Tʋm-tʋmd a Poll ra miime tɩ ziri wã a Sʋɩtãan sẽn yelgdã tõe n sɩd wãa neda. La a tẽed-n-taas kẽer n da pa mi. Wala makre, wõnda Korẽnt kiris-neb kẽer n da tagsd tɩ bãmb tẽebã tara pãng wʋsg hal t’a Sʋɩtãan pa tõe n paam-b ye. (1 Kor. 10:12) Rẽ n so t’a Poll keoog kiris-nebã fãa, n yeel yaa: “A wa waafã sẽn maan sɩlem n zãmb a Awa wã, mam yɛɛsdame tɩ yãmb yam na n wa wẽnemd n lebg wẽng n kɩt tɩ y bas y sõmblmã ne y pʋ-peelmã y sẽn tar Kiris yĩngã.”—2 Kor. 11:3.

A Poll gomdã wilgdame tɩ d segd n gũusame n da wa kɩs d meng sɩd tɩ loog ye. Sẽn na yɩl t’a Sʋɩtãan da tõog n wẽnemd d yamã, yaa tɩlɛ tɩ d reng n bãng vẽeneg tɩ ziri wã a sẽn yelgdã sɩd tõe n wãa neda, la d kogl d menga.

Neb tõe n yelga goam sẽn pa sɩda, sẽn na yɩl n belg b taabã tɩ b tẽ ziri, wall n paam tɩ b maan bũmb bãmb sẽn date. Sebr a yembr wilgame tɩ woto yaa bũmb sẽn pa sõma, bũmb sẽn yaa kɛgre, la sẽn tõe n wã neda. Neb kẽer yetame tɩ ned sã n yelgd goam sẽn pa sɩda, a yaa a yembr ne ned sẽn yagd ziri, sẽn golemd goama, sẽn tudgd neba, la sẽn maand sɩlem sẽn na yɩl tɩ b tũ a sẽn date.

Ziri wã yelgr yaa wẽng wʋsgo, bala d wat n tẽe d sẽn wʋmã n pa bãng meng ye.  D tõe n maka rẽ ne yũug sẽn tõe n kɩt tɩ d lʋɩ bãag wall n kʋ-do, tɩ d yaool n pa wʋmd yũugã ye. Bãngd a ye yʋʋr sẽn boond t’a Vance Packard yeelame tɩ ziri wã b sẽn yelgdã toeemda neb wʋsg yel-manesem hal tɩ b pa miẽ meng ye. Bãngd a to me yeelame tɩ ziri b sẽn yelg kɩtame tɩ neb tʋm tʋʋm-beed sẽn pa tõe n bilgi, la kɩt tɩ b kʋ buud tõr neba. A wilgame me tɩ waa ne zaba, la tɩ kɩtame tɩ b nams neb kẽer b buud wall b tũudum yĩnga.

Ninsaalb sã n tõe n yelg ziri n belg b taaba, a Sʋɩtãan n yɩɩda. A sɩng n mii ninsaalbã hal b naanegã wakate. Sẽn paase, “dũniyã zãng bee” yẽ nugẽ. A tõe n tũnuga ne dũniyã bũmb fãa n yelg a ziri wã. (1 Zã 5:19; Zã 8:44) A sɩd maana woto, n tõog n lud neb wʋsg yam, hal tɩ Biiblã yeel t’a ‘belgda tẽngã zĩig ning fãa neb sẽn be wã nebã.’ (2 Kor. 4:4; Vẽn. 12:9) Bõe la d tõe n maan t’a ra tõog n belg-do?

A Zeezi wilga bũmb a ye sẽn na n sõng-d tɩ d ra tẽ ziri wã a Sʋɩtãan sẽn yelgdã ye. Ad a sẽn yeele: “Yãmb na bãng sɩdã, la sɩdã na kõ yãmb lohorem.” (Zã 8:31, 32, Wẽnnaam Sebre, 1983) Zabr wakate, yaa tɩlɛ tɩ sodaag bãng zĩig ning a sẽn na n paam kibay sẽn yaa sɩda, bala, b bɛɛbã na n yelgda ziri sẽn na yɩl n belg-ba. Yaa tɩlɛ tɩ tõnd me bãng sɩdã sẽn beẽ sẽn na yɩl t’a Sʋɩtãan ra tõog n belg-d ne a ziri wã ye. La sɩdã bee yɛ? Bee Biiblã a Zeova sẽn kõ-dã pʋgẽ. Bũmb nins fãa sẽn na n sõng-d tɩ d tõog n zab ne a Sʋɩtãanã bee Biiblã pʋgẽ.—2 Tɩm. 3:16, 17.

A Sʋɩtãan meng mii rẽ. Rẽ n so t’a tũnugd ne bũmb nins sẽn be dũniyã pʋgẽ wã n tiisd nebã, sẽn na yɩl tɩ b ra karem Biiblã la b zãms-a ye. Ra bas-y t’a tõog n belg-y ne a “sɩlmã” ye. (Efɛ. 6:11) D sã n mi sɩdã zugẽ-zugẽ bala, pa sek ye. D segd n maoome n “tõog n bãng” sɩdã sõma. (Efɛ. 3:18) Bãngd a Noam Chomsky yeelame: “Pa ned n na n dɩk sɩdã n ning yãmb zugẽ wã ye. Yaa yãmb mengã n segd n bao n bãng sɩdã y toore.” Bɩ “yãmb mengã” maag y yĩng n ‘vɛɛsd gʋls-sõamyã’ daar fãa, n bao n bãng sɩdã.—Tʋʋ. 17:11.

A Sʋɩtãan pa rat tɩ yãmb tags neere, n bãng y sẽn wʋmd goam ninsã sã n yaa sɩd bɩ  ziri ye. Bõe yĩnga? Sebr a yembr yeelame tɩ nebã sã n wa pa le baood n na n fees goam nins b sẽn wʋmdã, rẽ la sẽn yelgd-b ziri wã tõogd n belg-b nana-nana n yɩɩda. Woto wã, ra tẽ-y gomd y sẽn wʋme, n pa reng n tags neer ye. (Yel. 14:15) Wẽnnaam naana ninsaal t’a tõe n tags neere, n bãng yell vɩʋʋgo. Bɩ d bʋgsd Biiblã goam zʋg neere. Rẽ, tõnd mengã na n kɩsa sɩd tɩ d sẽn bãngd bũmb nins a pʋgẽ wã yaa sɩda.—Yel. 2:10-15; Rom. 12:1, 2.

Zabr sasa, ziri wã bɛɛbã sẽn yelgdã tõe n kẽesa sodaasã rabeem, tɩ b koms raood n pa rat n le zab ye. Tõe n kɩtame meng tɩ sodaasã wẽneg n kʋ taaba, wall kɩt tɩ sodaag ning lak n bas a taabã. Alemayn soda-naab a ye yeelame tɩ dũni gill pipi zabrã sasa wã, yaa bɛɛbã sẽn yelg kibay sẽn pa sɩdã n kɩt tɩ bãmb pa tõog zabrã, bala kɩtame tɩ nin-buiidã gĩinã fãa maag zãnga. A Sʋɩtãan maanda woto buudu, sẽn na yɩl n wa ne welgr kiris-nebã sʋka. Wala makre, a maanda a sẽn tõe sẽn na yɩl tɩ mo-yõs zĩnd d sʋka, pa rẽ bɩ a kɩt tɩ nina tẽ tɩ yel-kɛg n maand a Zeova siglgã pʋgẽ, n zãag a meng ne a Zeova nin-buiidã.

Ra bas-y t’a belg-y ye. Tũud-y Wẽnnaam Gomdã saglse. Wala makre, sẽn na yɩl tɩ zems-n-taar kell n zĩnd tõnd ne d tẽed-n-taasã sʋka, Biiblã yeelame tɩ “ned sã n tar yell ne a to, bɩ a maan a soab sugri,” la a yeel me tɩ d welgd d mo-yõsã tao-tao. (Kol. 3:13, 14; Mat. 5:23, 24) Biibla keoogda tõnd tɩ d gũus n da wa zãag d meng ne d tẽed-n-taasã ye. (Yel. 18:1) Rẽ wɛɛngẽ, yɩta sõma tɩ y tags n ges y sã n maanda y sẽn tõe fãa sẽn na yɩl n da tẽ ziri wã a Sʋɩtãan sẽn yelgdã. Sẽn nan pa kaoose, y tẽed-n-taag n maan bũmb tɩ sãam y sũur bɩ? Bɩ y sok y meng yaa: ‘M sẽn tall manesem ning yellã pʋgẽ wã yɩɩ a Zeova noog bɩ, bɩ yaa a Sʋɩtãan sũur n yɩ noogo?’—Gal. 5:16-26; Efɛ. 2:2, 3.

Sodaag sã n pa kɩs a taoor soab sɩda, n sakd-a, a pa na n zab sõma. Rẽ n so tɩ zabr sasa bɩ bɛɛbã yelgd ziri sẽn na n yɩl tɩ sodaasã ra kɩs b taoor dãmbã sɩd ye. Tõe tɩ b na n yetame yaa: “Yãmb pa tõe n teeg bãmbã ye,” pa rẽ bɩ: “Ra sak-y tɩ b kẽes-y yell pʋgẽ  ye.” Taoor dãmbã sã n konge, bɛɛbã bẽta rẽ n maneg n zẽn yellã. A Sʋɩtãan me maanda woto. A maanda a sẽn tõe fãa sẽn na yɩl tɩ y ra kɩs a Zeova sẽn yãk b rãmb tɩ b lʋɩt a nin-buiidã taoorã sɩd ye.

Bõe la y tõe n maan t’a ra tõog n belg-yã? Yãk-y yam n na n kell n pa ne a Zeova nin-buiidã la y sakd a sẽn yãk b rãmb tɩ b lʋɩt taoorã, baa b sẽn mi n kongdẽ wã. (1 Tes. 5:12, 13) Sɩdã kɩɩsdb wall neb a taab tõe n wa gomda goam sẽn sãamd a Zeova siglgã yʋʋre. Baa b sẽn togsd bũmb ninsã sã n wõnd yaa sɩda, bɩ y “ra sak tɩ y yam yuus tao-tao” ye. (2 Tes. 2:2; Tit 1:10) Tũ-y saglg a Poll sẽn da kõ a Tɩmote. A ra yeel-a lame yaa: “Kell n gãd bũmb ning fo sẽn zãmse, fo sẽn tẽed a soabã. Fo mii f sẽn zãms bõn-kãng ned ning nengẽ.” (2 Tɩm. 3:14, 15) Tags-y bũmb nins fãa sẽn wilgd vẽeneg tɩ d tõe n basa d yam ne tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã. Sẽn na maan yʋʋm koabg masã la a Zeova sẽn tũnugd ne tʋm-tʋmdã n sõngd tõnd tɩ d wʋmd a goamã võorã.—Mat. 24:45-47; Ebre. 13:7, 17.

Tẽeg-y t’a Sʋɩtãan pa maand sɩlem bal ye. Wakat ninga, a bugsda tõnd vẽeneg-vẽenega. Yaa sẽn na yɩl n kẽes-d rabeem. Sebr a yembr yeelame tɩ hal baa pĩnd wẽndẽ, zabr sasa, bɛɛbã ra n mi n yelga kibay n na n bugs sodaasã. Bãngd a Philip Taylor yeelame tɩ Asiiri nebã ra wae n yelgda kibay sẽn pa sɩda, n bugsd b bɛɛbã sẽn na yɩl tɩ b sak tɩ b soog-ba. A Sʋɩtãan tõe n tũnuga ne bũmb toor-toor n bugs tõnd sẽn na yɩl tɩ d bas a Zeova tũubu. Wala makre, ninsaal zoeese, namsg d tũudmã yĩnga, la kũumã rabeem.—Eza. 8:12; Zer. 42:11; Ebre. 2:15.

Ra bas-y t’a Sʋɩtãan kẽes-y rabeem, tɩ y koms raoodo, wall y bas a Zeova ye. A Zeezi yeelame tɩ d “ra zoe neb nins sẽn kʋʋd yĩngã n yaool n ka tõe n maan bũmb a to n paasã ye.” (Luk 12:4) Kɩs-y sɩd t’a Zeova na n gesa y yell wa a sẽn pʋlmã, n kõ-y pãng la a sõng-y tɩ y kɩɩs Sʋɩtãanã.—2 Kor. 4:7-9; 1 Pɩy. 3:14.

Yaa sɩd tɩ yell ning tõe n kẽes-y-la rabeem wall rat n koms y raoodo. La tẽeg-y bũmb ning a Zeova sẽn yeel a Zozuwe n na n keng a raoodã. A yeelame: “Mam ka yeel foom tɩ f keng f meng n paam daood la? Da zoe rabeem ye, da yɛɛs ye. Bala, Sẽn-Ka-Saab sẽn yaa fo Wẽnnaamã na n zĩnda ne foom zĩig ninga fãa fo sẽn na n kẽnge.” (Zoz. 1:9) Y sã n wa maand yɩɩr bũmb poorẽ bɩ y pʋʋs a Zeova zĩig pʋgẽ, n togs yellã. Y tõe n basa y yam tɩ “Wẽnnaam laafɩ wã . . . na n gũu yãmb sũyã ne y tagsdã,” tɩ y ra tẽ ziri wã a Sʋɩtãan sẽn yelgdã ye.—Fili. 4:6, 7, 13.

Yãmb tẽra Asiiri rĩmã tʋm-tʋmd a Rabsake sẽn da gom goam nins n na n bugs Wẽnnaam nin-buiidã bɩ? A ra ratame tɩ b tẽ tɩ bũmb pa tõe tɩ Asiiri nebã pa reeg b tẽngã, la tɩ baa a Zeova meng pa tõe n fãag-b bãmb nugẽ ye. A pʋd n yeelame tɩ yaa a Zeova n yeel bãmb tɩ b wa sãam Zerizalɛm. La bõe a Zeova maan-yã? A yeela a nin-buiidã rĩmã yaa: “Da zoe rabeem ne goam nins Asiiri rĩmã tʋmtʋmdbã sẽn gom n paoog maam tɩ fo wʋmã ye.” (2 Rĩm. 18:22-25; 19:6) A Zeova tʋma malɛk t’a wa kʋ Asiiri sodaas tus koabg la pis-nii la a nu yʋn-yɛnga.—2 Rĩm. 19:35.

Yãmb zoe n gesa filim, tɩ b ra belgd ned filmã pʋgẽ, t’a soab yaool n pa miẽ bɩ? Tõe tɩ y pa bãng la y yeel yaa: ‘Ra tẽ b sẽn yetã ye! B belgda foo!’ Mams-y y yamẽ tɩ malɛgsã yeta tõnd ned kam fãa me yaa: ‘Ra bas t’a Sʋɩtãan belg-f ne a ziri wã ye!’

Ra kelg-y ziri wã a Sʋɩtãan sẽn yelgdã ye. (Yel. 26:24, 25) Kelgd-y-yã a Zeova wakat fãa, la y teeg-a y sẽn maand fãa pʋgẽ. (Yel. 3:5-7) A sẽn nong-dã, a yeta tõnd ned kam fãa yaa: “M biiga, paam yam n noog m sũuri.” (Yel. 27:11) Y sã n tũ sagl-kãnga, y na n tõogame tɩ b ra wẽnemd y yamã ye.