1, 2. Ñe ro rej jerbal ilo aelõñ ko rettol̦o̦k rej jepl̦aak ñan ippãn baam̦le ko aer, etke emaroñ pen ñe rej jepl̦aak ippãer? (Lale pija eo itulõñ.)

 KE EDWARD ear jerbal ilo juon aelõñ ettol̦o̦k jãn baam̦le eo an, ear lukkuun em̦m̦an jerbal eo an im l̦ap on̦ãn. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ak ke ear katak Baibõl̦ im jel̦ã m̦ool eo, ear kile bwe ewõr juon men el̦apl̦o̦k an baam̦le eo an aikuji jãn jããn. Rar aikuji e ñan pãd ippãer im lale er. Kõn men in, ear jepl̦aak ñan ippãn baam̦le eo an.​—Epesõs 6:4.

² Edward ear jel̦ã bwe Jeova ekõn̦aan bwe en jepl̦aak ñan ippãn baam̦le eo an. Bõtab, ear kile bwe enaaj pen ñe ejepl̦aak ñan ippãer. Ear aikuj bar kate e bwe en epaake kõrã eo pãleen im ajri ro nejin. Im ear aikuj kappukot juon jerbal me enaaj maroñ kabwe aikuj ko aer. Ewi wãween an naaj kõm̦m̦ane men in? Eklejia eo enaaj ke jipañ er?

3. Ta eo ej wal̦o̦k ñan ajri ro ñe rũtto ro jineer im jemãer rej pãd ilo juon jikin ettol̦o̦k jãn er?

³ Edward ear kwal̦o̦k bũruon im ba: “Ij kile bwe iar kõjekdo̦o̦ne ajri ro nejũ ilo iien ko me rar lukkuun aikuji eõ bwe in katakini er im kwal̦o̦k aõ yokwe er. Iar jab pãd iturier im riiti bwebwenato ko jãn Baibõl̦ ñan er. Im iar jab jar ippãer, jiburlepetok er, im iukkure ippãer.” (Duteronomi  6:7) Leddik eo erũttotata nejin etan Anna ej ba: “Ij keememejtok aõ kar l̦õmn̦ak bwe baba ejjab yokwe eõ kõn an kar jako jãn ippemim. Ke ear jepl̦aaktok, kõmar maroñ loe turin mejãn im roñ ainikien ak kõmar jab lukkuun jel̦ã kajjien. Im ke ear atbo̦kwõje eõ, iar ãliklik jidik.”

4. El̦aññe bõran baam̦le ej pãd ilo juon jikin ettol̦o̦k jãn baam̦le eo an, etke emaroñ pen ñan an tõl er?

⁴ El̦ak tol̦o̦k an bõran baam̦le eo jako jãn baam̦le eo an, ej kab baj penl̦o̦k wõt ñan an tõl im jipañ er. Ruby, kõrã eo pãleen Edward, ej kwal̦o̦k ta ko ear kõm̦m̦ani kõn an jako Edward. Ej ba: “Iar aikuj kõm̦m̦ane eddo ko an l̦eo im lio jim̦or. Kõn men in, ikar imminene in kõm̦m̦ani pepe ko ñan baam̦le eo ammim aolep iien. Ke Edward ear jepl̦aaktok ñan ippem, iar aikuj katak ñan lukkuun kõttãik eõ. Tok ñan kiiõ, jet iien ij aikuj kakeememej eõ make bwe l̦eo ippa epãd kiiõ.” (Epesõs 5:22, 23) Edward ej ba: “Leddik ro nejũ rar imminene in kajju ñan ippãn jineer im kajjitõk aer mãlim in kõm̦m̦ane juon men. Im iar aikuj katak kilen tõl baam̦le eo ekkar ñan wãween eo ejim̦we me juon Kũrjin ej aikuj kõm̦m̦ane.” Edward im Ruby rar kile bwe eaorõk ñan an ajri ro nejierro loe aerro pãd iturin doon im kõm̦m̦ani pepe ko ippãn doon.

5. (1) Ke Edward ear jepl̦aak ñan ippãn baam̦le eo an, ta eo ear kõm̦m̦ane bwe en bar epaake er? (2) Ta tokjãn an kar kõm̦m̦ane men in?

⁵ Edward ear lukkuun kate e bwe en bar epaak kõtaan eo an ippãn kõrã eo pãleen im ajri ro nejin. Im ear jipañ er bwe ren yokwe im epaake Jeova. Ear kõn̦aan katakin ajri ro nejin ilo naan im kõm̦m̦an ko an jim̦or. Ear jab kõn̦aan baj ba wõt bwe ej yokwe Jeova ak ear bar kõn̦aan kwal̦o̦ke ilo kõm̦m̦an ko an. (1 Jon 3:18, UBS) Jeova ear ke kajeraam̦m̦an Edward kõn an kar kate e? Eokwe, Anna ej ba: “Ke baba ear kate e bwe en bar epaake kõm im em̦m̦an an tõl kõm, kõmar lukkuun lo oktak ko ippãn. Bareinwõt, ke kõmar loe an kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aan im jipañ ilo eklejia eo, kõmar m̦õn̦õn̦õ im utiej bũruem kake. Men ko an lal̦ in rar kajjioñ kattol̦o̦k kõtaan eo am ippãn Jeova. Ak ke kõmar loe an baba im mama kate er ilo m̦ool eo, men in ear lujur kõm ñan bar kõm̦m̦ane men in. Baba ear kallim̦ur im ba bwe eban bar etal jãn kõm im ear jab bar kõm̦m̦ane men in. El̦aññe ear, bõlen iban kar pãd ilo doulul eo an Jeova kiiõ.”

6. Ta eo elõñ rũtto ro rar kile ke ear wal̦o̦k juon tarin̦ae ilo jet jikin ko ilo aelõñ in Europe?

⁶ Ajri ro rekõn̦aan bwe jemãer im jineer ren pãd ippãer. Ñan waanjoñak, ke ear wal̦o̦k juon tarin̦ae ilo jet jikin ko ilo aelõñ in Europe, elõñ Ri Kõnnaan ro an Jeova rar jab maroñ etal im jerbal. Kõn men in, enañin aolep iien rar pãd ippãn ajri ro nejier ilo m̦õko im̦weer. Rar iukkure ippãer, bwebwenato ippãer, im katak ippãer. Ear lukkuun em̦m̦an men in ippãn ajri ro nejier. Im meñe ekar juon iien epen kõn an wõr tarin̦ae ak ajri rein rar m̦õn̦õn̦õ. Ta eo men in ej kaalikkare ñan kõj? Ej kaalikkar bwe el̦apl̦o̦k an ajri ro aikuji jemãer im jineer jãn jããn im m̦weiuk ko. Elukkuun jim̦we an Baibõl̦ ba bwe ñe rũtto ro rej jol̦o̦k aer iien ippãn ajri ro nejier im katakin er, enaaj l̦apl̦o̦k an men in jipañ ajri ro.​—Jabõn Kõnnaan 22:6.

7, 8. (1) Etke jet rũtto ro remaroñ bwilõñ im inepata kõn men ko rej wal̦o̦k ãlikin aer jepl̦aak ñan ippãn baam̦le ko aer? (2) Ta ko rũtto ro remaroñ kõm̦m̦ani ñan kõm̦adm̦õde apañ ko ikõtaaer im ajri ro nejier?

⁷ Jet rũtto ro remaroñ bwilõñ im inepata kõn men ko rej wal̦o̦k ãlikin aer jepl̦aak ñan ippãn baam̦le ko aer. Ajri ro nejier remaroñ jab lukkuun el̦o̦k ñan er im m̦õn̦õn̦õl̦o̦k ippãer bwe rõro̦o̦ltok, im emaroñ kiiõ jako aer lõke er. Bõlen jemãer ak jineer emaroñ jiroñl̦o̦k er im ba, “En baj ejjel̦o̦k wõt am̦ kea im kam̦m̦oolol kõn aolep men ko iar kõm̦m̦ani ñan kwe?” Ak ilo m̦ool, unin an ajri ro ãindein ej kõnke rellu im inepata bwe jemãer ak jineer ear etal jãn er ñan juon jikin ettol̦o̦k. Ta ko rũtto ro remaroñ kõm̦m̦ani ñan kõm̦adm̦õde apañ in?

⁸ Kwõn kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ eok ñan mel̦el̦e kõn eñjake ko an baam̦le eo am̦, im kwal̦o̦k ñan er bwe kwõj kea kõn eñjake ko aer. Bareinwõt, kwõj aikuj kõnnaan ippãn baam̦le eo am̦ im kwal̦o̦k ñan er bwe unin an bar wal̦o̦k apañ eo ej kõn am̦ kar em̦m̦akũt im jako jãn er. El̦aññe  kwõj m̦ool in jol̦o̦k am̦ bõd ippãer, bõlen men in emaroñ kamedl̦o̦k bũrueer. Ñe baam̦le eo am̦ rej loe am̦ kate eok ñan kõm̦adm̦õde apañ ko ikõtaami, renaaj kile bwe em̦ool am̦ jol̦o̦k am̦ bõd. Kate eok ñan meanwõd wõt im jab ebbeer. Innem, baam̦le eo am̦ remaroñ bar jino aer yokwe im kautiej eok.

9. Etke jej aikuj jokwane kõn men ko ewõr ippãd?

⁹ Rijjilõk Paul ear ba bwe ñe Kũrjin ro relukkuun rũtto rejjab maroñ make kabwe aikuj ko aer, eokwe ro nejier im ro jibwier rej aikuj jipañ er. Ekkar ñan Paul, men ko wõt jej aikuji ilo mour ko ad ej m̦õñã, nuknuk, im jikin ad jokwe. Ear ba bwe el̦aññe ewõr men kein ippãd, jen jokwane kaki. (Riit 1 Timote 5:4, 8, UBS; 6:7-10, UBS.) Juon Kũrjin ejjab aikuj m̦weiie im lõñ an jããn bwe en maroñ kabwe aikuj ko an baam̦le eo an. Etke? Kõnke lal̦ in “ejakol̦o̦k.” (1 Jon 2:15-17) Jejjab aikuj l̦õmn̦ak bwe jããn emaroñ kõm̦adm̦õde aolep apañ ko ad. Im jen jab kõtl̦o̦k bwe “inepata ko an mour in” ren kõm̦m̦an menin an baam̦le eo ad jab “bõk mour eo ej lukkuun mour em̦ool” ilo naaj jukjukun pãd eo ekããl an Anij!​—Luk 21:34-36, UBS; 1 Timote 6:19, UBS; Mark 4:19.

10. Etke enaaj kar em̦m̦anl̦o̦k ñe jej kate kõj ñan jab m̦uri?

¹⁰ Jeova ejel̦ã bwe jej aikuj jidik jããn. Bõtab, meñe ewõr tokjãn jããn ak eban lukkuun jipañ im kõjparok kõj jãn ñe jenaaj l̦oore mãlõtlõt eo jãn Jeova. (Ekklisiastis 7:12; Luk 12:15) Enañin aolep iien, armej rejjab kile bwe enaaj l̦apl̦o̦k on̦ãn aer mour ilo aelõñ eo me rej em̦m̦akũtl̦o̦k ñane. Bareinwõt, ejjab lukkuun alikkar ñe emaroñ l̦apl̦o̦k aer kõm̦m̦an jããn ilo jikin in. Ilo m̦ool, aer em̦m̦akũt ñan jikin in emaroñ jab juon men em̦m̦an. Etke? Kõnke elõñ ro im rar em̦m̦akũt jãn baam̦le ko aer rel̦ak ro̦o̦l ñan ippãer, el̦apl̦o̦k m̦uri ko aer. Innem, ijello̦kun an l̦apl̦o̦k aer jerbal ñan Anij, roktak im kiiõ jerbal ñan armej ro me rõm̦uri ippãer. (Riit Jabõn Kõnnaan 22:7.) Kõn men in, enaaj kar em̦m̦anl̦o̦k ñe rein rar kate er bwe ren jab m̦uri.

11. Ñe baam̦le ko rejel̦ã kilen bajete jããn ko aer, ewi wãween an men in jipañ er?

¹¹ Edward ear jel̦ã bwe ñe enaaj jepl̦aak ñan ippãn baam̦le eo an, enaaj aikuj lukkuun kõjparok wãween aer kõjerbal jããn ko aer. Ilo wãween in, enaaj jipañe ñan kabwe aikuj ko aer. Erro kõrã eo pãleen rar bajete jããn ko an baam̦le eo bwe en jejjet ñan men ko rej aikuji. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Rar lukkuun l̦oore bajet eo aer im jab wiaiki men ko me rekõn kar wiaiki m̦okta. Aolepen baam̦le eo aer rar jipañ doon im jab jol̦o̦k jããn ñan men ko rejjab menin aikuj. Edward ear ba: “Ñan waanjoñak, iar jol̦o̦k an ajri ro nejũ jikuul̦ ilo m̦õn jikuul̦ ko me el̦ap on̦ãer im iar kadel̦o̦ñ er ilo jikuul̦ ko an kien.” Edward im baam̦le eo an rar jar bwe en maroñ lo juon an jerbal me eban kapañ aer niknik ilo aer kabuñ ñan Jeova. Ewi wãween an kar Jeova uwaake jar ko aer?

12, 13. (1) Ta eo Edward ear kõm̦m̦ane ñan kabwe aikuj ko an baam̦le eo an? (2) Ewi wãween an kar Jeova kajeraam̦m̦an pepe eo an?

¹² Emootl̦o̦k de ruo iiõ in an Edward jerbal ak ear dik wõt kobban jããk eo an ñan an baam̦le eo an mour kake. Innem, rar aikuj kõjerbal jããn ko aer me rar kakon̦i ilo pããñ. Bareinwõt, Edward ear kanooj m̦õk jãn jerbal. Meñe ãindein ak ej ba, “Kõmar maroñ pãd ilo aolep kweilo̦k ko im kwal̦o̦k naan ippãn doon.” Em̦õj an kar Edward pepe bwe eban bõk juon jerbal me enaaj kõm̦m̦an an pãd ettol̦o̦k jãn baam̦le eo an. Ej bar ba: “Iar katak kilen kõm̦m̦ani jerbal ko jet bwe ñe ij kajjioñ kõttõpar juon jerbal ak ejjab pel̦l̦o̦k, eokwe imaroñ kõm̦m̦ane jerbal ko jet.”

¹³ Kõnke ear to an Edward kõl̦l̦ãik m̦uri ko an, ear l̦apl̦o̦k intõrej eo ear aikuj kõl̦l̦ãiki ippãn m̦uri ko an. Bõtab, Edward, ear m̦õn̦õn̦õ wõt ilo an kõm̦m̦ane men in kõnke en maroñ kabuñ ñan Jeova ippãn baam̦le eo an. Ej ba: “Meñe edikl̦o̦k on̦ãeõ jãn ke iar jerbal ilo juon aelõñ ettol̦o̦k, ak kõmij jab kwõle. ‘Pein Jeova ejjab kadu.’ Kõn an kar jipañ kõm, kõmar maroñ in rekũl̦ar bainier.” Ejjabto jãn iien in, ear dikl̦o̦k on̦ãn mour ilo aelõñ  eo rej pãd ie, im ear jino pidodol̦o̦k an Edward kabwe aikuj ko an baam̦le eo an.​—Aiseia 59:1.

14, 15. (1) Ta ko ro jet remaroñ kõm̦m̦ani ñe baam̦le ko aer rekõn̦aan bwe ren kaorõkl̦o̦k jããn jãn aer karejar ñan Jeova? (2) Ta eo emaroñ wal̦o̦k ñe jej kwal̦o̦k juon joñak em̦m̦an?

¹⁴ Jet armej rej ba bwe rej aikuj lel̦o̦k an ro nukwier im m̦õttaer jããn ak ellel̦o̦k m̦weier. Edward ej ba: “Ej m̦anit eo amim bwe kõmin kõm̦m̦ane men in, im kõmij m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k menin lel̦o̦k ko ñan ro jet. Bõtab, ewõr joñan.” Edward ear kõmel̦el̦eik baam̦le ko jet an ilo jouj im ba bwe enaaj jipañ er ñe ewõr an maroñ. Im ear bar ba bwe eban kõm̦m̦ane men in ñe ekapañe an kabwe aikuj ko an lio pãleen kab ajri ro nejin im aer kabuñ ñan Jeova.

¹⁵ Ñe juon ej jepl̦aak ñan ippãn eo pãleen im ajri ro nejin ak ñe em̦akoko in em̦m̦akũt ñan bar juon aelõñ im jerbal, jet iaan baam̦le ko an remaroñ illu im inepata ippãn. Remaroñ ba ñane bwe ejaje lale armej im el̦õmn̦ak wõt kõn e make. Etke? Kõnke rar kõjatdikdik im kõtmãne bwe enaaj lel̦o̦k aer jããn. (Jabõn Kõnnaan 19:6, 7) Anna, ak leddik eo nejin Edward, ej ba bwe el̦aññe baam̦le eo an ej kaorõkl̦o̦k jããn jãn aer karejar ñan Jeova, baam̦le ko jet aer reban maroñ kile joñan an lukkuun aorõk Jeova. Ak el̦aññe rej kaorõkl̦o̦k aer kabuñ ñan Jeova jãn aer kõm̦m̦an jããn, ro nukwier ak baam̦le ko aer renaaj maroñ kile bwe eaorõkl̦o̦k Jeova.​—Lale 1 Piter 3:1, 2, UBS.

16. (1) Ewi wãween an juon armej maroñ ‘m̦on̦e e make’ kõn l̦õmn̦ak ko rejjab jim̦we? (Jemes 1:22, UBS) (2) Kain pepe rot ko Jeova ej kajeraam̦m̦ani?

¹⁶ Ewõr juon jeid im jatid kõrã ear em̦m̦akũt jãn baam̦le eo an ñan bar juon aelõñ bwe en jerbal. Kõrã in ear ba ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia: “Elõñ men ko kõmar kaarmejjeteiki bwe in maroñ em̦m̦akũt ñan ijin. Joñan, l̦eo ippa ear to jãn an jerbal in lale eklejia. Kõn men in, ij kõjatdikdik bwe Jeova enaaj kajeraam̦m̦ane em̦m̦akũttok in aõ.” El̦aññe jej likũt ad tõmak ilo Jeova im kõm̦m̦ani pepe ko me rej ekkar ñan ankilaan, jemaroñ lõke bwe enaaj kajeraam̦m̦an kõj. Bõtab, el̦aññe pepe ko jej kõm̦m̦ani rej jum̦ae ankilaan, eokwe eban kajeraam̦m̦ane pepe kein. Im eban m̦õn̦õn̦õ ñe jej etal jãn jerbal ko ad raorõk me ear litok ñan kõj, kõn jet un ko rejjab jim̦we.​—Riit Hibru 11:6; 1 Jon 5:13-15.

17. (1) Etke jen kappukot naan in tõl ko jãn Jeova m̦okta jãn ad kõm̦m̦ane juon pepe? (2) Ewi wãween ad kõm̦m̦ane men in?

¹⁷ M̦okta jãn am̦ kõm̦m̦ane juon pepe, em̦m̦an  kwõn kappukot naan in tõl ko jãn Jeova kõn men in bwe kwõn jab ajl̦o̦k kake tokãlik. Jar kõn kajoor eo an im bwe en tõl eok. Bareinwõt, jar bwe en lewaj ñan eok mãlõtlõt ñan am̦ maroñ kõm̦m̦ane pepe eo ejim̦we. (2 Timote 1:7, UBS) Kajjitõk ippam̦ make, ‘Ewi joñan aõ kõn̦aan kaarmejjeteik ña make bwe in karejar ñan Jeova? Inaaj ke roñjake naan in tõl ko an ñan pãdwõt ippãn baam̦le eo aõ, meñe emaroñ jab lukkuun em̦m̦an kõjeiiem kõn aõ kõm̦m̦ane men in?’ (Luk 14:33) Kajjitõk jipañ ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo, im l̦oore naan in kakapilõk ko aer jãn Baibõl̦. El̦aññe kwõj kõm̦m̦ane men in, kwõj kwal̦o̦k bwe kwõj tõmak ilo kallim̦ur eo an Jeova bwe enaaj jipañ eok. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia reban jiroñ waj eok ta eo kwõn kõm̦m̦ane, ak renaaj jipañ eok ñan kõm̦m̦ani pepe ko rejim̦we me renaaj tõl eok ñan lo m̦õn̦õn̦õ ilo mour eo am̦.​—2 Korint 1:24, UBS.

18. (1) An wõn eddo eo ñan kabwe aikuj ko an baam̦le eo? (2) Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane ñan jipañ er?

¹⁸ Jeova ej kõtmãne bwe bõran baam̦le eo en kabwe aikuj ko an eo pãleen ak ajri ro nejin aolep iien. Jej aikuj jar kõn ro me rejjab em̦m̦akũt ñan juon jikin ettol̦o̦k im jerbal bwe ren kabwe aikuj ko an baam̦le eo aer. El̦ap ad nõbar rein kõn aer pãdwõt ippãn eo pãleer ak ajri ro nejier meñe remaroñ kõn̦aan em̦m̦akũt ak meñe ro jet rej ba ñan er bwe ren kõm̦m̦ane men in. Ijello̦kun ad baj jar kõn rũttõmak rein m̦õttad me retiljek, jemaroñ kwal̦o̦k ad yokwe er ilo ad jipañl̦o̦k er ñe rej iioon juon jorrããn el̦ap ak rej del̦o̦ñ ilo aujpitõl̦. (Galetia 6:2, 5; 1 Piter 3:8) Kwõmaroñ ke jipañ kappokl̦o̦k aer jerbal ak lel̦o̦k juon men me relukkuun aikuji, bõlen jããn ak m̦õñã? El̦aññe jej kõm̦m̦ane men in, remaroñ jab em̦m̦akũt jãn baam̦le ko aer ñan juon jikin ettol̦o̦k bwe ren kappok aer jerbal.​—Jabõn Kõnnaan 3:27, 28; 1 Jon 3:17.

19, 20. Etke Kũrjin ro remaroñ lõke bwe Jeova enaaj jipañ er?

¹⁹ Jeova ej kallim̦uri kõj ilo an ba: ‘Kom̦win jab arõk tal̦a; kom̦win jokwane kõn men ko ami, bwe Ijãmin likũt eok, im Ijãmin ilo̦k jãn kwe indeeo.’ Innem “jej maroñ in peran im ba, ‘Irooj ej aõ Rijjippañ, I jãmin mijak; ta eo armej ren kõm̦m̦an ñan eõ?’” (Hibru 13:5, 6) Ewi wãween ad loe an jejjet kitien kallim̦ur in?

²⁰ Juon em̦m̦aan me ej rũlale eklejia ilo juon aelõñ ejerata, ej ba bwe ekkã an armej ro kõnnaan kõn an Ri Kõnnaan ro an Jeova ilo ijin lukkuun m̦õn̦õn̦õ. Ej ba bwe rej bar kile bwe meñe rũttõmak rein m̦õttad rejerata ak aolep iien em̦m̦an nuknuk ko aer im ebwe aikuj ko aer. Im eñin men eo Jijej ear kallim̦ur kake. (Matu 6:28-30, UBS) Jeova ej yokwe kõj im kabwe aikuj ko ad. El̦ap an kaorõk aolep rũkarejar ro an im aolep iien epojak in ‘kwal̦o̦k an kajoor’ bwe en maroñ jipañ kõj. (2 Kronikel 16:9) Eñin unin Jeova ear letok naan in jiroñ ko an kõn mour in baam̦le im ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan kabwe aikuj ko ad. Ñe jej pokake naan in jiroñ kein an, jej kwal̦o̦k ñan Jeova bwe jej yokwe e im lõke e. “Bwe eñin yokwe Anij, bwe jen kõjparok kien ko An; im kien ko An rejjab eddo.”​—1 Jon 5:3.

21, 22. Etke kwõn jek ilo bũruom̦ ñan lõke Jeova?

²¹ Edward ej ba bwe ejjab maroñ ro̦o̦llikl̦o̦k im kõm̦m̦an oktak kõn iien eo ear jako jãn kõrã eo pãleen im ajri ro nejin. Bõtab, ejjab l̦õmn̦ak wõt kõn an ajl̦o̦k kake men in bwe enaaj kabbeere. Ej ba bwe ear jerbal ippãn armej ro rem̦weiie, bõtab rein rar jab m̦õn̦õn̦õ. Im elõñ bũraabl̦õm̦ ko rel̦l̦ap me baam̦le ko aer rar iiooni. Bõtab, baam̦le eo an rej lukkuun m̦õn̦õn̦õ! Im meñe rejerata jidik, ak Edward im baam̦le ko jet ilo aelõñ eo an rej lõke bwe Jeova enaaj jipañ er. Edward ej ba: “Kõm aolep kõmij loe an m̦ool kallim̦ur eo an Jijej.”​—Riit Matu 6:33.

²² Kwõn peran ñan kõm̦m̦ane men eo ejim̦we! Im kwõn kããlõt ñan pokake Jeova im lõke e. Kwõnaaj juon bõran baam̦le me em̦m̦an el̦aññe kwõj yokwe Jeova, im kõrã eo pãleem kab ajri ro nejim. Im kwõnaaj maroñ in loe an Jeova erom juon Rijjippañ ñan eok.