1. A Manoa sẽn wa n bãng t’a na n paama biigã, a manesem yɩɩ wãna?

A MANOA ne a pagã ra kɩsa sɩd tɩ b pa tõe n dog biig ye. La daar a yembre, a Zeova tʋma malɛk t’a wa yeel a Manoa pagã t’a na n doga bi-ribla. Ad sɩd yɩɩ lingr tɛkẽ! Pagã sẽn tɩ togs a Manoa kibarã, yɩ-a-la noog wʋsgo. La a Manoa tagsa a Zeova sẽn dat t’a wub biigã to-to wã yell neere. Wakat kãng tɩ Israyɛll neb wʋsg ra tʋmda tʋʋm-wẽnse. Woto wã, wãn to la yẽ ne a pagã na n tõog n sõng b biigã t’a tũ a Zeova la a nong-a? Rẽ n so t’a Manoa pʋʋs a Zeova n kos t’a tʋm malɛkã t’a le wa bãmb nengẽ. A yeela woto: “Sẽn-Ka-Saab sẽn yaa mam Wẽnnaam, mam kot-y lame tɩ y kɩt tɩ rao ningã yãmb sẽn dag n tʋmã leb n lebg n wa tõnd nengẽ, n wa wilg tõnd d sẽn tog n maan to-to ne biigã, a rogmã poore.”—Bʋ. 13:1-8.

2. Zĩ-bʋg wɛɛngẽ la roagdbã segd n sõng b kambã, la wãn to la b tõe n maan dẽ? (Ges-y zĩ-gũbrã me. Ad a gom-zugã: “ Roagdbã pipi Biibl karen-biisi.”)

² Yãmb sã n tara kamba, yaa vẽeneg tɩ y wʋmda a Manoa sẽn maan woto wã võore. Yãmb me miime tɩ y segd n sõnga y kambã tɩ b bãng a Zeova la b nong-a. * (Yel. 1:8) Y zak pʋgẽ Biibl zãmsgã  sasa, y tõe n sõng-b lame tɩ b bãng bũmb wʋsg a Zeova zugu, la Biiblã zugu. La y sã n zãmsd-b Biiblã vugr semen fãa, pa sek ye. (Karm-y Tõod 6:6-9.) Bõe me n tõe n sõng-y tɩ y wa tõog tɩ y kambã nong a Zeova la b tũud-a? Sõs-kãngã ne sẽn pʋgd-a wã wilgda roagdbã sẽn tõe n dɩk a Zeezi togs-n-taar to-to. Yaa sɩd t’a pa tall kamb ye. La roagdbã tõe n gesa a sẽn zãms a karen-biisã to-to wã, la a sõng-b ne nonglem, sik-m-meng la ne yam to-to wã. Bɩ d gom rẽ yell masã.

3. Wãn to la a Zeezi wilg a karen-biisã t’a nong-b lame?

³ A Zeezi ra wae n yeta a karen-biisã t’a nong-b lame. (Karm-y Zã 15:9.) A ra nonga b zĩigẽ me. (Mark 6:31, 32; Zã 2:2; 21:12, 13) A Zeezi ra pa b karen-saamb bal ye. A ra yaa b zoa me. Woto kɩtame tɩ b ra mi vẽeneg t’a nong-b lame. Wãn to la y tõe n dɩk a Zeezi togs-n-taare?

4. Bõe la y tõe n maan n wilg y kambã tɩ y nong-b lame? (Ges-y sõsgã sɩngrẽ fotã.)

⁴ Mi-y n yeel-y y kambã tɩ y nong-b lame, la y wilgd wakat fãa tɩ y nand-b lame. (Yel. 4:3; Tit 2:4, 5) A Sãmwɛll sẽn be Ostrali wã yeela woto: “Mam sẽn wa n yaa bilfã, m baaba ra nong n karemda Biiblã kibay sebrã yʋng fãa tɩ m kelgdẽ. M sã n da tar sokre, a leokdame. Rẽ poore, a mobgd-m lame, la a mok-ma, n yaool n bas-m tɩ m gãande. Kaoos zugẽ, mam wa n bãngame tɩ yẽ mengã pa paam t’a roagdbã maan-a woto, hal tɩ ling-ma. A modga wʋsg sẽn na yɩl tɩ m bãng t’a nong-m lame. Rẽ kɩtame tɩ d ra nong taab wʋsgo. Sẽn paase, m sũur da noomame, tɩ m yamã me gãe bãane.” Yãmb me sã n mi n yet y kambã tɩ y nong-b lame, tõe n sõng-b lame tɩ b yamã gãand bãane. Wilg-y ne manesem buud toor-toor tɩ y nong-b lame. Mi-y n sõsd-y ne-ba, n naagd-b n dɩtẽ la y reemd ne-ba.

5, 6. a) A Zeezi sẽn da nong a karen-biisã yĩnga, bõe la a maan-yã? b) Wãn to la roagdbã segd n kibind b kambã?

⁵ A Zeezi yeela woto: “Mam lengda neb nins fãa mam sẽn nonge, la m sɩbgd-ba [“kibind-ba,” MN].” * (Vẽn. 3:19) Baa a karen-biisã sẽn da mi n wẽed no-koɛɛm n dat n bãng sẽn yaa-a kãseng n yɩɩd bãmb sʋkã, a pa yik a sũur ne-b ye. A sagl-b-la naoor wʋsgo. La baa b sẽn pa tũ a saglgã, a kell n maana sũ-mar ne-ba. A ra mi n baoo wakat la zĩig sẽn zemse, n kibl-b ne bʋgsem.—Mark 9:33-37.

⁶ Y sẽn nong y kambã, y miime tɩ y segd n kibl-b lame. Wakat ninga, y sã n yeel-b tɩ bũmb yaa wẽnga, la y wilg-b bõn-kãng sẽn yaa wẽngã võore, sekame. La kambã tõeeme n pa sak n tũ y sẽn yeel-bã ye. (Yel. 22:15) Sã n wa yaa woto bɩ y rɩk a Zeezi togs-n-taare. Maan-y sũ-mar ne-ba, n ket n wilgd-b sore, n zãmsd-ba, la y remsd-ba. Y sã n wa segd n kibl-b bɩ y bao wakat la zĩig sẽn zemse, la y maan dẽ ne bʋgsem. Afirikdisiid saam-bi-poak yʋʋr sẽn boond t’a Elaine tẽega a roagdbã sẽn da kibind-a to-to wã yelle, n yeel woto: “B sã n da yeel maam bũmb m sẽn pa segd n maane, b wilgda kɩɩsgã sẽn na n kɩt tɩ m paam sɩbgr ningã. M sã n sɩd kɩɩse, sɩbg-kãng la m paamda. La b zɩ n sɩbg maam ne sũ-yikri, wall b sɩbg-m n pa reng n togs sẽn yaa bũmb ning yĩng ye.” A roagdbã sẽn da maand woto wã kɩtame t’a kɩs sɩd tɩ b nong-a lame.

7, 8. a) A Zeezi sẽn pʋʋs Wẽnnaam to-to wã kɩtame t’a karen-biisã bãng bõe? b) Y sã n wa pʋʋsdẽ, bõe la y tõe n kos tɩ sõng y kambã tɩ b teeg Wẽnnaam?

⁷ A Zeezi yõkrã la a kʋʋbã sẽn wa n  kolgdẽ wã, a pʋʋsa Wẽnnaam n kos woto: ‘Abba, m ba, yãmb tõee bũmb fãa. Yiis-y bõn-yũudl-kãngã mam taoore. Baoosgo, da maan-y mam daab ye, maan-y y raabo.’ * (Mark 14:36) Mams-y n ges-y-yã a Zeezi karen-biisã manesem sẽn yɩ to-to b sẽn wa n wʋm a Zeezi gom-kãensa wã. B ra miime t’a Zeezi yaa ned sẽn zems zãnga. Rẽnd b sẽn wʋm a sẽn pʋʋs a Ba wã n kos sõngrã, sãmbg kae tɩ b bãngame tɩ bãmb n segd n sik b mense, n teeg a Zeova n yɩɩda.

⁸ Yãmb kambã tõe n dɩka yam y sẽn pʋʋsd to-to wã pʋgẽ. Yaa sɩd tɩ y pa pʋʋsd sẽn na yɩl tɩ y kambã rɩk yam bal ye. La y sã n wae n pʋʋsdẽ tɩ b kelgdẽ, tõe n kɩtame tɩ b bãng teeg a Zeova sẽn dat n yɛɛlga. A Ana sẽn yaa Berzill pagã yeela woto: “Mam doagdbã sã n wa tar zu-loeese, wala makre, m yaab-raoog wall m yaab-poak sã n wa lʋɩ bãaga, b pʋʋsda a Zeova n kos t’a kõ-b raoodo, la a kõ-b yam tɩ b bãng b sẽn segd n maanega. Baa m doagdbã sã n wa tar zu-loe-kɛgemse, b basda yellã a Zeova nugẽ. Woto kɩtame tɩ mam bãng tɩ m segd n teega a Zeova.” Y sã n wa pʋʋsdẽ tɩ y kambã kelgdẽ, bɩ y ra pʋʋs b yĩng bal ye. Kos-y-yã a Zeova t’a sõng yãmb me. Tõe tɩ y na n kosame t’a sõng-y tɩ y tõog n bõos y tʋʋmdã taoor soab sor sẽn na yɩl n kẽng tigis-kãsenga, wall y kos t’a kõ-y raood tɩ y moon y yak ning koɛɛgã, pa rẽ bɩ y kos bũmb a to. Y sã n sik y meng n wilg tɩ y teega Wẽnnaam, y kambã me na n maana woto.

9. a) Wãn to la a Zeezi sõng a karen-biisã tɩ b bãng tɩ b segd sõngda neb a taabã? b) Y sã n sakd n sõngd y taabã, bõe la y zãmsd y kambã?

⁹ A Zeezi ra yeta a karen-biisã tɩ b segd n sikda b mens n sõngd neb a taabã. Yẽ mengã kõo mak-sõng zĩ-kãng wɛɛngẽ.  (Karm-y Luk 22:27.) A sõng-b lame tɩ b bãng tɩ b segd n mongda b mens bũmb wʋsg a Zeova tũudmã yĩnga, la b tẽed-n-taasã yĩnga. Yãmb me tõe n kõ y kambã mak-sõng tɩ b tũ. A Debbie yaa pag sẽn tar kamb a yiibu. A yeela woto: “Mam sɩdã sẽn yaa kãsem-soabã, kɩtame t’a wae n sõsd ne neb a taabã sẽn na yɩl n sõng-ba. Baa rẽ sẽn dɩkd sẽk wʋsgã, m zɩ n sãam m sũur ye. Mam miime tɩ sẽn wa n yaa wakat ning la maam ne m kambã rat m sɩdã sõngre, a na n sõng-d lame.” (1 Tɩm. 3:4, 5) A Debbie sɩd a Pranas paasame: “Kaoosg zugẽ, tõnd kambã wa n sõngd n tʋmda tigis-kãsemsã zĩigẽ, la b sõngd n tʋmd tʋʋm a taab ne yamleoogo. B sũy nooma ne b mense, b tara zo-sõma, la b nong b tẽed-n-taasã zĩigẽ me.” Rũndã-rũndã, b zakã neb fãa kẽesa b mens zãng a Zeova tʋʋmdã pʋgẽ. Yãmb sã n yaa sik-m-mens rãmb la neb sẽn sakd n mongd y mens bũmb kẽer y taabã sõngr yĩnga, tõe n kɩtame tɩ y kambã me yɩ woto.

10. Nebã sẽn wa n wa a Zeezi nengẽ wã, wãn to la a wilg t’a tara yam?

¹⁰ A Zeezi ra tara yam wʋsgo. A ra pa get nebã sẽn maandã bal ye. A ra geta sẽn be b sũurẽ wã me. Daar a yembre, neb n wa a Zeezi nengẽ Galile soolmẽ wã, n maan wa b rat n lebga a karen-biisi. (Zã 6:22-24) La a bãngame tɩ yaa rɩɩb la nin-kãensã rat lakae, pa a zãmsgã la b rat n kelg ye. (Zã 2:25) A sẽn bãng rẽ wã, a rems-b lame, la a maag a yĩng n wilg-b b sẽn segd n maanega.—Karm-y Zã 6:25-27.

11. a) Wãn to la roagdbã tõe n maan n bãng b kambã sã n nonga koɛɛgã moonego? b) Bõe la roagdbã tõe n maan n sõng b kambã tɩ b yamã kẽ koɛɛgã moonego?

¹¹ Yaa sɩd tɩ d pa tõe n bãng bũmb ning sẽn be ned sũurẽ ye, la d tõe n talla yam. Wala makre, roagdbã tõe n bao n bãnga b kambã tagsg sẽn yaa to-to ne koɛɛgã moonego. Koe-moonegã sasa, roagdb kẽer mi n baoo zĩig n yaas n vʋʋse, la b bao rɩɩb bilf wall bũmb a to n kõ b kambã. Y sã n maanda woto, y tõe n soka y menga: ‘Mam biigã nonga koɛɛgã mooneg bɩ, bɩ yaa vʋʋsgã wakat la a nong n yɩɩda?’ Y sã n mik tɩ y biigã pa nong koe-moonegã wʋsgo, y tõe n tʋma ne yam n kɩt t’a yamã kẽ koɛɛgã moonego. Wala makre, y tõe n kõ-a-la seb-vãad t’a kõt kɛlgdba, wall y sõng-a t’a segl vɛrse n  karme. Rẽ na n kɩtame t’a neẽ t’a kẽesda a toog koe-moonegã pʋgẽ.

12. a) Sagl-bʋg la a Zeezi kõ a karen-biisã? b) Bõe yĩng t’a Zeezi sẽn sagl-b woto wã zemse?

¹² Zĩig a to me wɛɛngẽ la a Zeezi wilg t’a tara yam. A ra mii sẽn sɩngd to-to tɩ ned wa maan yel-wẽnde. A miime tɩ sɩngda bilf-bilfu, n wa paam pãnga. Wala makre, a karen-biisã ra miime tɩ ned sã n yo, a maana yel-wẽnde. La a Zeezi keoog-b lame, n wilg bũmb sẽn tõe n kɩt tɩ ned yo. A yeel-b-la woto: “Yãmb wʋmame tɩ b rag n yeelame tɩ b ra yo ye. La mam yeta yãmb tɩ ned ning fãa sẽn get pag ne ratem wẽng zoe n maana yoob ne-a a sũurẽ. Fo rɩtg nifã sã n wat ne fo lʋɩɩs bɩ f feoog-a n lob yɩɩga.” (Mat. 5:27-29) Gom-kãensã nafa kiris-neb nins sẽn da vɩ Rom soolmã pʋgẽ wã wʋsgo. Kʋdemdã yel-mit a ye wilgame tɩ Rom nebã reemã zĩisẽ, yaa reem nins sẽn naag ne yoob yɛlã, la sẽn pid ne gom-dẽgdã la nebã ra nong n yɩɩda. Rẽnd a Zeezi sẽn sagl a karen-biisã, n yeel-b tɩ b zãag b mens ne bũmb nins sẽn tõe n wa kɩt tɩ lebg toog tɩ b kell n yɩ yɩlem Wẽnnaam nifẽ wã, wilgdame t’a tara yam. Leb n wilgdame t’a nong-b lame.

13, 14. Bõe la y tõe n maan n sõng y kambã tɩ b ra wa ges yoob yɛla?

¹³ Roagdbã me tõe n tʋma ne yam n sõng b kambã tɩ b ra wa maan bũmb n sãam a Zeova sũur ye. Rũndã-rũndã, baa kom-bõonegã meng tõe n paama yoobã yɛl n ges nana-nana. Yaa vẽeneg tɩ y segd n yeela y kambã tɩ yoobã yɛl gesg yaa wẽnga. La bũmb a taab me la y tõe n maan n kogl y kambã. Sok-y y meng woto: ‘Mam kambã mii bũmb ning sẽn kɩt tɩ yoobã yɛl gesg yaa wẽngã bɩ? Bõe n tõe n wa kɩt tɩ b rat n ges yoob yɛla? Mam pẽnegr yaa nana, tɩ m biig yam sã n wa be yoob yɛl gesg bɩ a tõe n wa sõs ne-m n kos sõngr bɩ?’ Baa y biigã sã n ket n yaa bilfu, y tõe n yeel-a-la woto: “Ẽntɛrnetã pʋgẽ, fo sã n wa yã sit sẽn wilgd zĩig ned sẽn tõe n kẽ n ges yoob yɛla, tɩ f yamã be kẽ n gese, f tõe n wa togs-m lame. Da zoe yãnd ye. M na n sõng-f lame.”

¹⁴ Y sã n tar yam, na n sõng-y lame me tɩ y gũus ne bũmb nins y sẽn maand n deemdẽ, wall y kokd pemsmã. A Pranas sẽn yaa rao ning yell d sẽn zoe n gomã yeela woto: “Tõnd a roagdbã sẽn maan to-to mizikã kelgr wɛɛngẽ, sɛbã karengo, la filim-dãmbã gesg wɛɛngẽ wã la d zakã rãmb geta. Y tõe n goma wʋsgo, la y kambã na n gesa yãmb manesmã, n dɩk y togs-n-taare.” Sɩd me, yãmb kambã sã n neẽ tɩ y gũusdame n pa rat n ges filim-yood wall y kelg mizik-yoodo, sãmbg kae tɩ bãmb me na n dat n maana woto.—Rom. 2:21-24.

15, 16. a) Bõe n kɩt tɩ y tõe n kɩs sɩd tɩ Wẽnnaam na n sõng-y lame tɩ y wub y kambã? b) Bõe yell la d na n gom sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ?

¹⁵ A Manoa sẽn pʋʋs a Zeova n kos t’a sõng-a t’a bãng n wub a biigã, bõe n maane? ‘Wẽnnaam wʋma a Manoa pʋʋsgã.’ (Bʋ. 13:9) Roagdba, yãmb me sẽn pʋʋsd a Zeova n kot sõngrã, a na n kelg-y lame. A na n sõng-y lame tɩ y tõog n wub y kambã. A na n sõng-y lame tɩ y maan dẽ ne nonglem, sik-m-meng la yam.

¹⁶ Wa d sẽn yã wã, a Zeova sõngda roagdbã tɩ b tõogd n wubd b kamb nins sẽn ket n yaa bõonegã. Rẽnd a tõe n sõng-b lame tɩ b wub b kom-bɩɩsã me. Sõsg ning sẽn pʋgdã wilgda roagdbã sẽn tõe n dɩk a Zeezi togs-n-taar nonglmã wɛɛngẽ, sik-m-menga, la yamã wɛɛngẽ to-to, n sõng b kom-bɩɩsã tɩ b tũ a Zeova.