. Bõtab, kõnke jerbal in enaaj kar kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k an iien ñan kwal̦o̦k naan, ear jab kõn̦aan bõke. Waanjoñak kein rej kwal̦o̦k kõn men ko armej ro an Jeova rar kaarmejjeteiki. Innem, el̦aññe jej lukkuun kate kõj ñan likũt m̦oktata Aelõñ eo an Anij, men in ej kaalikkar bwe el̦apl̦o̦k ad kaorõk jem̦jerã eo ad ippãn Jeova, im m̦weiuk ko rem̦ool jãn m̦weiuk im jeraam̦m̦an ko ilo lal̦ in.

15. Ta m̦weiuk ko raorõk me renaaj kõm̦m̦an bwe jen lukkuun m̦õn̦õn̦õ?

¹⁵ Ejjab mel̦el̦ein bwe ñe elõñ m̦weied im jejeraam̦m̦an, ebuñbũruon Anij ippãd. Jeova ej kõjeraam̦m̦an ro rej “m̦weiie kõn jerbal ko rem̦m̦an.” (Riit 1 Timote 6:17-19, UBS.) Ñan waanjoñak, juon jeid im jatid kõrã etan Lucia ear roñ bwe el̦ap aikuj rukwal̦o̦k naan ilo Albania. Kõn men in, ilo 1993 eo ear etal jãn Italy im em̦m̦akũtl̦o̦k ñan Albania. Meñe ear ejjel̦o̦k an jerbal ak ear lõke bwe Jeova enaaj kabwe aikuj ko an. Ear katak kajin Albania im ear jipañ elõñl̦o̦k jãn 60 armej bwe ren peptaij. Jemaroñ jab lo joñan tõprak rot in ilo ad kwal̦o̦k naan ilo teretore ko ad. Bõtab, jabdewõt men ko jej kõm̦m̦ani ñan jipañ ro jet bwe ren katak kõn Jeova im erom ro jeran, jenaaj lukkuun kaorõki ñan indeeo.​—Matu 6:20.

16. (1) Ta eo enaaj wal̦o̦k ñan menin karreelel im peejnej ko ilo lal̦ in? (2) Ke jej jel̦ã kõn ta eo enaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj, ewi wãween an men in jelõt ad l̦õmn̦ak kõn m̦weiuk im jeraam̦m̦an ko ilo lal̦ in?

¹⁶ Ilo Luk 16:9, Jijej ear lukkuun kaalikkar bwe menin karreelel ko im peejnej ko ilo lal̦ in renaaj jako. Ear jab ba ñe renaaj jako, ak ear ba renaaj jako. Ilo raan kein ãliktata, ewõr jet pããñ emaat jããn ie im elõñ rar luuji jããn ko aer. Bareinwõt jet aelõñ elukkuun penl̦o̦k im l̦apl̦o̦k on̦ããn mour. Bõtab m̦õttan jidik ilo naaj raan ko repãd im̦aan, aolep men renaaj nanal̦o̦k wõt. Kien, kabuñ, peejnej ko im menin karreelel ko ilo lal̦ in renaaj jako. Rũkanaan Ezekiel im Zepanaia rar kanaan bwe gold im jelba ko me el̦ap an armej kaorõki im karreelel kaki, renaaj ejjel̦o̦k tokjãer. (Ezk. 7:19, UBS; Zp. 1:18, UBS) Enaaj ewi wãween ad eñjake ñe jenaaj tõpar jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in, im jej kile bwe jaar jol̦o̦k el̦ap iien im pukot m̦weiuk ko an lal̦ in, ijello̦kun ad pukot m̦weiuk ko rem̦ool? Eokwe, jenaaj ãinwõt juon em̦m̦aan ilo kõkkar me ear kate jerbal ilo mour eo an bwe en lukkuun lõñ an jããn, bõtab tokãlik ear kile bwe ejjel̦o̦k tokjãn kõnke jããn ko an rar riabin jããn. (JK. 18:11, UBS) Aolep m̦weiuk im jeraam̦m̦an ko ilo lal̦ in renaaj jako. Innem, jab jerwaane iien in epel̦l̦o̦k ñan kõjerbali men ko m̦weiõm̦ ñan erom jeran Jijej im Jeova. Men ko jej kõm̦m̦ani ñan Jeova im Aelõñ eo an renaaj kõm̦m̦an bwe jen lukkuun m̦õn̦õn̦õ.

17, 18. Ta eo ro jeran Jeova rej reim̦aanl̦o̦k ñane?

¹⁷ Ñe Aelõñ eo an Anij enaaj itok, ejjel̦o̦k en̦ enaaj bar kõl̦l̦ã on̦ããn jokwe im loan. Enaaj lukkuun lõñ m̦õñã im enaaj ejjel̦o̦k on̦ãer, im jeban bar aikuj taktõ im aikuj uno. Ro rej jem̦jerãik Jeova renaaj m̦õn̦õn̦õ kõn aolep men ko ilo lal̦ in. Renaaj kõjerbal gold, jelba, im dekã ko jet raorõk ñan kainõknõk im jitael̦, im ejjab ñan kein kõm̦m̦an peejnej. Enaaj ejjel̦o̦k on̦ããn ad kõjerbali kein jerbal ko rem̦m̦an ãinwõt al̦al̦, dekã, im aen ñan kalõki m̦õko im̦õd. Ro jerad im m̦õttad renaaj jipañ kõj kõnke rekõn̦aan, im ejjab kõnke jenaaj kõl̦l̦ãik on̦ãer. Jenaaj aolep jim̦or kõjerbali aolep men ko ilo naaj lal̦ in.

¹⁸ Erkein ej jet iaan jeraam̦m̦an ko me ro rej jerãik Jeova im Jijej renaaj bũki. Rũkarejar ro an Jeova ilo lal̦ in renaaj lam̦õj kõn lañlõñ ñe renaaj roñ an Jijej ba naan kein: “Kom̦win itok kom̦ ri m̦õn̦õn̦õ an Jema, kom̦win jolõt aelõñ eo ear pojak ñan kom̦ jãn jinoin lal̦.”​—Matu 25:34.