Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Iindaba Ezimnandi Kwabatlhagako

Iindaba Ezimnandi Kwabatlhagako

Iindaba Ezimnandi Kwabatlhagako

ILIZWI LAKAZIMU liyasiqinisekisa lithi: “Otlhagako ngeze alibaleka ngaso soke isikhathi.” (IRhalani 9:18) Godu iBhayibhili ithi ngoMbumbi wethu: “Uvula isandla sakho wanelise isifiso sakho koke okuphilako.” (IRhalani 145:16) Ithemba okukhulunywa ngalweli eLizwini lakaZimu alisilibhudango. UZimu uMninimandla woke anganikela okutlhogekako ukuqeda umtlhago. Khuyini okutlhogwa babantu abatlhagako?

Isazi sezomnotho se-Afrika sakhuluma ngokobana kuyafaneleka bona iinarha ezitlhagako zifune “umbusi ongulizwi lakhe kodwana onomusa.” Okuphakanyiswako kukobana, bona kuqedwe umtlhago, kutlhogeka bonyana kube nomuntu onamandla ongenza amatjhuguluko wokuwuqeda begodu abenomusa. Singangezelela ngokobana umbusi ongaqeda umtlhago kufuze kube mbusi wephasi loke ngombana umtlhago omkhulu kanengi umphumela wokungalingani komnotho wephasi mazombe. Ukungezelela, umbusi ongaqeda umtlhago kufuze akghone ukwenza okuthileko ngonobangela womtlhago—imvelo yabantu yokuba marhamaru. Kukuphi lapho angafumaneka khona umbusi onjalo ofanelekako?

UZimu wathumela uJesu ngeendaba ezimnandi kwabatlhagako. UJesu nekasikimako bona afunde umlayo awufumana kuZimu, wathi: “Umoya weKosi uZimu uphezu kwami, ngombana ungikhethile bona ngilethe iindaba ezimnandi kwabatlhagako.”—Luka 4:16-18.

Ziyini Iindaba Ezimnandi?

UZimu wabeka uJesu njengeKosi. Lezi ziindaba ezimnandi kwamambala. UMbusi ofanelekako bona aqede umtlhago ngombana (1) uzokubusa soke isintu begodu unamandla wokuthatha amagadango; (2) ubaphatha ngesineke abatlhagako begodu ufundisa abalandeli bakhe bona babatlhogomele; begodu (3) uzokuqeda unobangela womtlhago, ukutjhigamela kwethu kokuba marhamaru esikuzuze njengelifa. Akhe sihlole iingcenye eentathu zeendaba ezimnandezi.

1. Igunya lakaJesu phezu kwazo zoke iintjhaba ILizwi lakaZimu lathi ngoJesu: “Wanikelwa ububusi . . . bona abantu, iinqhema zeentjhaba neenlimi kufuze zoke zimkhonze.” (Danyela 7:14) Ungacabanga ngeenzuzo zokuba norhulumende munye obusa boke abantu? Ngeze kusaba nokulwa nokubanga iinsetjenziswa zephasi. Woke umuntu uzokuzuza ngokulinganako. UJesu ngokwakhe wanikela isiqinisekiso sokobana uzokuba Mbusi wephasi onamandla wokuthatha amagadango. Wathi: “Nginikelwe woke amandla ezulwini nephasinapha.”—Matewu 28:18.

2. Umusa kaJesu ngabatlhagako Hlangana nekonzwakhe yephasini, uJesu waba nomusa ngabatlhagako. Ngokwesibonelo, umma owasebenzisa imalakhe yoke yokubhadela ukulatjhwa, wathinta isambatho sakaJesu athemba bona uzokuphola. Watshwenywa kukopha iimnyaka eli-12 begodu akunakuzaza bona bekabogaboga khulu. Ngokuvumelana noMthetho, bekazokubangela bona woke umuntu amthintileko abe ngosilapheleko. Kodwana uJesu waba nomusa kuye. Wathi: “Ndodakazi, ikolo yakho ikupholisile. Khamba ngokuthula, uphole eenhlungwini zakho.”—Markosi 5:25-34.

Iimfundiso zakaJesu zinamandla wokutjhugulula iinhliziyo zabantu bona nabo babe nomusa. Ngokwesibonelo, cabangela ipendulo kaJesu endodeni ebeyifuna ukwazi bona ingamthabisa njani uZimu. Indoda leyo beyazi bona uZimu ufuna sithande abomakhelwana bethu, kodwana yabuza uJesu: “Ngubani umakhelwani wami na?”

UJesu nekayiphendulako wenza umfanekiswakhe odumileko wendoda ebeyikhamba isuka eJerusalema iya eJerikho eyabhudungelwa yatjhiywa “ife isigiyani.” Umpristi ogade akhamba ngendlela leyo wamgegeda wakhambela ngeqadi. NomLefi wenza okufanako. “Kodwana umSamariya ogade akhamba ngayo indlela leyo wambona umuntu loyo, kwathi ambona, ihliziyo yakhe yazala isirhawu.” Wahlwengisa amanceba wendoda leyo, wamusa ngendlini yeenkhambi, wabhadela umninindlu bona ayitlhogomele. UJesu wabuza, “Ngubani . . . osebenze njengomakhelwani emuntwini loya ophalalelwa bogalajani na?” Ipendulo yathi, “Ngiloyo omrhawukeleko.” Yeke uJesu wathi: ‘Nawe-ke wenze okufanako.’—Luka 10:25-37.

Abantu ababa boFakazi BakaJehova bafunda iimfundiso zakaJesu ezinjalo begodu batjhugulula indlelabo yokucabanga ngokurhelebha abatlhagako. Umtloli weLatvia encwadini yakhe ethi, Women in Soviet Prisons, watlola ngokugula kwakhe nekasebenza ekampeni yokujeziswa ePotma hlangana nabo-1960. “Kikho koke ukugula kwami [aboFakazi] bebabatlhogomeli abakhutheleko. Akhenge ngifise ukulatjhwa okubhedere.” Wangezelela: “AboFakazi BakaJehova bakuqala njengomthwalo wabo ukurhelebha boke abantu, kungakhathaliseki bona ngebaliphi ihlanga namtjhana ikolo.”

Lokha ubujamo bezomnotho butjhiya abanye aboFakazi BakaJehova e-Ancón, Ecuador, bangasasebenzi namtjhana banganamali, abanye aboFakazi beza neqhinga lokubafumanela imali; balungiselela ukudla abebazokuthengisela abathiyi beemfesi abavela ekuthiyeni ebusuku (qala isithombe esingakwesokudla). Boke ebandleni bebabambisene, kuhlanganise nabantwana. Bebathoma nge-iri lokuthoma ekuseni qobe langa bona ukudla kuzabe sekulungile iinkepe nezifikako nge-iri lesine. Imali aboFakazi abayifumana lapho yasetjenziswa ngokweentlhogo zomuntu ngamunye.

Okuhlangabezwane nakho okunjalo kutjengisa bona isibonelo neemfundiso zakaJesu zinamandla wokutjhugulula ukucabanga kwabantu ngokurhelebha abatlhagako.

3. Amandla kaJesu wokutjhugulula imvelo yabantu Ukutjhigamela kwabantu bona babe marhamaru yinto soke esiyaziko nesiyamukelako. IBhayibhili ikubiza ngokobana sisono. Ngitjho nompostoli uPowula watlola: “Sekukhanya kimi bona kukhona umthetho ongibusako wokobana: Nanyana nengabe ngithanda ukwenza okulungileko, kodwana koke engikwenzako ngokumbi okushaqisako.” Wangezelela: “Ngubani ozongikhulula kilomzimba ongidosela ekufeni na? Akathokozwe uZimu! Nguye ongikhululako ngeKosi yethu uJesu Krestu.” (Roma 7:21-25) Lapha uPowula uqalisele endleleni uZimu, ngoJesu azokukhulula ngayo abakhulekeli beqiniso ekutjhigameleni kwesono esizuzwe ngelifa, okhunye kwakho kukuba marhamaru, okumrabho womtlhago. Kuzokwenzeka njani lokhu?

Isikhathi esithileko ngemva kokubhabhadizwa kwakaJesu, uJwanisi uMbhabhadisi wethula uJesu kilabo egade bakhona, ngokuthi: “Nasiya iMvana kaZimu, esusa isono sephasi!” (Jwanisi 1:29) Msinyana iphasi lizokuzala abantu abakhululwe esonweni esizuzwe njengelifa, kuhlanganise nokutjhigamela kokuba marhamaru. (Isaya 11:9) UJesu uzabe aqede woke umtlhago.

Qala bona lithabo elingangani ukucabanga ngesikhathi lapho boke abantu bazokuba nebakutlhogako! ILizwi lakaZimu lithi: “Ngamunye uzokuhlala ngaphasi kwesidiribe sakhe, akakho ozobasabisa.” (Mika 4:4) Amezwi asakondlo lawo ahlathulula isikhathi lapho boke bazokufumana umsebenzi owanelisako, ukuvikeleka, nethuba elizeleko lokuthabela iphasi elinganamtlhago, kube lidumo kuJehova.