Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Kuberegise Ngokuhlakanipha Ukungatjhadi Kwakho

Kuberegise Ngokuhlakanipha Ukungatjhadi Kwakho

Kuberegise Ngokuhlakanipha Ukungatjhadi Kwakho

“Loyo okgona ukwamukela lokho akenze njalo.”—MAT. 19:12.

1, 2. (a) UJesu noPowula nabanye bakuqala njani ukungatjhadi? (b) Kubayini abanye bangakuqali njengesipho ukungatjhadi?

AKUNAKUZAZA bona umtjhado ungesinye sezipho zakaZimu esiligugu khulu esintwini. (Iziy. 19:14) Nokho, amaKrestu amanengi angakatjhadi athabela ukuphila okuthabisako nokwanelisako. UHarold, umzalwana oneemnyaka ema-95 ongakhange atjhade uthi: “Nanyana ngikuthabela ukuba nabanye nokutjengisa umoya wokwamukela abanye, nengingedwa angibi nesizungu. Ngicabanga bona kungatjhiwo kufanele bona nginesiphiwo sokungatjhadi.”

2 Kwamambala, bobabili uJesu Krestu nompostoli uPowula baqala ukungatjhadi nokutjhada njengezipho ezivela kuZimu. (Funda uMatewu 19:11, 12; 1 KwebeKorinte 7:7.) Nokho, kuyavunywa bona ingasi woke umuntu ongakatjhadi uhlezi ngombana athanda. Ngezinye iinkhathi ubujamo benza kube budisi ukufumana umlingani ofaneleko. Namtjhana ngemva kweemnyaka eemnengi yomtjhado, abanye bangakalindeli bazifumana basele bodwa ngebanga lokutlhala nofana ukuhlongakala komlinganabo. Alo-ke, kungatjhiwo njani bona ukungatjhadi sisipho? AmaKrestu angakatjhadi angakuberegisa njani ngokuhlakanipha ukungatjhadi kwawo?

Isipho Esiligugu

3. Ngimaphi amathuba amaKrestu angakatjhadi kanengi awathabelako?

3 Kanengi umuntu ongakatjhadi unesikhathi nekululeko ekulu kunomuntu otjhadileko. (1 Kor. 7:32-35) La, mathuba amahle angamvumela bona andise ikonzwakhe, akhulise ithando lakhe ngabanye nokutjhidela kuJehova. Ngalokho amaKrestu amanengi, ayazithokozela iinzuzo zokungatjhadi nokukhetha ‘ukukwamukela’ okunganani isikhatjhana. Kungenzeka abanye akhenge bakhethe ukuhlala bangakatjhadi, kodwana ubujamo babo nebutjhugulukako, bacabangisisa ngabo ngomthandazo bese bayabona bonyana ngerhelebho lakaJehova nabo bangakwazi ukukwamukela eenhliziyweni zabo. Ngalokho-ke, bamukela ukutjhentjha kobujamo babo bakhetha ukungatjhadi.—1 Kor. 7:37, 38.

4. Kubayini amaKrestu angakatjhadi azizwa aphelele ekonzweni kaZimu?

4 AmaKrestu angakatjhadi ayazi bona akukafuzi atjhade bona abonwe namtjhana amukelwe nguJehova nehlanganwakhe. UZimu usithanda soke. (Mat. 10:29-31) Akukho namunye namtjhana okhunye okungasihlukanisa nethando lakaZimu. (Rom. 8:38, 39) Kungakhathaliseki bona utjhadile namtjhana asikatjhadi, sinamabanga amahle wokuzizwa siphelele ekonzweni kaZimu.

5. Khuyini okutlhogekako bona sifumane umvuzo ozeleko wokungatjhadi?

5 Nokho, njengombana ikghono lezombhino namtjhana lezokugijima kufuze lihlawulelwe, kufuneka umzamo omkhulu ukuberegisa isipho sokungatjhadi bona sizuze ngokuzeleko. AmaKrestu angakatjhadi namhlanje—kungakhathaliseki bona bazalwana nofana bodade, asesematjha nofana akhulile ngeemnyaka, awakatjhadi ngombana akhethe njalo namtjhana ngebanga lobujamo—angabuberegisa njani ubujamo bawo ngokuhlakanipha? Akhe sicabangele ezinye iimbonelo ezikhuthazako zamaKrestu webandla lokuthoma sibone bona sifundani kizo.

Ukungatjhadi Ebutjheni

6, 7. (a) Ngiliphi ilungelo abantazana bakwaFulebhe abangakendi abalamukela ekonzweni kaZimu? (b) UThimothi wayiberegisa njani iimnyaka yokungatjhadi kwakhe, begodu wabusiswa njani ngokuzimisela ukukhonza ebutjheni bakhe?

6 Umtjhumayeli uFulebhe bekanamadodakazi amane angakendi egade atjhiseka njengoyise ekonzweni yobuvangeli. (IZe. 21:8, 9) Ukuporofida bekuhlangana nezipho ezirarako zomoya ocwengileko begodu abantazanaba bebaberegisa isiphweso ukuzalisa uJuweli 2:28, 29.

7 UThimothi bekalisokana elakuberegisa kuhle ukungatjhadi kwalo. Wafundiswa ‘imitlolo ecwengileko’ ngunina uYunisi nogogwakhe uLowisi aseselisana. (2 Thi. 1:5; 3:14, 15) Kodwana kungenzeka baba maKrestu uPowula nekavakatjhele edorobheni labo eListra kokuthoma ngabo-47 C.E. Ngemva kweemnyaka eembili uPowula nekabavakatjhela kwesibili, uThimothi mhlamunye besele aneemnyaka engaba-20. Nanyana bekasesemncani ngeemnyaka nemaqinisweni, ‘bebamkhuluma kuhle’ abadala abamaKrestu beListra nebe-Ikhoniyo ababomakhelwana. (IZe. 16:1, 2) Ngalokho uPowula wammema bona akhambe naye. (1 Thi. 1:18; 4:14) Angekhe sitjho ngokuqinisekileko bona uThimothi akhenge atjhade. Kodwana siyazi bona njengesokana, wasamukela ngokuzimisela isimemo sakaPowula begodu eemnyakeni eemnengi eyalandelako wakuthabela ukukhonza njengesithunywa sevangeli esingakatjhadi nanjengombonisi.—Fil. 2:20-22.

8. Yini eyenza uJwanisi Markosi bona asebenzele iimnqopho engokomoya, begodu ngiziphi iimbusiso azifumana ngokwenza njalo?

8 Ebutjheni bakhe, uJwanisi Markosi naye wayisebenzisa kuhle iimnyaka yokungatjhadi. Yena nommakhe, uMariya, nomzawakhe uBhanabhasi bebamalunga wokuthoma webandla leJerusalema. Kungenzeka umndeni wekhabo lakaMarkosi bewukhomba ngophakathi, ngombana gade banendlu yabo edorobheni nesisebenzi. (IZe. 12:12, 13) Nokho, ngitjho namtjhana bekaphakathi komhlana nembeleko, uMarkosi gade angaphileli ukuzithabisa; begodu gade anganeliswa yipilo yomndeni yokuzigedla. Kungenzeka ukuhlangana kwakhe nabapostoli phambilini kwamenza waba nesifiso sokungenela ikonzo yeenthunywa zevangeli. Ngalokho, ngetjiseko wakhamba noPowula noBhanabhasi ekhambweni labo lokuthoma leenthunywa zevangeli waba sikhonzi sabo. (IZe. 13:5) Ngokukhamba kwesikhathi, wakhamba noBhanabhasi, godu simfumana akhonza noPitrosi eBhabhiloni. (IZe. 15:39; 1 Pit. 5:13) Asazi bona uMarkosi wahlala isikhathi esingangani angakatjhadi. Kodwana wazakhela idumo elihle ngokuzimisela ukukhonza abanye nokwenza okunengi ekonzweni kaZimu.

9, 10. Namhlanjesi amaKrestu amatjha angakatjhadi avulekelwe ngimaphi amathuba wokwandisa ikonzwawo? Nikela isibonelo.

9 Nabatjha abanengi ebandleni namhlanjesi bayisebenzisa ngethabo iimnyakabo yokungatjhadi ukwandisa ingcenye yabo ekonzweni kaZimu. NjengoMarkosi noThimothi, bayalemuka bona ukungatjhadi kubanikela ithuba ‘lokwenza umsebenzi weKosi bangatshwenywa lilitho.’ (1 Kor. 7:35) Lokhu kuyinzuzo kwamambala. Bavulekelwa mathuba amanengi—ukuphayona, ukukhonza lapho kunetlhogeko ekulu yabatjhumayeli boMbuso, ukufunda elinye ilimi, ukurhelebha ekwakhiweni kwamaWolo WoMbuso namtjhana ama-ofisi wegatja, ukuya eSikolweni Sokubandulelwa Ikonzo nokukhonza eBethel. Nengabe usesemutjha begodu awukatjhadi, uwasebenzisa ngokuzeleko amathuba akuvulekeleko?

10 Umzalwana okuthiwa nguMark wathoma ukuphayona nasele ayokuhlanganisa iimnyaka ema-20, waya eSikolweni Sokubandulelwa Ikonzo, begodu wakhonza ezabelweni ezinengi ephasini loke. Nekaqala emva eemnyakeni ema-25 asekonzweni yesikhathi esizeleko uthi: “Ngilinge ukukhuthaza woke umuntu ebandleni, ngokuhlanganyela nabo ekonzweni, ukukhambela kokwalusa, ukubamemela isidlo kwami, nokuhlela iimbuthano edzimelele eentweni ezingokomoya. Koke lokhu kungilethele ithabo elikhulu.” Njengombana amezwi kaMark atjengisa, ithabo elikhulu ekuphileni lilethwa kukupha, begodu ukuhlanganyela ngokuzeleko ekonzweni ecwengileko kunikela amathuba amanengi wokupha abanye. (IZe. 20:35) Kungakhathaliseki bona wena ngenyama uthandani, unamaphi amakghono namtjhana ilemuko ekuphileni, abantu abatjha banokunengi abangakwenza emsebenzini weKosi.—1 Kor. 15:58.

11. Ngiziphi ezinye iinzuzo zokungarhabi ukutjhada?

11 Ngitjho nanyana ilutjha elinengi lingathanda ukutjhada ngokukhamba kwesikhathi, kunamabanga azwakalako wokungarhabi ukutjhada. UPowula wakhuthaza abatjha bona okunganani balinde bebadlule “ukuthuthumba kobutjha” isikhathi lapho iimfiso zomseme zinamandla khulu. (1 Kor. 7:36, NW) Kuthatha isikhathi ukuzazi nokufumana ilemuko elitlhogekako ekuphileni bona ukwazi ukukhetha umlingani ofaneleko. Ukwenza isifungo somtjhado siqunto esiqakatheke khulu, okufuze sihlale ukuphila koke.—Mtj. 5:2-5.

Ukungatjhadi Nanyana Umdala Ngokwaneleko

12. (a) Umhlolokazi u-Ana waqalana njani nobujamo bakhe obutjhugulukileko? (b) Wafumana liphi ilungelo?

12 Ukuhlongakalelwa yindodakwakhe kungakalindeleki ngemva kweemnyaka elikhomba kwaphela batjhadile, kwamtlhuwisa khulu u-Ana okukhulunywa ngaye eVangelini lakaLuka. Asazi bona gade banabantwana namtjhana wakhe wacabangela ukutjhada godu na. Kodwana iBhayibhili isitjela bona naneemnyaka ema-84, u-Ana gade asesemhlolokazi. Ngokwalokho okutjhiwo yiBhayibhili, singaphetha ngokobana u-Ana wasebenzisa ubujamo bakhe obutjhugulukileko bona atjhidele khudlwana kuJehova. “Azange akhasuke etempeleni, imini nobusuku gade arhuluphele uZimu, azila ukudla athandaza.” (Luka 2:36, 37) Ngalokho, ukukhulekela uZimu bekuyinto eqakatheke khulu ekuphileni kwakhe. Lokho bekutlhoga ukuzimisela nomzamo othe tjha, kodwana wavuzwa khulu. Wafumana ilungelo lokubona isana elinguJesu, nokufakaza kwabanye ngokutjhatjhululwa okuzokulethwa nguMesiya ozako lo.—Luka 2:38.

13. (a) Yini etjengisa bona uDorkasi bekatjhiseka ebandleni? (b) UDorkasi wavuzwa njani ngebanga lokutjengisa ubuhle nomusa?

13 Umfazi okuthiwa nguDorkasi, namtjhana uThabitha, bekahlala eJopha, itheku lekadeni ebelisetlhagwini tjhingalanga yeJerusalema. Njengombana iBhayibhili ingakhulumi ngendodakwakhe, kungenzeka bekangakatjhadi ngesikhatheso. UDorkasi “gade azinikele ukwenza okulungileko ngeenkhathi zoke nakwabadududu.” Kusepakameni bona wenzela abahlolokazi abakhwahlileko nabanye izambatho ezinengi, okwabenza bamthanda khulu. Ngalokho, nagulako begodu ahlongakala kungakalindeleki, loke ibandla lathumela bona kuyokurajelwa uPitrosi bona azokuvusa udadwabo othandekako lo. Njengombana iindaba zokuvuka kwakhe zarhatjheka iJopha yoke, abanengi baba makholwa. (IZe. 9:36-42) Ngomusakhe omkhulu, kungenzeka uDorkasi ngokwakhe waba nesandla ekurhelebheni abanye babo.

14. Yini etjhukumisela amaKrestu angakatjhadi bona atjhidele kuJehova?

14 Njengo-Ana noDorkasi, abanengi emabandleni namhlanjesi bazifumana bangakatjhadi ngitjho sele babadala. Abanye kungenzeka akhenge bafumane umlingani womtjhado ofaneleko. Abanye batlhalile namtjhana bahlongakalelwe balingani. Njengombana anganaye umlingani womtjhado angathululela kuye isifuba, amaKrestu angakatjhadi arhuluphele ukuthembela kuJehova ngokuzeleko. (Iziy. 16:3) USilvia, udade ongakatjhadi osele akhonze eBethel iimnyaka engaphezu kwa-38, ubona lokho njengesibusiso. Uyavuma: “Ngezinye iinkhathi ngiyadinwa ukuba ngoqinileko. Ngiyazibuza, ‘Ngubani ozongikhuthaza?’” Kodwana uyangezelela: “Ukuthemba bona uJehova ukwazi ngcono engikutlhogako ukudlula mina kungirhelebha bona ngitjhidele eduze kwakhe. Ngihlala ngisifumana isikhuthazo, ngezinye iinkhathi sivela endaweni engingakayilindeli.” Qobe nesitjhidela kuJehova, uhlala asabela ngendlela enomusa nekhuthaza khulu.

15. AmaKrestu angakatjhadi “angalikhulisa” njani ithando lawo ngabanye?

15 Ukungatjhadi kuvula amathuba amanengi [“wokukhulisa,” NW] ithando. (Funda ye-2 KwebeKorinte 6:11-13.) UJolene, udade ongakatjhadi owasebenzisa iimnyaka egadungileko ema-34 ekonzweni yesikhathi esizeleko, uthi: “Ngalinga ukusebenza ngamandla ekwakheni ubungani obuseduze, ingasi neentanga zami kwaphela, kodwana nayo yoke iimhlobo yabantu. Ukungatjhadi lithuba lamambala ongalinikela uJehova, abantu bekhenu, abafowenu nabodadwenu ngitjho nabomakhelwana bakho. Njengombana ngikhula, kulapho ngizizwa ngikuthabela khulu ukungatjhadi.” Abalupheleko, abagulako, ababelethi ababodwana, abatjha nabanye ebandleni bakuthabela kwamambala ukusekela abakufumana ebantwini abangakatjhadi. Ngokuqinisekileko, nanyana kunini lapho sibonisa ithando kwabanye, sizizwa singcono. Nawe “ungalikhulisa” na ithando lakho ngabanye?

Ukuhlala Ungakatjhadi Ukuphila Koke

16. (a) Kubayini uJesu ahlala angakatjhadi ukuphila kwakhe koke? (b) UPowula wakusebenzisa njani ngokuhlakanipha ukungatjhadi kwakhe?

16 UJesu akhenge atjhade; wabhincela ukwenza ikonzo ayabelweko. Wakhamba khulu, wasebenza ngamarimarima bekube sebusuku khulu, emaswapheleni wanikela ngokuphila kwakhe bona kube sihlabelo. Ukungatjhadi kwamrhelebha bona aphethe umsebenzakhe. Umpostoli uPowula wakhamba amakhilomitha aziinkulungwana begodu waqalana nobudisi obukhulu ekonzweni. (2 Kor. 11:23-27) Nanyana kungenzeka bona gade atjhadile ngaphambilini, uPowula wakhetha ukuhlala angakatjhadi ngemva kobana athunywe njengompostoli. (1 Kor. 7:7; 9:5) Ngebanga lekonzo, bobabili uJesu noPowula bakhuthaza abanye bona balingise isibonelo sabo lapho bakghona khona. Nokho, akekho hlangana nabo owenza ukungatjhadi ifuneko yokuba sikhonzi.—1 Thi. 4:1-3.

17. Abanengi namhlanje basilandela njani isibonelo sakaJesu noPowula, begodu kubayini singaqiniseka bona uJehova uyabathabela abenza ukuzidela okunjalo?

17 Namhlanje, abanye nabo banqunte ukuhlala bangakatjhadi bonyana bakwazi ukwenza ikonzwabo ngcono. UHarold, okukhulunywe ngaye ngaphambilini, uthabela iimnyaka engaphezu kwama-56 ekonzweni yeBethel. Uthi: “Nengiqeda iimnyaka elitjhumi eBethel, besele ngibone abatjhadi abanengi bakhamba eBethel ngebanga lokugula namtjhana ngombana kutlhogeka batlhogomele ababelethi abalupheleko. Ababelethi bami besele bahlongakele. Kodwana ngiyayithanda iBethel kangangobana angifuni ukubeka ilungelo lami engozini ngokutjhada.” Ngokufanako, eemnyakeni eemnengi eyadlulako, iphayona eselinesikhathi eside elibizwa uMargaret lathi: “Ngaba namathuba amanengi wokutjhada, kodwana akhenge ngiwaberegise. Kunalokho, ngakwazi ukusebenzisa ikululeko engeziweko efumaneka ngokungatjhadi bona ngibe matasa ekonzweni, begodu lokhu kwangilethela ithabo elikhulu.” Mbala, uJehova angekhe akhohlwe nanyana ngubani owenza ukuzidela okunjalo ngebanga lokukhulekela kweqiniso.—Funda u-Isaya 56:4, 5.

Asebenzise Kuhle Amathuba Onawo

18. Abanye bangawakhuthaza bebawasekele njani amaKrestu angakatjhadi?

18 Woke amaKrestu angakatjhadi enza okusemandlenawo ukukhonza uJehova atlhoga ukubukwa nesikhuthazo samambala. Siyawathanda ngalokho angikho nalokho esikubona akwenza ebandleni. Angekhe azizwe anesizungu nengabe kwamambala siba ‘bafowabo, abodadwabo, abonina nabantwababo’ abangokomoya.—Funda uMarkosi 10:28-30.

19. Khuyini ongayenza bona usebenzise ukungatjhadi kwakho ngokuhlakanipha?

19 Bona awukatjhadi ngokuzithandela namtjhana ngamabanga athileko, kwanga iimbonelo zoMtlolo zanamhlanjesi zingakuqinisekisa bona ungaba nokuphila okuthabisako nokuneenthelo. Ukungatjhadi kungafana nesipho esisilindeleko namtjhana kungaba sisipho esingakalindeli ukusifumana. Ezinye izipho zithokozelwa khonokho, kungilapho ezinye zithokozelwa ngokukhamba kwesikhathi. Okunengi kusame endleleni esisabela ngayo. Khuyini ongayenza bona usebenzise ukungatjhadi kwakho ngokuhlakanipha? Tjhidela kuJehova, yiba nokunengi okwenzako ekonzweni kaZimu ukhulise nethando lakho ngabanye. Njengokutjhada, ukungatjhadi kungasizuzisa nengabe sikuqala ngendlela uZimu akuqala ngayo bese sisisebenzisa kuhle isiphwesi.

Uyakhumbula?

• Kungayiphi indlela ukungatjhadi okungaba sisipho ngayo?

• Ukungatjhadi kungaba njani sibusiso ebantwini abatjha?

• Ngimaphi amathuba wokutjhidela kuJehova nokukhulisa ithando amaKrestu angakatjhadi anawo?

[Iimbuzo Yesifundo]