1-2. A Zeezi karen-biis a yiib sẽn wa n be Emayuus sorã zugã, bõe n maane?

 TẼEG-Y bũmb ning sẽn maan yʋʋmd 33 Nizã kiuug rasem 16. A Zeezi karen-biisã sũy ra sãama wʋsgo, tɩ b maand rabeem me. Bãmb b yiib n yi Zerizalɛm n dɩk Emayuus sore. Emayuus yaa tẽn-bil sẽn be kɩlo piig la a ye zĩigẽ ne Zerizalɛm. Nin-kãens ra komsa raood wʋsgo, bala b ra kʋʋ a Zeezi sẽn yaa b Karen-saambã tɩ nan pa kaoose. B ra saagdame tɩ Mesi wã na n maana bõn-kãsems n kõ Zʋɩf-rãmbã, la a kiime masã. La bũmb n da na n maan tɩ ling-ba.

² Rao n kolg n naag-b n kẽnda. Karen-biisã togs-a-la bũmb ning sẽn paam a Zeezi wã sẽn sãam b sũy to-to. Rẽ la raoã sɩng sõsg ne-ba, n gom bũmb toor-toor b sẽn pa na n tol n yĩm yelle. A “sɩnga ne a Moyiiz la No-rɛɛsdbã fãa sẽn gʋlsã,” n wilg-b Mesi wã sẽn da segd n nams la a ki wã võore. B sẽn wa n ta Emayuusã, karen-biisã bãngame tɩ raoã yaa a Zeezi Wẽnnaam sẽn vʋʋgã. Mams-y n ges-y b sũy sẽn yɩ noog to-to, b sẽn bãng tɩ Mesi wã vʋʋgame wã.—Luk 24:13-35.

3-4. Bõe n maan t’a Zeezi karen-biisã yɛl toeeme, la bõe yell la d na n gom sõs-kãngã pʋgẽ? (Tʋʋma 1:3)

³ A Zeezi vʋʋgrã poore a maana rasem pis-naas n yaool n leb saasẽ. Wakat kãnga a vẽnega a meng ne a karen-biisã naoor wʋsgo. (Karm-y Tʋʋm 1:3.) A Zeezi kenga a karen-biisã sũy sẽn da sãam la sẽn da maand rabeemã raoodo. Rẽ  kɩtame tɩ b paam sũ-noog la raoodo, n tõe n tɩ moon Rĩungã koe-noogã la b zãms nebã. a

⁴ D sã n bao n bãng a Zeezi sẽn maan bũmb nins rasem pis-naasã pʋgẽ wã, tõe n naf-d-la wʋsgo. Sõs-kãngã pʋgẽ d na n yãa a Zeezi sẽn tũnug ne wakat kãng to-to n keng a karen-biisã raoodo, n sõng-b tɩ b wʋm Gʋls-sõamyã võor n paase, la a sõng-b tɩ b paam minim n wa tõog n tʋm tʋʋm nins a sẽn na n kõ-bã. D na n yãa d sẽn tõe n dɩk a Zeezi togs-n-taar bõn-kãens wɛɛngẽ to-to.

KENG-Y NEB A TAABÃ RAOODO

5. Bõe yĩng t’a Zeezi karen-biisã ra rat raood kengre?

⁵ A Zeezi karen-biisã ra rata raood kengre. Bõe yĩnga? B sʋka neb kẽer basa b zagse, b zak rãmb la tʋʋm n na n pʋg a Zeezi wakat fãa. (Mat. 19:27) B maana sãnda pãng b sẽn lebg a Zeezi karen-biisã yĩnga. (Zã 9:22) B saka bõn-kãensã fãa, bala b ra kɩsa sɩd t’a Zeezi n yaa Mesi ning Wẽnnaam sẽn da pʋlmã. (Mat. 16:16) La b sẽn wa n kʋ a Zeezi wã b sũyã sãama wʋsg hal tɩ b koms raoodo, bala b ra tagsdame tɩ b saagrã pa na n tol n pids ye.

6. A Zeezi vʋʋgrã poore bõe la a maan-yã?

⁶ A Zeezi ra miime t’a kũumã sẽn sãam a karen-biisã sũy wʋsgã yaa bũmb sẽn zemse. A ra miime me tɩ b sũyã sẽn sãamã pa b tẽebã sẽn ka pãng yĩng ye. Rẽ n kɩt t’a sɩng a karen-biisã raood kengr a vʋʋgrã daar bala. Wala makre, a vẽnega a meng ne a Maari sẽn yit Magdala wã, a sẽn wa n be a yaoogẽ wã n yãbda. (Zã 20:11, 16) A leb n vẽnega a meng ne karen-biis a yiib nins yell d sẽn gom sɩngrẽ wã. A vẽnega a meng me ne tẽn-tʋmd a Pɩyɛɛre. (Luk 24:34) Yam-bʋg la d tõe n dɩk a Zeezi sẽn maanã pʋgẽ? D ges bũmb ning sẽn maan a sẽn wa n vẽneg a meng pipi wã.

7. A Zeezi yãame t’a Maari maanda bõe, la bõe la a maan n sõng-a? (Zã 20:11-16) (Ges-y fotã me.)

⁷ Karm-y Zã 20:11-16. Nizã kiuug rasem 16 yibeoog pĩnda, pagb a wãn n kẽng a Zeezi yaoogẽ wã. (Luk 24:1, 10) A Maari  sẽn yit Magdala wã ra bee pʋg-kãens sʋka. A Maari ta n mikame tɩ yaoogã yaa vɩʋʋgo. A kẽngame n tɩ togs a Pɩyɛɛr ne a Zã. Rap a yiibã zoeeme n wa yaoogẽ wã, t’a Maari pʋg-ba. A Pɩyɛɛr ne a Zã sẽn yã tɩ yaoogã sɩd yaa vɩʋʋgã, b lebgame n kuili. La a Maari pa lebg n kuil ye. A paa beenẽ, n da yãbda. A ra pa mi t’a Zeezi ra get-a lame ye. A Zeezi yãame tɩ yaa yẽ yĩng la a sẽn yãbdã, n dat n bels-a. Rẽ n so t’a vẽneg a meng ne a Maari, n maan bũmb n keng a raood wʋsgo. A sõsa ne-a, n yeel-a t’a tɩ togs a saam-biisã koɛɛg sẽn tar yõod wʋsgo. A ra segd n tɩ togs-b lame t’a Zeezi vʋʋgame.—Zã 20:17, 18.

8. Wãn to la d tõe n dɩk a Zeezi togs-n-taare?

⁸ Wãn to la d tõe n dɩk a Zeezi togs-n-taare? D sã n kengd d tẽed-n-taasã raood sẽn na yɩl tɩ b kell n tũ a Zeova, d rɩkda a Zeezi togs-n-taare. Rẽ baoodame tɩ d maand wa a Zeezi, n baood n bãngd zu-loees nins d taabã sẽn maood ne wã, zu-loe-kãens sẽn namsd-b to-to, la d belsd-ba. Saam-bi-poak a ye yʋʋr sẽn boond t’a Zoselin paamame tɩ b sõng-a woto. A yao-bi-pugl n paam sãmpogr tɩ tũ ne a yõore. A yeelame: “Kiis wʋsg pʋgẽ, mam sũurã ra sãamda wakat fãa.” La saam-biig ne a pag n bool-a b zakẽ wã. B maaga b yĩng n kelg-a t’a togs-b yellã sẽn namsd-a to-to wã, la b tẽeg-a t’a tara yõod wʋsg Wẽnnaam nifẽ. A Zoselin yeelame: “M da pa tẽed manegre, tɩ yaa wa m bõrda mogr sob-kãseng sẽn lengd pʋgẽ. La a Zeova tũnuga ne saam-biigã la a pagã n fãag maam. B sõnga maam tɩ m le rat n kell n tũ a Zeova.” Tõnd me tõe n kenga d taabã raoodo, d sã n maagd d yĩng n kelgd-b tɩ b togsd tõnd bũmb ning sẽn be b sũurẽ wã. Woto d tõogd n kenga b raoodo, la d sõng-b tɩ b kell n tũ a Zeova.—Rom. 12:15.

SÕNG-Y NEB A TAABÃ TƖ B WƲM GƲLS-SÕAMYÃ VÕOR SÕMA

9. Bõe n da pa nana ne a Zeezi karen-biisã, la bõe la a maan n sõng-ba?

⁹ A Zeezi karen-biisã ra tẽeda bũmb nins Wẽnnaam Gomdã sẽn yeelã, la b maand b sẽn tõe fãa n sakd a Zeova. (Zã 17:6) La b ra pa wʋmd b sẽn dõd a Zeezi t’a yaa nin-wẽng n kʋ-a namsg ra-luk zugã võor ye. A Zeezi bãngame tɩ b sẽn maand sãmbsã pa b sẽn yaa nin-wẽns yĩng ye. Yaa b sẽn da pa wʋmd Wẽnnaam Gomdã võor sõma wã yĩnga. (Luk 9:44, 45; Zã 20:9) Rẽ n so t’a sõng-b tɩ b wʋm bũmb nins b sẽn da karemd Gʋls-sõamyã pʋgẽ wã võor sõma. D ges a sẽn maan dẽ to-to, a sẽn wa n vẽneg a meng ne karen-biis a yiibã Emayuus sorã zugã.

10. Bõe la a Zeezi maan n sõng a karen-biisã tɩ b bãng tɩ yẽ n sɩd yaa Mesi wã? (Luk 24:18-27)

¹⁰ Karm-y Luk 24:18-27. A Zeezi pa yɩ tao-tao n togs rap a yiibã a sẽn yaa ned ningã ye. A sok-b-la sogsgo. Bõe yĩnga? Tõe t’a ra ratame tɩ b togs-a bũmb ning sẽn be b sũurẽ wã. B sɩd maana woto me. B yeel-a lame tɩ b ra saagdame t’a Zeezi na n fãaga Israyɛll nebã Rom dãmbã nugẽ. B sẽn togs a Zeezi bũmb ning sẽn sãamd b sũyã poore, a tũnuga ne Gʋls-sõamyã n sõng-b tɩ b wʋm bũmb ning sẽn maanã võore. b Yʋn-kãng me, a Zeezi sõsa ne karen-biisã taabã, n wilg-b bãngr-gom-kãens võore. (Luk 24:33-48) Yam-bʋg la d tõe n dɩk a sẽn maan to-to wã pʋgẽ?

11-12. a) Yam-bʋg la d tõe n dɩk a Zeezi sẽn sõng a karen-biisã to-to tɩ b wʋm bãngr-goamã võorã pʋgẽ? (Ges-y fot-rãmbã me.) b) Bõe la saam-biig ning sẽn da zãmsd a Norteyi Biiblã maan n sõng-a?

¹¹ Wãn to la d tõe n dɩk a Zeezi togs-n-taare?  Pipi, y sã n wa zãmsd ned Biiblã bɩ y soka sogsg ne yam, sẽn na yɩl n sõng-a t’a togs-y bũmb ning sẽn be a sũurẽ wã. (Yel. 20:5) Y sã n wa bãng sẽn be a sũurẽ wã bɩ y wilg-a a sẽn tõe n maan to-to n paam Biiblã vɛrse-rãmb sẽn tõe n sõng-a zu-loees nins a sẽn maood ne wã pʋgẽ. La gũus-y n da wa yãk yam n kõ-a ye. Sõng-y-yã-a t’a bãng a sẽn tõe n tik Biiblã saglsã zug n tags to-to, n bãng n tũ-ba. D gom saam-biig a ye sẽn be Gãna t’a yʋʋr boondẽ t’a Norteyi yelle.

¹² A Norteyi sɩnga Biiblã zãmsg a sẽn wa n tar yʋʋm piig la a yoobe. La pa yã n kaoos la a zakã rãmb yik n dat t’a bas zãmsgã ye. Bõe n sõng-a t’a pa bas Biiblã zãmsgo? Rẽ tɩ saam-biig ning sẽn da zãmsd-a Biiblã zoe n tũnuga ne Matiye sak 10, n sõng-a t’a bãng tɩ kiris-neb hakɩɩkã fãa na n paama namsg b tũudmã yĩnga. A Norteyi yeelame: “Rẽ n so tɩ b sẽn wa n sɩng mam namsgã, m kɩsa sɩd tɩ m bãnga tũudum hakɩɩkã.” A Biibl karen-saambã wilg-a-la Matiye 10:16 sẽn yeel tɩ d segd n yɩɩ gũus-m-mens rãmbã. Rẽ poore b sõsa vɛrse-kãng zugu, n bao n bãng a sẽn tõe n sõng a Norteyi to-to t’a wilg a zakã rãmb bũmb nins a sẽn tẽedã ne waoogre. A Norteyi lisgã poore a ra rat n lebga so-pakda, la a ba wã ra ratame t’a kẽng Inivɛrsite. Saam-biig ning sẽn da zãmsd a Norteyi Biiblã pa togs-a a sẽn segd n maaneg ye. A sok-a-la sogsg n sõng-a t’a tik Biiblã sagls zug n tagse, n bãng n yãk yam. Baasa wãna? A Norteyi yãka yam n na n kẽes a meng zãng a Zeova tʋʋmdã pʋgẽ. A ba wã yeelame t’a yi a zakẽ wã. A Norteyi tagsg yɩɩ wãn ne rẽ? A yeelame: “Mam da kɩsa sɩd tɩ m yam-yãkrã zemsame.” Tõnd me sã n maag d yĩng n sõng d taabã tɩ b bãng b sẽn tõe n tik Gʋls-sõamyã zug n tags to-to, tõe n sõng-b lame tɩ b lebg kiris-neb tẽeb sẽn tar pãnga.—Efɛɛ. 3:16-19.

SÕNG-Y SAAM-BIISÃ TƖ B LEBG “KŨUN SẼN YAA RAPA”

13. Bõe la a Zeezi maan sẽn na yɩl tɩ b kell n tʋm a Ba wã tʋʋmdã a sã n wa leb saasẽ? (Efɛɛz rãmbã 4:8)

¹³ A Zeezi sẽn wa n be tẽngã zugã, a tʋma tʋʋmd ning a Ba wã sẽn kõ-a wã tɩ zems kɛpɩ. (Zã 17:4) La a Zeezi ra pa get tɩ yaa yẽ bal n tõe n maan bũmb ning a Zeova sẽn datã ye. A sẽn moon koɛɛgã yʋʋm a tã la pʋɩ-sʋkã sasa, a sõnga neb a taab tɩ b paam minim. Nand t’a Zeezi  leb saasẽ, a bobla a karen-biisã tʋʋmd sẽn yaa a Zeova piisã sẽn tar yõod wʋsgã yell gesgo, la lʋɩ taoor koɛɛgã mooneg la nebã zãmsgã pʋgẽ. Tõe tɩ wakat kãng t’a karen-biis kẽer pa ta yʋʋm pis-tã ye. (Karm-y Efɛɛz rãmb 4:8.) Nin-kãens tʋma ne a Zeezi ne b sũy fãa, n da maand sɩd ne-a. La rasem pis-naasã a Zeezi sẽn zĩnd tẽngã zug a vʋʋgrã poorã sasa, a sõng-b lame tɩ b paam minim n tõog n lebg “kũun sẽn yaa rapa.” Bõe la a maan n sõng-ba?

14. Rasem pis-naasã a Zeezi sẽn zĩnd tẽngã zug a vʋʋgrã poorã sasa, bõe la a maan n sõng a karen-biisã tɩ b tẽebã pãng paase? (Ges-y fotã me.)

¹⁴ A Zeezi sagla a karen-biisã ne pʋ-peelem la bʋgsem. Wala makre a bãngame t’a karen-biis kẽer da maanda sãmbse. Rẽ n so t’a kõ-b saglse. (Luk 24:25-27; Zã 20:27) A yeel-b lame me tɩ b lʋɩɩs a Zeova nin-buiidã yell gesg taoore, la pa bãmb mens tʋʋmã ye. (Zã 21:15) A tẽeg-b lame tɩ b ra mak bũmb nins b sẽn maand a Zeova tʋʋmdã pʋgẽ wã ne bũmb nins neb a taabã sẽn tõe n maanã ye. (Zã 21:20-22) A remsa tags-kɛg kẽer b sẽn da tar Rĩungã wɛɛngẽ, la a sagl-b tɩ b modg ne koe-noogã moonego. (Tʋʋ. 1:6-8) Yam-bʋg la kãsem-dãmbã tõe n dɩk a Zeezi nengẽ?

15-16. a) Bõe la kãsem-dãmbã tõe n maan n dɩk a Zeezi togs-n-taare? b) Wãn to la a Patrik sẽn paam saglsã naf-a?

¹⁵ Wãn to la kãsem-dãmbã tõe n dɩk a Zeezi togs-n-taare? B segd n zãmsa tigingã rapã la b sõng-b tɩ b paam minim n tʋm tʋʋm wʋsgo, baa b rãmb nins yʋʋm sẽn nan pa waoogã. c Kãsem-dãmbã miime tɩ neb nins b sẽn zãmsdã pa zems zãng ye. B segd n kõta saam-bi-kãens sẽn yaa kom-bɩɩsã sagls ne nonglem sẽn na yɩl tɩ b bɩɩs sik-m-menga, n yɩ neb b sẽn tõe n teege, la b sakd n sõngd b taabã.—1 Tɩm. 3:1; 2 Tɩm. 2:2; 1 Pɩy. 5:5.

¹⁶ D ges saam-biig a ye yʋʋr sẽn boond t’a Patrik sẽn paam sagls tɩ naf-a to-to. A sẽn wa n yaa bilfã a ra wae n gomda gom-kãse, la a maand neb a taabã sẽn pa segde, baa saam-bi-pogsã. Kãsem-soab a ye n gũus n yã t’a Patrik tara pãn-komsem-kãense, n kõ-a sagls vẽenega. La a maana  rẽ ne bʋgsem. A Patrik yeelame: “M sũur nooma ne a sẽn wilg-m bũmb nins m sẽn da segd n demsã. M sã n da ne b sẽn kõt saam-biis a taab tʋʋm n pa kõt maamã, ra komsda m daoodo. La kãsem-soabã saglsã sõng-m lame tɩ b bãng tɩ sẽn tar yõod n yɩɩd yaa m yɩ sik-m-meng soaba, la m wilgd m saam-biisã la m saam-bi-pogsã tɩ m nong-b lame, pa tʋʋm nins b sẽn tõe n kõ maam tigingã pʋgẽ wã ye.” A Patrik sẽn tũ saglsã kɩtame tɩ b yãk-a t’a lebg kãsem-soab a sẽn wa n tar yʋʋm pisi la a tãabo.—Yel. 27:9.

17. Wãn to la a Zeezi wilg t’a kɩsa a karen-biisã sɩda?

¹⁷ A Zeezi pa yeel a karen-biisã tɩ b moon koɛɛgã bal ye. B ra segd n zãmsa nebã me. (Mat. 28:20) Tõe tɩ karen-biisã ra tagsdame tɩ b pa tar minim n tõe n tʋm tʋʋm-kãng ye. La a Zeezi ra kɩsa sɩd tɩ b na n tõoga tʋʋmdã. A ra kɩsa sɩd ne rẽ, hal n yeel-b yaa: “Mam tʋmda yãmba, wa Ba wã me sẽn tʋm maamã.”—Zã 20:21.

18. Wãn to la kãsem-dãmbã tõe n dɩk a Zeezi togs-n-taare?

¹⁸ Wãn to la kãsem-dãmbã tõe n dɩk a Zeezi togs-n-taare? Kãsem-dãmb nins sẽn tar minimã kõta neb a taab tʋʋma, sẽn na yɩl tɩ bãmb me paam minim. (Fili. 2:19-22) Wala makre, kãsem-dãmbã tõe n kɩtame tɩ kom-bɩɩsã sõngd ne Rĩungã roog yɩlgr la a yell gesgo. Kãsem-soab tõe n kõo saam-biig tʋʋmde, n wilg-a a sẽn segd n tʋm to-to wã, la a kɩs sɩd t’a na n tõog n tʋm-a-la sõma. A Matiye sẽn nan lebg kãsem-soab paalmã yeelame t’a sũur yaa noog ne kãsem-dãmb nins sẽn tar minimã sẽn wilg-a a sẽn tõe n tʋm tʋʋm kẽer to-to tigingã pʋgẽ, la b kɩs sɩd t’a na n tõog n tʋm-b-la sõma wã. A yeelame: “M sã n mi n tudgi b sõngda maam tɩ m dɩk yam m tudgrã pʋgẽ, tɩ sõng-m tɩ m minimã paase.” d

19. Bõe la d segd n modg n maane?

¹⁹ Rasem pis-naasã a Zeezi sẽn maan tẽngã zug a vʋʋgrã poorã sasa, a kenga a karen-biisã raoodo, n zãms-b la a sõng-b tɩ b minimã paase. Bɩ d modg n tũ a naoã neere. (1 Pɩy. 2:21) A na n sõng-d lame tɩ d maan dẽ. Sɩd me a yeelame yaa: “Mam bee ne yãmb daar fãa, hal tɩ ta dũniyã saabo.”—Mat. 28:20.