Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Wilg-y tɩ y bee Wẽnnaam Rĩungã poorẽ

Wilg-y tɩ y bee Wẽnnaam Rĩungã poorẽ

“Bãmb ka dũni neb ye.”—ZÃ 17:16.

YƖƖLA: 63, 129

1, 2. a) Bõe yĩng tɩ kiris-nebã segd n sakd Wẽnnaam wakat fãa, la bõe yĩng tɩ rẽ kɩt tɩ b pa kẽesd b toog dũniyã yɛl pʋsẽ? (Ges-y fotã sẽn be yĩngrã.) b) Bõe la neb kẽer nong tɩ loog noore, la rẽ mi n wata ne bõe?

KIRIS-NEB hakɩɩkã miime tɩ b segd n saka Wẽnnaam wakat fãa, la b ra kẽes b toog dũniyã yɛl pʋsẽ ye. Bõe yĩnga? Bala, d sẽn dɩk d mens n kõ a Zeova wã, d pʋlm-a lame tɩ d na n nong-a lame la d sakd-a ne d sũur fãa. (1 Zã 5:3) D rat n tũu Wẽnnaam noyã wakat fãa. Rẽ pa be ne d sẽn vɩ zĩig ninga, d sẽn yit tẽng ninga, wall d minimdã ye. A Zeova la a Rĩungã sakr n tar yõod n yɩɩd bũmb fãa. (Mat. 6:33) Yaa rẽ n kɩt tɩ d pa kẽesd d toog dũniyã no-koɛɛmã la a zabã pʋgẽ wã.—Eza. 2:4; karm-y Zã 17:11, 15, 16.

2 La dũniyã neb kẽer nengẽ, yaa b tẽngã, b buudã neb la b minimdã, wall bũmb a taab wala b tẽngã ball tãoodbã n tar yõod n yɩɩda. Rẽ mi n waa ne wags-taaba, kisg-taab la kʋ-taab menga. Baa tõnd sẽn pa kẽesd d toog yel-kãensã pʋsẽ wã, b tõe n waa ne zu-loees tɩ nams tõnd ne d zakã rãmba, wall yɩ sabab tɩ b wẽg tõnd hal tɩ sãam d sũuri. Wẽnnaam sẽn naan tõnd tɩ d nong tɩrlmã kɩtame tɩ goosneema sã n wa maand yel-kɛg bɩ sãamd d sũuri. (Sɩng. 1:27; Tõo. 32:4) Sã n wa yaa woto, d manesem yɩta wãna? D sã n pa gũusi, d tõe n wa kẽe no-koɛɛm pʋgẽ nana-nana, n pa kell n zãag d mens ne dũniyã yɛl ye.

3, 4. a) Bõe yĩng tɩ kiris-nebã pa kẽesd b toog dũniyã no-koɛɛmã la a zabã pʋgẽ? b) Bõe yell la d na n gome?

3 Zabr sã n mi n yik tẽng pʋgẽ, tẽngã taoor dãmb yetame tɩ ned kam fãa segd n kẽesa a toog n sõng n zabe, n wilg t’a yaa tẽng-n-biig halaale. La tõnd rɩkda a Zeezi togs-n-taare. Rẽ n so tɩ d pa kẽesd d toog politikã pʋgẽ, la d pa kẽngd zabr me ye. (Mat. 26:52) Kiris-neb hakɩɩkã pa tagsd t’a Sʋɩtãan dũniyã babg n be n são a to ye. (2 Kor. 2:11) D sẽn pa dũniyã nebã yĩnga, d pa kẽesd d toog a no-koɛɛmã la a zabã pʋgẽ ye.—Karm-y Zã 15:18, 19.

4 La tõnd sẽn pa zems zãngã yĩnga, tõnd sʋkã neb kẽer tõe n ket n tara tags-kɛg bu-zẽmsã neb zutu. (Zer. 17:9; Efɛ. 4:22-24) Rẽ n so tɩ sõs-kãngã pʋgẽ, d na n yãa sagls kẽer sẽn tõe n sõng ned sẽn tar tags-kɛg t’a tõog n yiis-b a yamẽ wã. Sẽn paase, d na n yãa d sẽn tõe n maan to-to n maneg d tagsgã, tɩ sõng-d tɩ d kell n teel Wẽnnaam Rĩungã.

D SẼN PA KẼESD D TOOG DŨNIYÃ YƐL PƲGẼ WÃ VÕORE

5, 6. A Zeezi wakatẽ wã tɩ no-koɛɛm n da be buud toor-toorã sʋka. A manesem yɩɩ wãn ne rẽ, la bõe yĩnga?

5 Y sã n wa be yell taoor tɩ yaa toog ne-y tɩ y ra kẽes y toogo, yɩta sõma tɩ y sok y meng woto: ‘Sã n da yaa a Zeezi n be yel-kãngã taoore, a manesem na n yɩɩ wãna?’ A Zeezi sẽn da vɩ tẽng ningã pʋgẽ, buud toor-toor neb n da be be. Zide neba, Galile neba, Samari neba, n paas buud a taaba. La bu-kãens nebã ra pa wʋmd taab ye. Wala makre, zʋɩf-rãmbã ne Samari nebã ra pa mokd to bugum ye. (Zã 4:9) Fariziẽ-rãmbã ne Sadiseẽ-rãmbã me ra kɩɩsda taab bũmb kẽer poorẽ. (Tʋʋ. 23:6-9) Zʋɩf-rãmb nins sẽn da paam tɩ rabẽ-rãmb karm-bã ra getame tɩ bãmb sãoo neb nins sẽn pa paam dẽ wã. (Zã 7:49) Sẽn paase, zʋɩf-rãmbã ra kisa yõor yaood dɛɛgdbã. (Mat. 9:11) A Zeezi wakatẽ wã tɩ ra yaa Rom nebã n so Israyɛlle, tɩ rẽ ra zabd zʋɩf-rãmbã wʋsgo. La a pa tol n kẽes a toog no-koɛɛm-kãensã baa a ye pʋgẽ ye. A ra moonda sɩdã Wẽnnaam zugu, n da miẽ tɩ fãagr yita zʋɩf-rãmbã nengẽ. Baa ne rẽ, a zɩ n maan bũmb sẽn tõe n kɩt t’a karen-biisã tẽ tɩ b sãoo neb a taabã ye. (Zã 4:22) A pʋd n yeel-b lame tɩ b segd n nonga nebã fãa.—Luk 10:27.

6 Bõe yĩng t’a Zeezi pa tall tags-kɛg nins zʋɩf-rãmbã sẽn da tarã? Yaa tɩ yẽ ne a Ba wã fãa pa kẽesd b toog dũniyã no-koɛɛmã la a zabã pʋsẽ ye. A Zeova sẽn wa n tũnug ne a Bi-riblã n naan a Ãdem ne a Hawa wã, a ra ratame tɩ b rog kamb n pid dũniyã. (Sɩng. 1:27, 28) Wẽnnaam sẽn naan-b to-to wã kɩtame tɩ buud toɛy-toɛy neb tõog n yi b pendẽ wã. Rẽnd a Zeova la a Zeezi nifẽ, buudu, tẽnga, wall buud-gomd pa yɩɩd a to ye. (Tʋʋ. 10:34, 35; Vẽn. 7:9, 13, 14) D segd n dɩka b togs-n-taare.—Mat. 5:43-48.

7, 8. a) Ãnda poorẽ la tõnd be, la bõe yĩnga? b) Kiris-nebã miime tɩ ninsaalbã zu-loeesã tɩɩm na n yii yɛ?

7 Bõe yĩng tɩ tõnd pa teend ninsaalbã goosneema baa a yembre? Yaa tõnd sẽn be a Zeova poorẽ wã yĩnga. Yẽ la tõnd Rĩma. A Sʋɩtãan yeela Edɛn t’a Zeova sẽn dɩt a naamã to-to wã pa zems ye. A raabã yaa tɩ ninsaalbã tẽ tɩ yẽ sẽn maand yɛlã to-to wã n yaa sõma n yɩɩd Wẽnnaam. A Zeova basa weer tɩ tõnd ned kam fãa tõe n yãk a sã n na n zĩnda yẽ poorẽ, bɩ a na n zĩnda a Sʋɩtãan poorẽ. La yãmb na n zĩnda ãnda poorẽ? Y sakda a Zeova noyã, n kɩs sɩd t’a sẽn dɩt a naamã to-to wã la sõma bɩ, bɩ y maanda yãmb mengã sẽn tagsd tɩ yaa sõma? Y kɩsa sɩd t’a Zeova Rĩungã bal n tõe n wa ne ninsaalbã zu-loeesã tɩɩm bɩ, bɩ y tagsdame tɩ ninsaal tõe n sooga a meng tɩ zemse?—Sɩng. 3:4, 5.

8 Wala makre, ned sã n sok yãmb n dat n bãng y tagsg sẽn yaa a soab ne politik siglg ning tʋm-tʋmdɩ, pa rẽ bɩ a rat n bãng y tagsg sẽn yaa a soab ne neb sẽn maan sull n dat tɩ tẽngã rãmb toeem yɛl kẽere, y na n leokame tɩ bõe? Tõe tɩ nin-kãens yaa pʋ-peelem dãmb n dat nebã neere. La d miime tɩ yaa Wẽnnaam Rĩungã bal n tõe n welg ninsaalbã zu-loeesã fãa, la a kɩt tɩ wẽgb buud fãa sa. Sẽn paase, d sakdame t’a Zeova wilgd tõnd sor tigingã pʋgẽ, n pa maand yɛlã wa d sẽn tagsd bal ye. Yaa rẽ yĩng la zems-n-taar sẽn be tigingã pʋgẽ wã.

9. Zu-loe-bʋg n da be Korẽnt tigingã pʋgẽ, la sagl-bʋg la a Poll kõ-ba?

9 Pipi kiris-nebã wakatẽ, no-koɛɛm n wa n yik Korẽnt tigingã pʋgẽ. A Poll goma rẽ yelle, n yeel woto: “Mam wʋmdame tɩ yãmb ned fãa yetame tɩ yẽnda yaa a Poll neda, wall a Apoloos neda, wall a Sefaas neda, wall Kiris neda.” Rẽ sãama a Poll sũuri, t’a sok woto: “Kiris welgame la?” No-koɛɛmã ra tõe n sãama zems-n-taarã sẽn be tigingã pʋgẽ wã. Rẽ n so t’a Poll sagl-b woto: “M ba-biisi, mam bõosda yãmb ne tõnd Zu-soab a Zeezi Kiris yʋʋre, tɩ y kɩt tɩ y goamã tũud taaba, tɩ welgr da zĩnd yãmb sʋk ye. Zems-y taab sõama ne yam a yembre, tagsg a yembr pʋgẽ.” Rũndã-rũndã me, welgr pa segd n zĩnd tigingã pʋgẽ ye.—1 Kor. 1:10-13; karm-y Rom-dãmb 16:17, 18.

10. Bõe la a Poll yeel kiris-nebã, la yam-bʋg la d tõe n dɩk a goamã pʋgẽ?

10 A Poll yeela kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã tɩ b yir bee saasẽ, la tɩ b pa segd n tagsd “dũniyã yɛl” yell ye. (Fili. 3:17-20) * Sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã yaa Kiris tʋm-tʋmdb bɩ a ãmbasadɛɛr-dãmba. Ãmbasadɛɛr pa kẽesd a toog tẽng ning pʋgẽ b sẽn tʋm-a wã politik yɛlẽ ye. Woto me, sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã pa kẽesd b toog dũniyã yɛl pʋsẽ ye. (2 Kor. 5:20) Kiris-neb nins sẽn na n wa vɩɩmd tẽngã zug wakat sẽn kõn sa wã me yaa Wẽnnaam Rĩungã poorẽ dãmba, n pa kẽesd b toog dũniyã no-koɛɛmã la a zabã pʋsẽ ye.

BÕE LA Y TÕE N MAAN TƖ SÕNG-Y TƖ Y KELL N ZĨND A ZEOVA POORẼ?

11, 12. a) D sã n dat n wilg tɩ d bee Wẽnnaam Rĩungã poorẽ, bõe la d pa segd n maane? b) Zu-loe-bʋg la saam-bi-poak a ye da tara, la bõe n sõng-a t’a toeeme?

11 Tẽns wʋsg pʋsẽ, neb nins rog-n-migs sẽn yaa a ye, tɩ b minimdã la b buud-gomdã me yaa a ye wã mi n tagsdame tɩ b segd n nonga taab n yɩɩd bu-zẽmsã neba. B wae n nonga b ba-yirã tɩ loog noore. Kiris-neb sã n vɩ neb a woto sʋka, b segd n gũusame tɩ sẽn wa n yaa yell ning taoor bɩ b tõog n da kẽes b toog dũniyã yɛlẽ ye. La wãn to la b tõe n maan dẽ?

12 Wala makre, a Mirzeta * roga tẽng ning b sẽn da boond tɩ Yugoslavi wã pʋgẽ. A sẽn dog tẽngã babg ningã nebã kisa sɛrb buudã nebã. La a wa n bãngame t’a Zeova pa tũusd neda, la tɩ yaa a Sʋɩtãan n dat tɩ nebã kisg taaba. Rẽ n so t’a modg n toeem yam. La zabr n wa n yik buud toɛy-toɛy sʋk tẽn-kãnga, t’a Mirzeta le sɩng sɛrb-rãmbã kisgri. A pʋd n da pa le rat n moon-b koɛɛgã ye. A sẽn da mi tɩ rẽ pa sõma wã, a pʋʋsa a Zeova n kos t’a sõng-a t’a bas sɛrb-rãmbã kisgri, la a sõng-a me t’a tõog n lebg so-pakda. A yeela woto: “M yãame tɩ m sẽn da moond koɛɛgã wakat fãa wã sõng-m-la wʋsgo. Koɛɛgã mooneg sasa, m modgd n dɩkda a Zeova togs-n-taare, n wilgdẽ tɩ m nonga nebã. La woto sõnga maam tɩ m pa le kis ned ye.”

13. a) Bõe la neb kẽer da maand tɩ pa noom a Zoyila, la bõe la a maan-yã? b) Yam-bʋg la d tõe n dɩk a Zoyila kibarã pʋgẽ?

13 D gom a Zoyila me yelle. A yaa Megsik neda, n yik n tɩ vɩ Erope. Tiging ning pʋgẽ a sẽn be wã neb kẽer yita Amerik babg a to. A Zoyila yeelame tɩ b kẽer ra mi n gomda yẽ tẽngã neb minimd la b mizikã yell n maand laado. Gom-kãensã ra sãamda a Zoyila sũuri, hal tɩ bʋʋm beẽ me. La a kosa a Zeova t’a sõng-a t’a tõog a menga. A sẽn maan woto wã seka pẽgre. D pa segd n yĩm tɩ tõnd sʋkã, neb n ket n beẽ tɩ ned sã n gom n paoog b tẽngã bɩ yikd b sũur ye. D pa tol n dat n yeel gomd wall d maan bũmb tɩ kɩt tɩ ned tags tɩ buud n be n são a to ye. D pa rat n wa ne welsg d tẽed-n-taasã sʋka, wall neb a taab sʋk ye.—Rom. 14:19; 2 Kor. 6:3.

14. Bõe la y tõe n maan tɩ sõng-y tɩ y rɩk a Zeova togs-n-taar n nong nebã fãa?

14 La yãmb sã n bɩɩ ne neb sẽn nong b tẽngã wall b buudã tɩ looge, tõe tɩ y mi n ket n tara tags-kɛg buud a taabã neb zutu. Yaa vẽeneg tɩ kiris-nebã pa segd n dɩk sẽn nong-b b tẽnsã tɩ loogã togs-n-taare, n tall tags-kɛg neb a taabã zut ye. La y sã n wa mik tɩ yãmb ket n tara tags-kɛg bu-zẽmsã neb zutu, wall neb nins minimd la b buud-goam sẽn yaa toor ne yãmbã, y maanda wãna? Y sã n tẽeg a Zeova tagsg sẽn yaa soab ne tẽng-n-biilmã la ne bu-welsgã n bʋgs rẽ zugu, tõe n sõng-y lame. Bao-y tõnd sɛb nins sẽn gomd rẽ yellã, n zãms y zak pʋgẽ Biibl zãmsgã sasa, wall y meng Biibl zãmsgã sasa. Rẽ poor bɩ y pʋʋs a Zeova n kos t’a sõng-y tɩ y rɩk a togs-n-taar n nong neb buud fãa.—Karm-y Rom-dãmb 12:2.

D sã n dat n kell n zĩnd a Zeova poorẽ, d segd n sak-a lame, n da zoe nebã sẽn tõe n maan tõnd bũmb ningã ye (Ges-y sull 15, 16)

15, 16. a) Tõnd sẽn yaa toor ne neb a taabã tõe n kɩtame tɩ wʋsg manesem yɩ wãn ne tõndo? b) Bõe la roagdbã tõe n maan n sõng b kambã tɩ b kell n sak a Zeova?

15 D sẽn sakd a Zeova wakat fãa n pa rat tɩ d sũur-kasetã ning-d taalã, mi n yaa tɩlae tɩ d yɩ toor ne d tʋmd-n-taase, d karen-bi-taase, d yags wall ne d roagdba. (1 Pɩy. 2:19) A Zeezi wilgame tɩ rẽ na n kɩtame tɩ neb wʋsg kisg tõndo. La tẽeg-y tɩ sẽn kis-b tõndã wʋsg pa mi Wẽnnaam Rĩungã sẽn yaa bũmb ning ye. Rẽ n so tɩ b pa wʋmd tõnd sẽn sakd Wẽnnaam Rĩungã n yɩɩd ninsaalbã goosneema-rãmbã võorã.

16 D sã n dat n kell n zĩnd a Zeova poorẽ, d segd n sak-a lame, n da zoe nebã goama, wall b sẽn tõe n maan tõnd bũmb ningã ye. (Dãn. 3:16-18) Ned buud fãa tõe n wa zoee ninsaala, n sak n maan bũmb a sẽn da pa rate. La kom-bɩɩsã la rẽ tõe n paam n yɩɩda. Roagdba, yãmb kambã tõe n yɛɛsdame n pa mi b sẽn na n maan to-to n da wa naag n pʋʋs darpo wã, wall n maan yɛl kẽer nebã sẽn maand b tẽngã yʋʋr yĩng ye. Y zak pʋgẽ Biibl zãmsgã sasa, sõng-y y kambã tɩ b bãng d sẽn pa kẽesd d toog yel-kãensã pʋgẽ wã võor sõma. Sõng-y-b tɩ b bãng b sẽn tõe n togs ned b sẽn tẽed bũmb ninsã vẽenega, la ne waoogr to-to. (Rom. 1:16) Sẽn paase, sã n yaa tɩlae bɩ y tɩ sõs ne b karen-saam-dãmbã, n wilg-b a Zeova Kaset rãmbã sẽn tẽed bũmb ninsã.

WILG-Y TƖ Y SŨUR NOOMA NE A ZEOVA BÕN-NAANDSÃ FÃA

17. Tags-bʋg n pa zemse, la bõe yĩnga?

17 D wae n nonga bũmb kẽer sẽn be tẽng ning pʋgẽ d sẽn dogã. Wala makre, rɩbd nins tẽngã neb sẽn wae n dɩtẽ wã, d buud-gomdã, la reem buud toor-toor sẽn be be. Rẽ pa wẽng ye. La d segd n gũusame n da wa tags tɩ bõn-kãens sãoo tẽns a taabã rẽnd ye. A Zeova naana bũmb toor-toore, sẽn na yɩl tɩ d vɩɩmã yɩ noogo. (Yɩɩn. 104:24; Vẽn. 4:11) Rẽnd d pa segd n tagsdẽ tɩ tõnd sẽn maand yɛl kẽer to-to wã n yaa sõma n yɩɩd ye.

18. D sã n dɩk a Zeova togs-n-taar n nong neb buud fãa, nafa bʋs la d na n paame?

18 Wẽnnaam datame tɩ neb buud fãa bãng sɩdã, n tũ-a n wa paam vɩɩm sẽn ka sɛta. (Zã 3:16; 1 Tɩm. 2:3, 4) D sakdame tɩ neb a taabã wilg b sẽn tagsde, n tõe n mi n sak n deeg tɩ b bee bʋʋm, baa b sẽn get yɛlã to-to wã sã n yaa toor ne tõndo. D sẽn maand woto wã kɩtame tɩ d vɩɩmã noome, tɩ zems-n-taar be tõnd ne d tẽed-n-taasã sʋk me. D sẽn be a Zeova poorẽ n teend a Rĩungã, d pa kẽesd d toog dũniyã no-koɛɛmã la a zabã pʋsẽ ye. D sã n get wuk-m-mengã la wags-taabã sẽn be a Sʋɩtãan dũniyã pʋgẽ n wat ne welsgã, sãamda d sũuri. D sẽn paam t’a Zeova sõng tõnd tɩ d yaa neb sẽn nong laafɩ, la sẽn yaa sik-m-mens rãmbã pa noom-d sɩda? Rẽ kɩtame tɩ d neẽ tɩ yɩɩn-gʋlsdã sẽn yeel bũmb ningã yaa sɩda. A yeela woto: “Ade, ba-biis sã n be ne taaba, yaa sõama, la a bee yamleoogo!”—Yɩɩn. 133:1.

^ sull 10 Filip tigingã neb kẽer da yaa Rom tẽng-n-biisi, n da tar lohorem bũmb kẽer wɛɛngẽ, tɩ b tẽed-n-taas nins sẽn pa Rom tẽng-n-biisã pa tarẽ ye.

^ sull 12 D toeema yʋy kẽere.