Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Khumbula Labo Abasebenzela UZimu Isikhathi Esizeleko

Khumbula Labo Abasebenzela UZimu Isikhathi Esizeleko

“Sikhumbula njalo phambi koZimethu nonguBaba, umsebenzenu weenthelo zokukholwa, ukutjhabatjheka kwenu okuvezwa lithando.”—1 THES. 1:3.

1. UPowula bekazizwa njani ngabazalwana abakhuthalele ukusebenzela uJehova?

UMPOSTOLI uPowula bekahlala abakhumbula labo abasebenze budisi ngebanga leendaba ezimnandi. Watlola wathi: “Sikhumbula njalo phambi koZimethu nonguBaba, umsebenzenu weenthelo zokukholwa, ukutjhabatjheka kwenu okuvezwa lithando kanye nokubekezela kwenu ngebanga lethemba lenu eninalo eKosinethu uJesu Krestu.” (1 Thes. 1:3) Kuliqiniso bona uJehova ukhumbula woke umuntu omsebenzela ngokuthembeka ngebanga lethando, kungakhathaliseki bona kuncani kangangani akwenzako ngokuya ngokobujamo akibo.—Heb. 6:10.

2. Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

2 Inengi leenceku zakaZimu esikunye nazo—zakade nezanje—lizidele amathambo bona lithathe isikhathi salo esinengi lisebenzela uJehova. Yeke, khesikhambe ngengqondo sibone bonyana amaKrestu wokuthoma bekamsebenzela njani uZimu. Bese ngemva kwalokho sicoce ngeendlela ezihlukahlukeneko zokusebenzela uZimu isikhathi esizeleko. Sidembe neyokuthi thina singabakhumbula namkha sibasekele njani abazalwana bethu abathandekako abazinikela ngokuzithandela ekwenzeni umsebenzi kaZimu okhethekileko.

 AMAKRESTU WOKUTHOMA

3, 4. (a) AmaKrestu wokuthoma bekamsebenzela njani uZimu? (b) Bebasekelwa njani ngokwezinto abazitlhogako?

3 Wathi nekaqeda ukubhajadiswa, uJesu wahlela umsebenzi ebewuzokwenziwa ephasini loke. (Luk. 3:21-23; 4:14, 15, 43) Kwathi ngemva kokufa kwakhe, abapostoli baraga nawo umsebenzi lo, kwaba ngibo kwanjesi abadosa phambili ekuwuthuthukiseni. (IzE. 5:42; 6:7) Amanye amaKrestu anjengoFlebhe bekabavangeli ebebatjhumayela ePalistina. (IzE. 8:5, 40; 21:8) Ngapha uPowula nabanye bebayibambe eendaweni ezikude nePalistina. (IzE. 13:2-4; 14:26; 2 Kor. 1:19) Abanye-ke abanjengoSilasi, uMarkosi noLukasi bebabatloli nabakopi bemitlolo. (1 Pit. 5:12) Khonapho bekunabodade abamaKrestu ebebamajadu ngokusiza abazalwanaba. (IzE. 18:26; Rom. 16:1, 2) Izinto ebezenziwa bazalwanaba zabuthelelwa zatlolwa emiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi, begodu kumnandi ukufunda imitlolo le ngebanga labo. Boke abantwaba basitjengisa ukuthi uJehova akazikhohlwa iinceku zakhe ezithandekako.

4 Ungazibuza ukuthi abantwaba bebasekelwa njani ngezinto abazitlhogako njengombana bebasebenzela uZimu isikhathi esizeleko nje? Kwezinye iinkhathi bebamukelwa begodu basizwe maKrestu abakhonza nawo, kodwana bebangakateleli muntu bona abatlhogomele. (1 Kor. 9:11-15) Abanye abazalwana namabandla bekabasekela ngokuzithandela. (Funda izEnzo 16:14, 15; Filipi 4:15-18.) UPowula nalabo ebekakhamba nabo bebabamba amatorho ukwenzela bona bakghone ukuqalana neendleko zabo.

AMAKRESTU ASEBENZELA UZIMU ISIKHATHI ESIZELEKO NAMHLANJESI

5. Abanye abatjhadikazi bazizwa njani ngokusebenzela uZimu isikhathi esizeleko?

5 Namhlanjesi, inengi labantu lenza koke elingakwenza bona lisebenzele uZimu isikhathi esizeleko. (Qala ibhoksi elithi “ Iindlela Zokusebenzela Uzimu Isikhathi Esizeleko.”) Abantwaba bazizwa njani ngebizelo abalikhethilekweli? Lowo mbuzo ongawubuza bona, begodu bazokuphendula waneliseke. Ngokwesibonelo: Omunye umzalwana owaba liphayona lesigiyani, waba ngelivamileko, waba ngelikhethekileko, waba nasithunywa sevangeli wayokusebenza eBethel yakenye inarha uthi: “Asikho isiqunto esingithabisa njengesokukhetha ukusebenzela uZimu isikhathi esizeleko. Ngathi ngineminyaka eli-18, bengisolo ngingazazi ukuthi ngisivalo sayiphi ipoto, bengicabanga ngeyunivesithi, ukuyokusebenza nokuphayona. Ukuphila kwami kungivezele iphuzu lokuthi uJehova angeze akukhohlwa ukuzidela kokumsebenzela isikhathi esizeleko. Ngiwasebenzise woke amathalenta uJehova anginikele wona, into ebeyingekhe yenzeke nengabe bengikhethe ibizelo lephaseli.” Umkakhe yena uthi: “Yoke imisebenzi engiyenzela uJehova ithuthukise ipilwami. UJehova bekasolo asivikela bekasinqophisa kanengi ngendlela ebeyingekhe yenzeke nengabe besizikhethele okufunwa ngithi. Ngimthokoza qobe uJehova ngokusivumela simsebenzele ipilwethu yoke.” Kghani le akusiyindlela nawe ofuna ukuphila ngayo?

6. UJehova uzizwa njani ngomsebenzi esimenzela wona, begodu kubayini sitjho njalo?

6 Kuliqiniso bona akusiwo woke umuntu ongafumana ithuba lokusebenzela uZimu isikhathi esizeleko. Kodwana esingaqiniseka ngakho kukuthi uJehova uthokoza nanyana ngimiphi imizamo yokumsebenzela ngehliziyo yoke. Cabanga ngabantu umpostoli uPowula ababiza ngamagama encwadini kaFilimoni 1-3, nabo boke abanye ebebasebandleni leKolose. (Ifunde.) Phela abantwabo bebaqakathekile kuPowula, njengombana kunjalo nakuJehova. Yeke uBabethu wezulwini uyithokoza yoke imisebenzi esimenzela yona. Kodwana thina singabasekela njani labo abasebenzela uJehova isikhathi esizeleko?

 INDLELA ESINGASEKELA NGAYO AMAPHAYONA

7, 8. Msebenzi onjani owenziwa maphayona? Abanye ebandleni bangawasekela njani amaphayona?

7 Njengabavangeli bangeenkhathi zabapostoli, amaphayona alikhuthaza khulu ibandla. Inengi labo lisebenza ama-awara ama-70 litjhumayela esimini. Wena-ke ungawasekela njani?

8 Udade oliphayona, uShari uthi: “Newuqala amaphayona uwabona anokukholwa okuqinileko ngombana aya esimini qobe langa, kodwana nanyana kunjalo, ayasitlhoga isikhuthazo.” (Rom. 1:11, 12) Omunye udade okhewaphayona iminyaka, nakakhuluma ngamaphayona asebandleni langekhabo uthi: “Asebenza budisi umtjhawutjhile. Nengabe abanye ebandleni bayawakhweza, bawamemele ekudleni, bawaphe nemali yepetroli namkha bawasekele ngokweemali, koke lokho akuthokoza kwamambala. Newenza njalo, uwatjengisa bona uwathanda kangangani.”

9, 10. Ngiziphi izinto ezenziwa malunga webandla bona asize amaphayona?

9 Ungathanda na ukusebenza nawo esimini? UBobbi oliphayona uthi: “Siyabatlhoga abantu esingasebenza nabo phakathi neveke.” Omunye udade oseBethel yeBrooklyn nekalandisa ngepilwakhe ngesikhathi asaphayona uthi: “Bekunodade obekanekoloyi, owathi kimi, ‘Nengabe akunamuntu okhamba nawe esimini, ungidosele umtato, mina ngizokukhamba nawe.’ Udade loyo wasindisa ubuphayona bami.” NakunguShari yena uthi: “Nekutjhayiswako esimini, amaphayona angakatjhadi asala wodwa. Yeke, ngasikhathi ungamema umzalwana namkha udade ongakatjhadi bona eze ekuKhulekeleni kwenu komNdeni. Ngalokho-ke newubabandakanya kwezinye zezinto enizenzako ubasiza bona bahlale baqinile ngokomoya.”

10 Nekakhumbula iminyaka ebekaphayona ngayo nabanye abodade abangakatjhadi, omunye udade osekaneminyaka ema-50 aphayona uthi: “Abadala bebandla lethu bebasivakatjhela iinyanga ezimbalwa. Bebasibuza bona siphila njani nokuthi umsebenzethu wokuzisororha ukhamba njani, nokobana kukhona na esingathanda basisize ngakho. Phela bebangadlali nebatjho njalo. Bebeza nalapha sihlala khona, bahlolisise bona akunanto esiyitlhogako na.” Lokhu kungakukhumbuza indlela uPowula ebekathokoza ngayo enye indoda eyihloko yomndeni ebeyimsekela nekase-Efesu.—2 Thim. 1:18.

11. Ngimuphi umsebenzi owenziwa maphayona akhethekileko?

 11 Amanye amabandla abusiswe ngokuba namaphayona akhethekileko. Inengi labazalwana nabodadwethwaba lisebenza ama-awara ali-130 esimini ngenyanga. Ngebanga lokuthi batjhumayela isikhathi esinengi, abanawo umsebenzi wokuziphilisa. I-ofisi legatja lenarha abakiyo libanikela okuncani okungabasororha khona bazokusebenza esimini isikhathi esinengi.

12. Abadala nabanye ebandleni bangawasiza njani amaphayona akhethekileko?

12 Singawasiza njani amaphayona akhethekileko? Omunye umdala osegatjeni owazi inengi lamaphayona la nekahlathululako uthi: “Abadala kufuze bakhulume nabo, baqale ubujamo, bebaqunte nokuthi bangawasekela njani. Abanye abantu bacabanga ukuthi awanamraro ngombana ihlangano ibanikela imadlana, kodwana abazalwana bangawasiza ngeendlela ezihlukahlukeneko.” Amaphayona akhethekileko angakuthabela khulu ukusekelwa esimini njengamaphayona wesikhathi esizeleko. Ungakghona na ukuphuma nawo esimini?

INDLELA ESINGABASIZA NGAYO ABABONISI ABAKHAMBAKO

13, 14. (a) Singabasekela njani ababonisi besigodi? (b) Wena ucabanga bona ungabasiza njani ababonisi abakhambako?

13 Ababonisi besigodi nabomkabo babonakala baziinkakaramba ngokomoya. Nanyana kuliqiniso lelo, nabo bayakutlhoga ukukhuthazwa, ukusekelwa esimini, nezokuzithabisa ezisesilinganisweni esifaneleko. Kwenzekani-ke nengabe bazifumana sele bagula namkha sebasesibhedlela ngebanga lokuthi mhlamunye kufuze bahlinzwe namkha balatjhwe? Bangakuthabela khulu nange abazalwana bendaweni yangekhabo babanaka bebabatlhogomele ngezinto abazitlhogako. Singacabanga ngendlela uPowula nabakhambisani bakhe ebebazizwa ngayo ngoLukasi “udorhodere othandekako,” nomtloli wencwadi yezEnzo, njengombana bekahlala abatlhogomela ngezokwelatjhwa.—Kol. 4:14; IzE. 20:5–21:18.

14 Ababonisi abakhambako nabomkabo bangakuthabela ukuba mamathe nelimi nabanye abazalwana. Omunye umbonisi okhambako watlola wathi: “Abangani bami bazi kuhle tle bona ngisitlhoga nini isikhuthazo. Bangibuza imibuzo etjengisa bona bayangizwisisa, begodu lokho kuyangitjhaphulula bona ngikghone ukukhuluma ngalokho okungitshwenyako. Indlela abangilalela ngayo ingisiza kwamambala.” Ababonisi besigodi nabomkabo bayithokoza khulu indlela abanakwabo nabodadwabo ababatlhogomela ngayo.

UKUSEKELA AMALUNGA WOMNDENI WEBETHEL

15, 16. Ngimiphi imisebenzi eyenziwa malunga weBethel nalabo abasemaWolweni womHlangano? Thina-ke singabasekela njani?

15 Abazalwana abaseBethel nalabo abasemaWolweni womHlangano badlala indima eqakatheke kwamambala emsebenzini wombuso kaZimu wephasi loke, onqotjhiswa yi-ofisi yegatja yenarha leyo. Nengabe amalunga weBethel ahlanganyela emabandleni wesigodi sangekhenu, wena-ke ungawasekela njani?

16 Phela abazalwana abaqeda ukufika eBethel bakuhlulukela khulu ekhaya, ngombana basuke batjhiye imindeni nabangani babo ababathandako. Yeke, bangakuthabela khulu nange bangaba bangani namalunga weBethel akunye nabo nabazalwana bebandleni! (Mar. 10:29, 30) Ngokwehlelo lomsebenzabo bakghona ukuya emihlanganweni yebandla bebaye nesimini qobe veke. Ngasikhathi, kuba nemisebenzi ababelwa yona ngaphandle kwaleyo abayenza qobe langa. Nange abazalwana ebandleni bangakuzwisisa lokho, bathokoze amalunga weBethel ngomsebenzi abawenzako, lokho kungazuzisa woke umuntu.—Funda 1 Thesalonika 2:9.

UKUSEKELA ABASEBENZI BESIKHATHI ESIZELEKO ABAKWEZINYE IINARHA

17, 18. Ngimiphi imisebenzi eyenziwa ziinceku zakaZimu esisebenza kwezinye iinarha?

17 Abazalwana ababelwa ukuyokusebenzela uZimu kwenye inarha bangafumana  ukuthi ukudla, ilimi lalapho, amasiko nobujamo kuhluke khulu kilokho abakujayeleko. Kubayini kanti bakhethe ukwamukela ukuqalana neentjhijilo ezinjengalezi?

18 Abanye babo ziinthunywa zevangeli, abatjhumayela esimini etlhoga abatjhumayeli. I-ofisi yegatja inikela iinthunywa zevangeli indawo yokufihla ihloko nemadlana yeendleko zabo. Abanye ababelwe ukusebenza kwezinye iinarha basebenza e-ofisini yegatja namkha ekwakhiweni kwezakhiwo zegatja, ama-ofisi wabatjhugululi, amaWolo womHlangano newomBuso. Bayaqalelelwa ngokuya ngethunjini, iindawo zokuhlala nokhunye abakutlhogako. Njengamalunga womndeni weBethel, baya emihlanganweni esemabandleni aseduze, yeke basibusiso ngeendlela ezinengi.

19. Khuyini okufuze sikuyelele nesisekela abazalwana abasebenzela uZimu kwenye inarha?

19 Thina-ke sibakhumbula njani abazalwanaba? Khumbula bona kanengi, into abathola kubudisi ukuyijayela kukudla okudliwa endaweni ababelwe kiyo. Yeke, ngaphambi kobana ubamemele ekudleni babuze bona bathanda ukudla okunjani, nokuthi ngikuphi ukudla kwendawo abangathanda ukukudla. Babekezelele, ngombana basafunda ukukhuluma ilimi lendawo namasiko walapho. Kungabathatha isikhathi ukuzwisisa lokho okutjhoko, yeke, basize ngomusa endleleni okufuze baphimisele ngayo amagama ngombana bazimisele ukufunda izinto ezitjha.

20. Ngiyiphi indlela esingabasiza ngayo labo abasebenzela uZimu kwenye inarha nababelethi babo?

20 Labo abasebenzela uZimu isikhathi esizeleko bayaluphala njengababelethi babo. Ababelethi abamaKrestu bafisa bona abantwababo baragele phambili nokusebenza ezabelweni zabo. (3 Jwa. 4) Kuliqiniso ukuthi woke umuntu osebenzela uJehova isikhathi esizeleko wenza koke angakwenza ukutlhogomela ababelethi bakhe nebatlhoga isizo, begodu kufuze abahlole kanengi ngendlela angakghona ngayo. Nanyana kunjalo, labo abasele ekhaya bangasiza iinkhonzi zesikhathi esizeleko bona zitlhogomele ababelethi abalupheleko nebatlhoga isizo. Ungakhohlwa bona labo abasebenzela uZimu isikhathi esizeleko badlala indima ekulu ekwenzeni umsebenzi oqakatheke ngendlela engakhenge kheyibonwe ephasinapha. (Mat. 28:19, 20) Inga-kghani wena nebandla langekhenu ningafaka isandla ekusizeni ababelethi babazalwanaba abatlhoga isizo?

21. Bazizwa njani abazalwana abasebenzela uZimu isikhathi esizeleko ngokusekelwa nesikhuthazo abasifumana kwabanye?

21 Labo abasebenzela uZimu isikhathi esizeleko abakwenzeli ukufumana uburego, kodwana bakwenza ngehliziyo emhlophe—bakwenzela uJehova nabanye. Yeke, bangathokoza khulu newungabasekela ngendlela ongakghona ngayo. Omunye udade osebenzela uZimu kwenye inarha, nakaveza indlela inengi labo elizizwa ngayo uthi: “Ngitjho nomlayezo otloliweko othokoza lokho esikwenzako usitjengisa bona nabanye abantu bacabanga ngathi nokuthi bayakuthabela esikwenzako.”

22. Uzizwa njani ngokusebenzela uZimu isikhathi esizeleko?

22 Ukusebenzela uJehova isikhathi esizeleko kunomvuzo omkhulu. Khona kuneentjhijilo zakhona, kodwana kuyafundisa begodu kuyanelisa. Kulungiselela woke umuntu othembekile ekusebenzeleni uJehova bona afumane umvuzo othabisako wokuphila ngaphasi komBuso kaZimu. Kwanga soke ‘singakhumbula imisebenzi yeenthelo zokukholwa, nokutjhabatjheka okuvezwa lithando’ kwalabo abasebenzela uZimu isikhathi esizeleko.—1 Thes. 1:3.