Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

UMLANDVO WEKUPHILA

Satfola “Litje” Leliligugu Kakhulu

Satfola “Litje” Leliligugu Kakhulu

WINSTON naPamela (Pam) Payne basebenta ehhovisini leligatja lase-Australasia. Bobabili bayakujabulela kuphila nanobe bake babhekana netinkinga letifaka ekhatsi kwetayela emasiko lehlukahlukene kanye nebuhlungu bekushonelwa ngumntfwana losengakatalwa. Nangetulu kwako konkhe loko, umndeni wakaPayne solo usamtsandza Jehova nebantfu bakhe futsi usawujabulela umsebenti wekushumayela. Siwumemile lomndeni kutsi utosicocela ngetintfo lowake wabhekana nato.

Winston, sicela usicocele kafishane ngalokwenteka ngesikhatsi nisafuna kwati Nkulunkulu.

Ngakhulela emndenini lebewungayi esontfweni, futsi besihlala endzaweni lesemakhaya yaseQueensland, e-Australia. Ngesizatfu sekutsi besihlala khashane nalabanye bantfu, Bengingavami kucitsa sikhatsi lesinyenti nalabanye bantfu ngaphandle kwemalunga emndeni wakitsi. Ngacala kufuna Nkulunkulu nangineminyaka lengu-12 budzala. Bengithantaza kuNkulunkulu ngimcela kutsi angisite ngati liciniso ngaye. Ngekuhamba kwesikhatsi ngesuka ekhaya ngobe besengitfole umsebenti e-Adelaide leseNingizimu ye-Australia. Nasengineminyaka lengu-21 ngahlangana naPam ngesikhatsi ngivakashe eSydney. Pam wangicocela ngelicembu lenkholo yema-Israyeli aseBrithani lelitsi bantfu baseBrithani basuka etiveni taka-Israyeli letalahleka. Lelicembu belitsi letive nguletive letilishumi tembuso wasenyakatfo letaya ekutfunjweni ngelikhulu lesiphohlongo B.C.E. Ngatsi nangibuyela emsebentini e-Adelaide, ngacoca nalebengisebenta naye ngalendzaba lebesekacale kufundza liBhayibheli naBoFakazi BaJehova. Ngemuva kwekucoca naye ema-awa nje lambalwa ngetinkholelo taBoFakazi, ngabona kutsi imithantazo yami lengayenta ngisesemncane beseyiphendvuleka. Bengifundza liciniso ngeMdali wami nangeMbuso wakhe! Besengilitfolile “litje . . . . lelidulile.”—Mat. 13:45, 46.

Pam, nawe wacala kufuna lelitje usesemncane. Sitjele, walitfola njani?

Ngakhulela emndenini lokholwako edolobheni lokutsiwa yiCoffs Harbour lelisesigodzini saseNew South Wales. Batali bami kanye nabogogo namkhulu bebayincenye yalelicembu lema-Israyeli aseBrithani. Mine, umnaketfu lomncane, sisi wami lomdzala kanye netihlobo tetfu letinyenti, sikhule sifundziswa kutsi Nkulunkulu utsandza bonkhe bantfu labanabokhokho lesebafa labangemaBrithani. Bengingavumelani nalemfundziso futsi bengingativa ngisondzelene naNkulunkulu. Nangineminyaka lengu-14 ngaya emasontfweni lamanyenti lafaka ekhatsi lisontfo lema-Anglican, lema-Baptist, kanye nelema-Seventh-day Adventist. Kepha kuya kulamasontfo akuzange kungisite kutsi ngimati Nkulunkulu.

Ngemuva kwesikhatsi, umndeni wakitsi watfutsela eSydney, lapho ngahlangana khona naWinston lebekavakashile. Njengoba asachazile, lendzaba yenkholo lesacoca ngayo yamenta wacala kufundza liBhayibheli naBoFakazi. Kusukela ngaleso sikhatsi, tincwadzi lebekangibhalela tona betinemavesi lamanyenti! Nangikhuluma liciniso, ekucaleni lentfo yakhe yangikhatsata kakhulu, futsi yangikwatisa. Kodvwa kancane kancane ngabona kutsi lamavesi bekasho liciniso ngaNkulunkulu.

Nga-1962 ngatfutsela e-Adelaide kuze ngibe dvutane naWinston. Wangilungiselela indzawo yekuhlala ekhaya laThomas naJanice Sloman lebebaBoFakazi, futsi labake baba titfunywa telivangeli ePapua New Guinea. Lomndeni waba nemusa lomkhulu kimi. Bengineminyaka lengu-18 nje kuphela, kodvwa wangisita kakhulu kutsi ngimati kahle Jehova. Nami ngase ngicala kudadisha liBhayibheli, futsi masinyane ngabese ngiyabona kutsi besengilitfolile liciniso. Ngekushesha nje ngemuva kwekutsi mine naWinston sesishadile, sanikela kuphila kwetfu ekukhonteni Jehova—lokwatsi nangetulu kwetinkinga kwasisita salitsatsa njengaleliligugu lelitje lebesesilitfolile.

Winston, sicela usicocele ngalokwenteka eminyakeni yenu yekucala nikhonta Jehova.

A. Libalave lelikhombisa tindzawo lesavakasha kuto ngesikhatsi senta umsebenti wekujikeleta

B. Titembu tasemaposini asetichingini lebesikuto. Indzawo yaseKiribati neyaseTuvalu betatiwa ngekutsi tichingi taseGilbert ne-Ellice

C. Ema-coral lamahle asesichingini saseFunafuti eTuvalu. Lesinye setichingi lesake savakasha kuto ngaphambi kwekutsi kutfunyelwe titfunywa telivangeli

Kusengakendluli sikhatsi lesidze mine naPam sishadile, Jehova wavula umnyango wekucala kuleminyenti leholela emsebentini lowengetiwe ekumkhonteni. (1 Khor. 16:9) Lomnyango wekucala sawukhonjiswa nguMzalwane Jack Porter, lebekangumbonisi wetfu wesigodzi. (Nyalo sengikhonta naye eKomidini Yeligatja lase-Australasia.) Umzalwane Jack nemkakhe Roslyn basikhutsata kutsi sibe ngemahlahlandlela lavamile, futsi saba ngiwo iminyaka lesihlanu. Nasengineminyaka lengu-29 budzala, mine naPam sacelwa kutsi sente umsebenti wekujikeleta etichingini taseSouth Pacific, letabese tinakekelwa ligatja laseFiji. Letichingi betifaka ekhatsi iSamoa yaseMelika, iSamoa, iKiribati, iNauru, iNiue, iTokelau, iTonga, iTuvalu kanye neVanuatu.

Ngaleto tikhatsi, bantfu lebebahlala etichingini letikhashane kakhulu bebangabetsembi BoFakazi BaJehova futsi bebabesaba. Ngako bekufanele sicaphele futsi sihlakaniphe. (Mat. 10:16) Emabandla akhona abemancane, lamanye awo abengakhoni kusilungisela indzawo yekulala. Ngako besiticelela indzawo yekulala kubantfu basendzaweni, futsi bebasemukela ngemusa.

Winston, ubonakala uwutsandza kakhulu umsebenti wekuhumusha. Yini leyakwenta wawutsandza lomsebenti?

ESamoa, ngichuba sikolwa salabadzala belibandla

Ngaleso sikhatsi bazalwane labebasesichingini saseTonga bebanemapheshana netincwajana letimbalwa tesiTonga—lokululwimi lolukhulunywako kulendzawo. Ensimini bebasebentisa incwadzi yesiNgisi lenesihloko lesitsi, “The Truth That Leads to Eternal Life.” Ngako-ke esikolweni salabadzala semaviki lamane, labadzala labatsatfu labebangasati kahle siNgisi bavuma kuhumusha lencwadzi letsi, “The Truth That Leads to Eternal Life” ngelulwimi lwesiTonga. Pam abeyibhala ngemshini, bese siyitfumela egatjeni lase-United States kute ishicilelwe. Kwatsatsa emaviki lacishe abe siphohlongo kucedza wonkhe lomsebenti. Ngisho nobe lomsebenti wetfu lobewuhunyushiwe bewungekho ezingeni lelisetulu, lencwadzi yasita bantfu labanyenti labakhuluma lulwimi lwesiTonga kutsi batfole liciniso. Mine naPam asisibo bahumushi, kepha lomsebenti lesawenta wasenta sawutsandza kakhulu umsebenti wekuhumusha.

Pam, bekunjani kuphila etichingini nawukucatsanisa nekuphila e-Australia?

Ibhasi lebesihlala kuyo ngesikhatsi sivakashela emabandla

Umehluko mkhulu! Kuletinye tindzawo, bekudzingeka sibeketelele kusutelwa timbuzulwane, kushisa kwelilanga, umswakama, emagundvwane, kugula futsi ngaletinye tikhatsi besiba bete kudla lokwenele. Ngakulolunye luhlangotsi nasibuya entsambama besicabuleka kakhulu nasibuka lwandle sisesakhiweni saseSamoa lesibitwa ngekutsi yi-fale lefulelwe ngetjani futsi ite lubondza. Kulamanye emalanga ebusuku inyeti beyikhanya kakhulu kangangekutsi besikhona kutibona kahle netihlahla futsi nayo beyibonakala kahle nasemantini. Tikhatsi letinjengaleti betiba ligugu kakhulu kitsi futsi betisenta sizindle futsi sithantaze, sicabange ngalokuhle kunekucabanga ngalokungajabulisi.

Besibatsandza bantfwana, bekumnandzi kuba nabo futsi bebakujabulela kakhulu kusibona njengoba besibelungu lebebachamuka kulelinye live. Ngesikhatsi sivakashe eNiue, lomunye umfanyana washikisha umkhono waWinston logcwele tinwele wase utsi, “Ngiyatitsandza tinwele takho, ngatsi tinswiba.” Kuyakhanya kutsi lomfanyana bekangazange awubone umkhono loneboya lobungaka futsi bekangati kutsi angabuchaza njani!

Bekusivisa buhlungu kubabona bahlupheka nekutsi bebaphila ngephasi kwetimo letimatima. Bebahlala endzaweni lenhle, kodvwa bekute tibhedlela letanele futsi bekute emanti ekunatsa lenele. Bazalwane betfu bebangakhatsateki ngobe bebetayele kuphila kanjalo. Bekubajabulisa kuba nemindeni yabo, kuba nendzawo yekukhontela, kanye nelilungelo lekudvumisa Jehova. Sibonelo sabo sasisita kutsi sinake tintfo letibalulekile siphindze siphile imphilo lemelula.

Pam, ngaletinye tikhatsi bekufanele uyokha emanti uphindze upheke kudla ngaphasi kwetimo letehluke kakhulu kuleto lebewutejwayele. Yini leyakusita?

ETonga, Pam uwasha timphahla tetfu

Ngimbonga kakhulu babe wami ngekungicecesha. Wangifundzisa tintfo letinyenti letilusito, lokufaka ekhatsi kubasa umlilo futsi ngipheke ngawo, kanye nekutsi ngikhone kuphila ngisho noma nginetintfo letincane. Ngesikhatsi sivakashele eKiribati, sahlala kulenye indlu lencane lebeyifulelwe ngetjani, inesiyilo lesakhiwe nge-coral, kanye nelubondza lolwakhiwe ngemhlanga. Kute ngipheke kudla ngagubha umgodzi, ngabasa khona futsi ngafaka tigogo tema-coconut kute uhlale uvutsa. Nangiyokha emanti, bengifike ngime elayinini nalabanye bafati lebebayokha emanti emtfonjeni. Kuze bakhe emanti bebasebentisa lugodvo lolungaba ngemamitha langu-2, lebelinentsambo ngembili futsi belifana nelidweba letimfishi. Esikhundleni sekutsi kube nelihhuka bebafake sikotela. Nguloyo naloyo bekanikwa litfuba lekutsi afake lolugodvo emtfonjeni bese ukha emanti. Bengicabanga kutsi kumelula kwaze kwaba litfuba lami lekutsi ngiwakhe. Ngetama kanyenti kufaka lolugodvo emtfonjeni, kodvwa kuto tonkhe letikhatsi lesikotela besingakhoni kukha emanti. Bangihleka bonkhe. Batsi nasebacedzile kuhleka lomunye wabo wangisita. Bantfu bendzawo bebahlale basisita futsi bebanemusa.

Nobabili benisitsandza sabelo senu lebesikuletichingi. Ningasicocela yini ngetintfo letibalulekile lenatijabulela?

Winston: Kwasitsatsa sikhashana kutsi siwacondze emasiko latsite. Nasi sibonelo, ngesikhatsi bazalwane basentele kudla, bebavame kusinika konkhe kudla lebebanako. Nasisafika besingati kutsi kufanele sibashiyele nabo. Ngako sakudla konkhe lokudla. Satsi nasesati kutsi kufanele sente njani, besesibashiyela nabo. Ngisho noma besivame kwenta emaphutsa, bazalwane bebasibeketelela. Futsi bebajabula kakhulu nasibabona njalo ngemva kwetinyanga letisitfupha, noma nasivakashele emabandla abo. Bazalwane bakuletichingi bebangakhoni kuhlangana nalabanye BoFakazi lebabengekho emabandleni abo. Ngako bebati mine naPam kuphela.

Esichingini saseNiue, ngihamba nelicembu leliya ensimini

Kubavakashela kwaniketa bufakazi emimangweni. Bantfu labanyenti bebacabanga kutsi bazalwane bebatisungulele lenkholo. Ngako ngesikhatsi sitfunywa selivangeli kanye nemkakhe lebebabuya emaveni langesheya kwetilwandle bavakashela labazalwane, labantfu bendzawo bamangala futsi bajabula kutsi labazalwane bayincenye yenkholo leyatiwako.

Pam: Angiyuze ngikukhohlwe lokwenteka ngesikhatsi ngiseKiribati, lapho bekunelibandla lebelinebazalwane nabodzadze labambalwa. Itinikai Matera lebekunguye yedvwa lomdzala kulelibandla wetama ngato tonkhe tindlela kusinakekela. Ngalelinye lilanga weta aphetse libhasikidi lebelinelicandza linye nje vo! Watsi: “Ngiliphatsele nine.” Licandza lenkhukhu belingatfolakali melula ngaleso sikhatsi. Lesento lesincane semusa satitsintsa kakhulu tinhlitiyo tetfu.

Eminyakeni leyalandzela, umntfwana wakho lebekangakatalwa washona. Yini leyakusita kutsi ubhekane nalesimo lesimatima?

Ngakhulelwa nga-1973 ngesikhatsi mine naWinston siseSouth Pacific. Sancuma kubuyela e-Australia, kepha ngemuva kwetinyanga letine umntfwana wetfu washona. NaWinston weva buhlungu kakhulu. Ngekuhamba kwesikhatsi buhlungu lebengibuva baba ncono, kepha abuzange buphele kwaze kwaba ngulapho sifundza sihloko lesitsi, “Imibuzo Evela Kubafundi” lebesinembuto lotsi: “Likhona yini ithemba lovuko ngomntwana oshonela esibelethweni sikanina?” Lesihloko sitfolakala ku-Sicongosekulindza sa-April 15, 2009 ngesiZulu. Lesihloko sasicinisekisa kutsi Jehova uyakwati loko latakwenta futsi ngaso sonkhe sikhatsi wenta lokulungile. Utawususa bonkhe buhlungu lesike sabhekana nabo. Ngelutsandvo, uyale Jesu kutsi ‘atewubhidlita imisebenti yaDeveli.’ (1 Joh. 3:8) Lesihloko saphindze sasisita kutsi sibonge kakhulu ngalelitje leliligugu lesinalo njengobe sibantfu baJehova. Besingaba yini nje ngaphandle kwelitsemba leMbuso?

Ngemuva kwekushona kwemntfwana wetfu, saphindze sangenela umsebenti wasikhatsi sonkhe. Sasebenta tinyanga letimbalwa eBethel yase-Australia futsi ngekushesha saphindze senta umsebenti wekujikeleta. Sasebenta iminyaka lemine endzaweni yasemakhaya leseNew South Wales naseSydney. Nga-1981 sacala kusebenta egatjeni lase-Australia futsi nanyalo sisasebenta khona.

Winston, lokwenteka kuwe ngesikhatsi useSouth Pacific kukusitile yini njengobe ulilunga leKomidi Yeligatja lase-Australasia?

Yebo, kungisite ngetindlela letinyenti. Kwekucala, ligatja lase-Australia lacelwa kutsi linakekele i-American Samoa kanye neSamoa. Ngemuva kwaloko, ligatja laseNew Zealand lahlanganiswa neligatja lase-Australia futsi lase libitwa ngekutsi ligatja lase-Australasia. Lamuhla insimu yeligatja lase-Australasia ihlanganisa i-American Samoa kanye neSamoa, tichingini taseCook, iNew Zealand, iNiue, iTimor-Leste, iTokelau, kanye neTonga futsi ngibe nelilungelo lekuvakashela letinyenti taletindzawo njengemmeleli weligatja.

Winston naPam basegatjeni lase-Australasia

Sesiphetsa nje, lokwenteka kimi naPam kwasenta sabona kutsi akusibo labadzala kuphela labafuna kwati ngaNkulunkulu. Nebantfu labasha bayalifuna liciniso lelifanana ‘nelitje lelidulile’ leliligugu ngisho nobe emalunga emindeni yabo angalifuni. (2 Khos. 5:2, 3; 2 Khr. 34:1-3) Siyaciniseka kutsi Jehova longuNkulunkulu lonelutsandvo ufuna kutsi bonkhe bantfu batfole kuphila ngisho babancane nobe babadzala.

Ngesikhatsi mine naPam sicala kufuna kwati liciniso eminyakeni lengu-50 leyengcile, sasingati kutsi loko kutasiholela kuphi. Asingabati kutsi liciniso leMbuso lifanana nelitje leliligugu futsi lelidule kakhulu. Sitimisele kubambelela kulelitje leligugu ngemandla etfu onkhe!