Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

Lisalele Emuva Yini Kumbe Liphambili?

Lisalele Emuva Yini Kumbe Liphambili?

EZESAYENSI

IBHAYIBHILI KAYISILO BHUKU LESAYENSI KODWA LIKHULUMA NGEZINTO ZESAYENSI ESEZISAZIWA LAMUHLA. NANZI EZINYE ZAKHONA.

 

Abezesayensi abadumileyo bake bakholwa sibili ukuthi amazulu lomhlaba akulasiqalo. Kodwa khathesi abanengi sebevuma ukuthi kwaba lesiqalo. IBhayibhili lalikukhulume kudala khonokho.​—UGenesisi 1:1.

 

Kudala abantu abanengi babecabanga ukuthi umhlaba wendlalekile. Ngeminyaka yabo-400 B.C.E., * ababona ngesayensi abaseGreece bathi ulibhora. Kodwa ngeminyaka yabo-700 B.C.E. umlobi weBhayibhili u-Isaya wakhuluma ‘ngendingilizi yomhlaba’ kumbe ibhora.​—U-Isaya 40:22.

 

Owezesayensi odabuka eGreece okuthiwa ngu-Aristotle owaphila ngeminyaka yabo-300 B.C.E., wathi okonakalayo ngokusemhlabeni kuphela hatshi okusemkhathini. Kwadlula iminyaka eminengi abantu becabanga njalo. Kodwa ngeminyaka yabo-1800 abezesayensi basebesithi izinto ezisemhlabeni lezisemkhathini ziyonakala zonke. Omunye wabo okuthiwa nguLord Kelvin wakusekela kakhulu lokhu njalo wananzelela lokho okutshiwo liBhayibhili mayelana lamazulu lomhlaba: “Konke kuzaguga njengesigqoko.” (IHubo 102:25, 26) UKelvin wayekholwa ukuthi uNkulunkulu angayivikela indalo yakhe ukuze ingonakali ize itshabalale njengoba iBhayibhili lisitsho.​—UmTshumayeli 1:4.

 

U-Aristotle wafundisa ukuthi amaplanethi wonke avalelwe ndawonye libhora elikhulu elilamanye amabhora phakathi. Wathi umhlaba yiwo ophakathi laphakathi kwamabhora la. Ngabo-1700 C.E., abezesayensi basebesithi akulalutho olubambe umhlaba. Kodwa ebhukwini likaJobe elalotshwa ngabo-1400 B.C.E., sifunda ukuthi uMdali ‘uphanyeke umhlaba phezu kweze.’​—UJobe 26:7.

EZOKWELAPHA

LANXA IBHAYIBHILI LINGAYISILO BHUKU ELIKHULUMA NGEZOKWELAPHA, LILOKUNYE OKUTSHENGISA UKUTHI ALIKHUTHI GATSHA ENDABENI ZEMPILAKAHLE.

 

UMthetho kaMosi wawusithi abantu abalobulephero bafakwe endaweni yabo bodwa. Eminyakeni engaba ngu-700 eyadlulayo kwaba lezifo ezenza odokotela baqalisa ukukulandela lokhu. Lalamuhla kulokhu kulandelwa.​—Isahluko 13 lo-14 sikaLevi.

 

Kuze kwaba yiminyaka engaba ngu-150 eyadlulayo odokotela belokhu bebamba izidumbu besebesiya ebantwini ababayelaphayo bengagezanga izandla. Abantu abanengi bafa ngenxa yalokho. Kodwa uMthetho kaMosi wathi wonke umuntu othinta isidumbu ungcolile. Waphinda wathi abathinte isidumbu kumele bageze. Lokhu kwakunceda sibili ezindabeni zempilakahle.​—AmaNani 19:11, 19.

 

Minyaka yonke abantwana abedlula 500 000 babulawa yisihudo njalo izikhathi ezinengi lokhu kubangelwa yingcekeza yabantu ephonguba segcekeni. UMthetho kaMosi wathi ingcekeza yomuntu kwakungamelanga ibonakale lapho okuhlala khona abantu kodwa kwakumele igqitshelwe.​—UDutheronomi 23:13.

 

UMthetho kaNkulunkulu wathi umntwana ongumfana kwakumele asokwe ngemva kwamalanga angu-8 ebelethiwe. (ULevi 12:3) Kuthiwa igazi losana liqalisa ukoma kuhle ngemva kweviki yokuqala lubelethiwe. Kudala ngezikhathi zeBhayibhili, zingakabikhona izindlela zokwelapha ezithuthukileyo, ukusoka usana sekudlule iviki kwakulicebo elihle.

 

Abachwayisisa ngezokwelapha labezesayensi bathi umuntu uba lempilakahle nxa ethokoza, elethemba, engobongayo njalo ethethelela abanye. IBhayibhili lithi: “Inhliziyo ethokozayo ingumuthi omuhle, kodwa umoya owephukileyo womisa amathambo.”​—IZaga 17:22.

[Amabala angaphansi]

^ indima 7 U-B.C.E., umela ukuthi “Before the Common Era,” okutsho isikhathi uJesu engakabuyi emhlabeni. U-C.E., umela ukuthi “Common Era” okutsho isikhathi uJesu esebuyile emhlabeni.