Jéeobaeʼ «u [Diosil] jeetsʼel óolal»
Jéeobaeʼ «u [Diosil] jeetsʼel óolal»
«U [Diosil] jeetsʼel óolal ka yanak yéetel tuláakleʼex.» (ROM. 15:33)
1, 2. ¿Baʼax talamil ku tsikbaltik le capítulo 32 yéetel 33 tiʼ Genesisoʼ, yéetel bix tsʼoʼokik?
JUNTÚUL sukuʼuntsil yéetel u yíitsʼin jach úuch u yilubaʼobeʼ, binoʼob naatsʼ tiʼ Penuel, tu laakʼin u áalkab jaʼil Jordán, naatsʼ tiʼ u kʼóom luʼumil Jaboq. Esaú yéetel Jacob. Kex tsʼoʼok veinte jaʼaboʼob u man Jacob tiʼ u sukuʼun le derecho yaantiʼ u beetik u yáax paaliloʼ, sajak u kíimsaʼal tumen maʼ u yojel wa láayliʼ táan u kʼuuxileʼ. Le oʼolal ka tu yojéeltaj tsʼoʼok u muchʼaʼal 400 máakoʼob tumen Esaú yéetel tsʼoʼok u jóokʼol páaʼtbil u beeleʼ, tu yilaj u beetik u kiʼimaktal u yóol. Utiaʼal leloʼ tu túuxtaj óox jaats máakoʼob bisik 550 baʼalcheʼob utiaʼal u síi tiʼ. Cada juntúul ku kʼuchul tu yiknaleʼ ku yaʼaliktiʼ u yíitsʼin túuxt tiʼ.
2 Tak ka kʼuch u yorail u yilkubaʼob. Jacobeʼ joʼopʼ u bin tu tojil u sukuʼun, baʼaleʼ siete u téenel jeʼel utiaʼal u xoltal tu táan utiaʼal u yeʼesik tsiikil tiʼ. Baʼaleʼ táanileʼ tsʼokaʼaniliʼ u beetik junpʼéel baʼal utiaʼal ka kʼaʼamak yéetel kiʼimak óolaleʼ: tu kʼáataj áantaj tiʼ Dios. Jéeoba túuneʼ tu núukaj u payalchiʼ, le oʼolal le Bibliaoʼ ku yaʼalik: «Esaueʼ áalkabnaj [utiaʼal u bin tu yiknal], tu méekʼaj, [...] ka xan tu tsʼuʼutsʼaj. Tu kaʼatúulaloʼob okʼolnajoʼob» (Gén. 32:11-20; 33:1-4).
3. ¿Baʼax k-kanik tiʼ le baʼax tu beetaj Jacob utiaʼal u kaxtik jeetsʼelil yéetel Esauoʼ?
3 ¿Baʼax k-kanik tiʼ le tsikbalilaʼ? Ken yanaktoʼon junpʼéel talamil yéetel juntúul sukuʼuneʼ, unaj k-beetik tuláakal le ku páajtal utiaʼal k-utskíintik, beyoʼ maʼ ken k-beet u xuʼulul u yantal jeetsʼelil teʼ múuchʼuliloʼ. Lelaʼ bey unaj k-beetik kex k-ojel maʼ tiʼ toʼon yaan u culpail yéetel minaʼan baʼax oʼolal k-kʼáatik Gén. 25:31-34; Heb. 12:16). Jeʼex tu beetil Jacobeʼ, unaj k-payalchiʼ tiʼ Jéeoba yéetel k-beetik tuláakal le ku páajtal utiaʼal u yantaltoʼon jeetsʼelil yéetel u maasil. Wa k-beetik beyoʼ Jéeobaeʼ yaan u yáantkoʼon. Koʼoneʼex ilik baʼax tu beetaj uláakʼ máaxoʼob meyajt Dios úuchjeakil jeʼel u yáantkoʼon utiaʼal ka yanaktoʼon jeetsʼelil yéetel u maasileʼ.
ka perdonartaʼakoʼoniʼ. Jacobeʼ jeʼel u béeytal u tuklik kaʼach beyoʼ, tumen Esaú taas bey mix baʼalil le derecho yaan kaʼach tiʼoʼ, tumen letiʼ le yáax paaloʼ, baʼaleʼ tu konaj tiʼ chéen yoʼolal junpʼéel plato lentejas (Le Máax beetik jach tubeeloʼ
4. ¿Baʼax tu beetaj Dios utiaʼal u salvartik máak tiʼ le kʼeban yéetel tiʼ le kíimiloʼ?
4 Jéeobaeʼ jach yaʼab baʼax tsʼoʼok u beetik utiaʼal u yantal jeetsʼelil. Le oʼolal le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ letiʼeʼ «u [Diosil] jeetsʼel óolal» (Rom. 15:33). Tuukulnakoʼon tiʼ le baʼax tu beetaj utiaʼal u tsʼáaik u páajtalil k-bisikba tu yéeteloʼ. Maʼ u tuʼubultoʼoneʼ kʼebanoʼon, tumen u paalaloʼon Adán yéetel Eva, le oʼolal «u boʼolil» wa u castigoileʼ letiʼ le kíimiloʼ (Rom. 6:23). Baʼaleʼ Jéeobaeʼ tu túuxtaj u Hijo utiaʼal u salvartikoʼon, tumen jach u yaabiltmoʼon. Jesuseʼ tu yóotaj taal way Luʼum utiaʼal u beetik baʼax u kʼáat u Taataeʼ yéetel tu chaʼaj u kíimsaʼal tumen le máaxoʼob pʼekmiloʼ (Juan 10:17, 18). Ka tsʼoʼokeʼ kaʼa kuxkíintaʼabi yéetel bin teʼ kaʼan u kʼub tiʼ Dios u tojol u kuxtal tu kʼuboʼ, lelaʼ ku tsʼáaik u páajtalil u jáalkʼabtaʼal máak tiʼ le kíimil wa ku arrepentir tu jaajil u yóoloʼ (xokaʼak Hebreob 9:14, 24).
5, 6. ¿Bix u yáantkoʼon utiaʼal k-bisikba yéetel Dios le u kuxtal Jesús tu kʼuboʼ?
5 Isaías 53:5 ku yaʼalikeʼ le úuchik u kíimil Cristooʼ ku tsʼáaik u páajtalil k-bisikba yéetel Dios: «Le jaatsʼ tu muʼyajtajoʼ tu taasaj tiʼ toʼon jeetsʼel, tu yoʼolal u loobiloʼobeʼ yanchaj tiʼ toʼon toj óolal». Kex láayliʼ kʼebanoʼoneʼ, wa k-tsʼáaik fe tiʼ u kuxtal Jesús tu kʼuboʼ, Jéeobaeʼ maʼ tu yilkoʼon bey u enemigoʼobeʼ, baʼaxeʼ ku yantaltoʼon jeetsʼelil tu yéetel, tsʼoʼoleʼ k-bisikba tu yéetel. Bey túunoʼ «tu yoʼolal [Jesuseʼ], Jajal Dioseʼ tsʼoʼok u [salvartikoʼon] tu yoʼolal u kʼiʼikʼel u Paal, ikil tu [perdonartil] k-kʼebanoʼob» (Efe. 1:7).
6 Le Bibliaoʼ ku yaʼalik tu yoʼolal Cristo: «Jajal Dioseʼ tu yóotaj ka yanak tiʼ Cristoeʼ, u chúukaʼanil letiʼ». Jeʼex túun k-ilkoʼ, Jesuseʼ jach nojoch meyaj ku beetik utiaʼal u béeytal le baʼax u tukultmaj Diosoʼ. ¿Baʼax túun le u tukultmaj u beetkoʼ? «Tu yoʼolal [u kʼiʼikʼel] Cristoeʼ, [tu] tsʼáa tiʼ jeetsʼel tu yéeteleʼ tu túulisil u yóokʼol kaab.» Le «u túulisil u yóokʼol kaab» ku yaʼalikoʼ yaan kaʼa jaats tiʼ: «le baʼax yaan teʼ kaʼanoʼ» yéetel «le baʼax yaan teʼ luʼumoʼ». ¿Máaxoʼob yaan ichil le kaʼapʼéel jaatsaʼ? (Xokaʼak Colosailoʼob 1:19, 20.)
7. ¿Máaxoʼob táakaʼanoʼob ichil «le baʼax yaan teʼ kaʼan» yéetel «le baʼax yaan teʼ luʼum» ku tsʼáaik Dios u páajtalil u kaʼa biskubaʼob tu yéeteloʼ?
7 ¿Máaxoʼob táakaʼanoʼob ichil «le baʼax yaan teʼ kaʼanoʼ»? Letiʼe máaxoʼob yéeyaʼanoʼob utiaʼal u binoʼob kaʼanoʼ, yoʼolal u kuxtal Jesús tu kʼuboʼ ku tsʼaʼabaloʼob «maʼalob tu táan Jajal Dios» yéetel ku yilaʼaloʼob bey u paalaloʼob Jajal Dioseʼ yéetel yaantiʼob jeetsʼelil tu yéetel (xokaʼak Romailoʼob 5:1). Ku yaʼalaʼaltiʼob beyoʼ tumen táan u páaʼtik u binoʼob kaʼan utiaʼal u reinaroʼob «tu yóokʼol kaab» yéetel utiaʼal u beetik u j-kʼiiniloʼob tu táan Dios (Apo. 5:10). ¿Yéetel máaxoʼob táakaʼanoʼob ichil «le baʼax yaan teʼ luʼumoʼ»? Letiʼe máaxoʼob ku arrepentiroʼob tiʼ u kʼebanoʼob yéetel táan u páaʼtik u pʼáatloʼob kuxtal way Luʼumeʼ (Sal. 37:29).
8. ¿Bix k-uʼuyikba ken jach tuukulnakoʼon tiʼ tuláakal le baʼax tsʼoʼok u beetik Jéeoba utiaʼal u yantaltoʼon jeetsʼelil tu yéeteloʼ?
8 Teʼ carta tu tsʼíibtaj Pablo tiʼ le sukuʼunoʼob yéeyaʼanoʼob utiaʼal u binoʼob kaʼan yanoʼob kaʼach tu kaajil Éfesooʼ, tu yaʼalajtiʼob: «Jajal Dioseʼ jach nojoch u chʼaʼ óotsilil, [...] ka tu tsʼáajtoʼon kuxtal junmúuchʼ yéetel Cristo, kex láayliʼ kimenoʼon kaʼach yéetel k-kʼebanoʼobeʼ». Ka tsʼoʼokeʼ tu yaʼalaj xan: «Tu yoʼolal u siibal utsil Dioseʼ teʼexeʼ [salvartaʼaneʼex]» (Efe. 2:4, 5). ¿Máasaʼ jach k-tsʼáaik u nib óolalil tiʼ Jéeoba yoʼolal le baʼax tu beetaʼ? Tuláakloʼon, kex táan k-páaʼtik k-bin kuxtal teʼ kaʼan wa táan k-páaʼtik k-pʼáatal kuxtal way Luʼumeʼ jach yaʼab k-pʼaax tiʼ Jéeoba. Ken k-naʼat le baʼax tu beetaj utiaʼal u yantaltoʼon jeetsʼelil tu yéeteloʼ, jach k-tsʼáaik u nib óolalil tiʼ yoʼolal u yutsil yéetel bix u chʼaʼiktoʼon óotsilil. Jeʼex túun k-ilkoʼ, Jéeobaeʼ jach maʼalob u yeʼesik bix unaj k-kaxtik jeetsʼelil yéetel u maasil. Lelaʼ maʼ unaj u tuʼubultoʼoniʼ, maases le ken yanaktoʼon talamil yéetel u maasil teʼ múuchʼuliloʼ.
Le baʼax tu beetaj Abrahán yéetel Isaakoʼ
9, 10. ¿Bix úuchik u yeʼesik Abrahán u kʼáat ka yanak jeetsʼelil tiʼ yéetel Lot le ka yanchaj talamil tiʼ le máaxoʼob kanáantik u yaalakʼoʼoboʼ?
9 Unaj xan k-beetik jeʼex tu beetil Abrahaneʼ, letiʼeʼ «tu yoksaj óoltaj Jajal Dios, yéetel tu yoʼolal u yoksaj óolaleʼ Jajal Dioseʼ tu kʼamaj bey juntúul máak tojeʼ. Abrahán túuneʼ kʼaabaʼintaʼab u amigo Jajal Dios» (Sant. 2:23). ¿Bix úuchik u yeʼesik u fe tiʼ Dios? Tu yilaj u yantal jeetsʼelil tiʼ yéetel u maasil. Juntéenjeakeʼ, le máaxoʼob kanáantik u yaalakʼoʼoboʼ, joʼopʼ u baʼateltʼaanoʼob yéetel le máaxoʼob kanáantik u yaalakʼ Lot, u sobrino, tumen maʼ jach yaan baʼal u jaantoʼob yéetel jaʼ u yukʼoʼobiʼ (Gén. 12:5; 13:7). Utiaʼal ka yanak jeetsʼelil tiʼobeʼ unaj u junpáaykuntkuba yéetel u sobrino. ¿Baʼax túun tu beetaj Abrahán? Kex maas yaan u jaʼabil yéetel letiʼ ku tʼaan tu kʼaabaʼ Dioseʼ, tu chaʼaj u yéeyaʼal tumen Lot tuʼux u kʼáat bin. Leloʼ ku yeʼesikeʼ baʼax maas u kʼáateʼ ka yanak jeetsʼelil tiʼob.
10 Letiʼeʼ tu yaʼalaj tiʼ Lot: «Teech tin wéeteleʼ láakʼtsiloʼon, tu yoʼolal leloʼ maʼ uts ka yanak baʼateltáambal ichiloʼon mix ichil k-meyajoʼo[biʼ]. Jeʼel tuláakal le luʼum utiaʼal ka a yéey[aʼ]. Beet uts a junpáaykuntkaba tiʼ teen. Wa ka bin xamaneʼ teneʼ kin bin noojol, wa ka bin noojoleʼ teneʼ kin bin xaman». Lot túuneʼ tu yéeyaj u maas maʼalobil le luʼumoʼ (Gén. 13:8-11). ¿Kʼuuxilnaj wa Abrahán yoʼolal lelaʼ? Maʼatech, tumen ka bisaʼab Lot tumen u jaats soldadoʼobeʼ, Abrahaneʼ tu séebaʼanil bin u yáante (Gén. 14:14-16).
11. ¿Baʼax tu beetaj Abrahán utiaʼal ka yanak jeetsʼelil tiʼ yéetel le filisteoʼoboʼ?
11 Beoraaʼ koʼoneʼex ilik baʼax tu beetaj Abrahán utiaʼal u yantal jeetsʼelil tiʼ yéetel u kajnáaliloʼob Canaán. Junjaats filisteoʼob yaan naatsʼ teʼ tuʼux kajaʼan kaʼachoʼ, tu tokoʼob tiʼ «le chʼeʼen» yaan Beer-seba, potaʼan tumen u palitsiloʼoboʼ. U jaajileʼ letiʼeʼ jeʼel u páajtal u baʼateʼel kaʼach tu yéeteloʼob, jeʼex úuchik u baʼateʼel yéetel le máaxoʼob bis Lotoʼ. ¿Baʼax tu beetaj le ka chʼaʼab le chʼeʼen tiʼoʼ? Maʼ baʼatelnajiʼ, baʼaxeʼ tu páaʼtaj u yilik baʼax maas maʼalob ka u beete. Lelaʼ tu yaʼalaj le ka bin xíimbaltbil tumen u reyil le filisteoʼoboʼ. Le ka aʼalaʼabtiʼ tumen le rey ka u yaʼal maʼ kun bin u baʼateʼelt le filisteoʼoboʼ, Abrahaneʼ tu beetaj utiaʼal u yantal jeetsʼelil ichiloʼob, baʼaleʼ ka tsʼoʼokeʼ tu yaʼalajtiʼ oklaʼab junpʼéel chʼeʼen tiʼ. Le reyoʼ tu yaʼalaj maʼ u yojel kaʼachiʼ, ka tu yaʼalaj yaan u beetik u suʼutul tiʼ. Abrahaneʼ seguernaj u kuxtal ich jeetsʼelil teʼ táanxel luʼumil yaan kaʼachoʼ (Gén. 21:22-31, 34).
12, 13. 1) ¿Bix úuchik u beetik Isaak jeʼex u taataeʼ? 2) ¿Bix áantaʼabik Isaak tumen Jéeoba yoʼolal le baʼax tu beetoʼ?
12 Isaak, u hijo Abrahán xaneʼ tu yilaj u yantal jeetsʼelil tiʼ yéetel u maasil. Koʼoneʼex ilik baʼax úuch le ka lukʼ (Beer-lahai-roí, tu luʼumil Négueb) teʼ tuʼux kajaʼan kaʼach utiaʼal u bin xaman, tu noj kaajil Guerar, tu luʼum le filisteoʼoboʼ. Teʼeloʼ jach bendecirtaʼab tumen Jéeoba, le oʼolal jach yanchaj u yich u pakʼal yéetel jach yaʼabchaj u waakax. Baʼaleʼ jach pʼektaʼab tumen le filisteoʼoboʼ. Maʼ u kʼáatoʼob ka ayikʼalchajak jeʼex Abrahán kaʼacheʼ, le oʼolal tu yaʼaloʼob ka maʼakak tuláakal le chʼeʼenoʼob tsʼoʼok u potik kaʼachoʼ. Tu tsʼookeʼ aʼalaʼab tiʼ Isaak tumen le reyoʼ: «Tselaba wayeʼ». ¿Baʼax túun tu beetaj? Utiaʼal maʼ u baʼateʼel yéeteloʼobeʼ lukʼiʼ (Gén. 24:62; 26:1, 12-17).
13 Isaakeʼ bin táanxelil yéetel le máaxoʼob kanáantik u yaalakʼoʼ, teʼeloʼ tu potoʼob uláakʼ chʼeʼeniʼ. Baʼaleʼ bin baʼateltbil tumen le Gén. 26:17-25).
filisteoʼob yaan u waakaxoʼoboʼ, joʼopʼ u yaʼalikoʼobeʼ u tiaʼaloʼob le jaʼoʼ. Letiʼeʼ tu beetaj tu kaʼatéen jeʼex u taataeʼ. Maʼ baʼatelnaj tu yéeteloʼobiʼ, baʼaxeʼ tu yaʼalaj tiʼ u j-meyajoʼob ka u potoʼob uláakʼ junpʼéel chʼeʼen yaanal tuʼux. Baʼaleʼ le filisteoʼoboʼ tu yaʼaloʼob u tiaʼaloʼob xan. Utiaʼal u yantal jeetsʼelil tu yéeteloʼobeʼ, bin kajtal yaanal tuʼux yéetel u j-meyajoʼob, teʼeloʼ tu yaʼalaj ka poʼotok uláakʼ chʼeʼeniʼ, ka tu tsʼáaj u kʼaabaʼint Rehobot. ¿Áantaʼab wa tumen Jéeoba yoʼolal le baʼax tu beetoʼ? Áantaʼabi, tumen ka bin kajtal Beer-seba, junpʼéel maʼalob luʼumeʼ, aʼalaʼabtiʼ tumen Dios: «Ta wéetel yanen[,] maʼ chʼaʼik saajkil. Tu yoʼolal Abrahán in palitsileʼ yaan in kiʼtʼantikech, yaan xan in yaʼabkuntik a chʼiʼibal» (14. ¿Bix úuchik u yeʼesik Isaak u kʼáat ka yanak jeetsʼelil tiʼ yéetel u rey le filisteoʼoboʼ?
14 ¿Jeʼel wa u páajtal u baʼateʼel Isaak utiaʼal maʼ u toʼokol le chʼeʼenoʼob kaʼach tiʼoʼ? Jeʼeleʼ. Tumen táan u yáantaʼal tumen Dios. Lelaʼ bey úuchik u yaʼalik u rey le filisteoʼob le ka bin Beer-seba u yil Isaak yéetel kaʼatúul u soldadoʼob utiaʼal u yantal jeetsʼelil ichiloʼob. Tu yaʼaloʼobtiʼ: «Tsʼoʼok [k-]ilik tiʼ yaan Yuumtsil ta wéeteleʼ». ¿Baʼaxten túun bin Isaak kajtal yaanal tuʼux? Utiaʼal maʼ u baʼateʼel tu yéeteloʼob. Le ka bin xíimbaltbil tumen u rey le filisteoʼob yéetel le máaxoʼob láakʼintikoʼ, tu kaʼa eʼesaj maas u kʼáat ka yanak jeetsʼelil ichiloʼob: «Tu beetajtiʼob junpʼéel nojoch kʼiinbesaj, letiʼob xaneʼ jaanoʼob yéetel ukʼulnajoʼob. Tu jaʼatskabil uláakʼ kʼiineʼ líikʼoʼobeʼ ka jalaʼach tʼaanajoʼob tu baatsiloʼob. Ku tsʼoʼoleʼ [...] Isaakeʼ tu yaʼalaj ka xiʼik utsil tiʼob» (Gén. 26:26-31).
Le baʼax tu beetaj Joseoʼ
15. ¿Baʼaxten jach pʼektaʼab José tumen u sukuʼunoʼob?
15 Jacob, juntúul u hijo Isaakeʼ, jach uts (Gén. 25:27). Jeʼex úuchik k-ilik tu káajbal le xookaʼ, tu beetaj tuláakal le ku páajtal utiaʼal u yantal jeetsʼelil tiʼ yéetel Esaú. Jeʼex túun k-ilkoʼ, letiʼeʼ tu beetaj jeʼex u taata utiaʼal u biskuba maʼalob yéetel u maasileʼ. ¿Kux túun le doce u túulal u paalaloʼoboʼ? Jacobeʼ jach u yaabiltmaj kaʼach José, letiʼeʼ tu yilaj u beetik mantatsʼ baʼax maʼalob, tu yuʼubaj u tʼaan yéetel tu kaxtaj u yutsil u taata (Gén. 37:2, 14). Baʼaleʼ u sukuʼunoʼobeʼ maʼ bey úuchik u beetkoʼobiʼ. Jach táaj u pʼekmoʼob, le oʼolal maʼatech u páajtal u tʼaanoʼob tu yéetel wa maʼ tu tsʼíikiloʼobiʼ. Letiʼobeʼ jach kʼasaʼanoʼob, tumen ka tsʼoʼok u konkoʼobeʼ tu yaʼaloʼob tiʼ u taataʼob kíimsaʼab tumen juntúul tsʼíitsʼik baʼalcheʼ (Gén. 37:4, 28, 31-33).
16, 17. ¿Bix úuchik u yeʼesik José u kʼáat ka yanak jeetsʼelil tiʼ yéetel u maasil?
16 Jéeobaeʼ jach tu beetaj u bin utsil tiʼ José, le oʼolal ka máan kʼiineʼ tsʼaʼab yaʼab páajtalil tiʼ tumen faraón tu luʼumil Egipto. U sukuʼunoʼobeʼ yanchaj u binoʼob Egipto utiaʼal u manikoʼob baʼax jaantbil, tumen yanchaj junpʼéel nojoch wiʼijil tu luʼumil Canaán. Binoʼob tʼaan yéetel José, baʼaleʼ maʼ tu kʼaj óoltoʼobiʼ, maʼ xaaneʼ yoʼolal le nookʼ u takmoʼ (Gén. 42:5-7). Wa u kʼáat kaʼacheʼ chéen chʼaʼabil jeʼel u sutik u jeel le baʼax beetaʼabtiʼoʼ. Baʼaleʼ kex jach tu beetoʼob u kʼasaʼaniloʼob tiʼ yéetel tiʼ u taataeʼ, tu yilaj u kaxtik jeetsʼelil tu yéeteloʼob. Ka tu yilaj tsʼoʼok u kʼexik u tuukuloʼobeʼ, tu yaʼalajtiʼob máax letiʼ. Tu yaʼalajtiʼob: «Maʼ u yaatal ta wóoleʼex mix a pʼuʼujuleʼex ta baatsileʼex úuchik a konikeneʼex, tumen [Dios] tu túuxtajen táanil tiʼ teʼex utiaʼal ka páatak k-kuxtal». «Ku tsʼoʼokoleʼ Joseeʼ, tu tsʼuʼutsʼaj tuláakal u sukuʼunoʼob, okʼolnaj le ka tu méekʼoʼob.» (Gén. 45:1, 5, 15.)
17 Ka kíim Jacob, u taataʼobeʼ, u sukuʼunoʼobeʼ sajakchajoʼob, tumen tu tukloʼob yaan u suʼutul u jeel le kʼaas u beetmoʼob tiʼ Joseoʼ. Ka tu yojéeltaj bix u yuʼubikubaʼobeʼ tu yeʼesajtiʼob letiʼeʼ u kʼáat ka yanak jeetsʼelil ichiloʼob. Yaachaj u yóoleʼ ka joʼopʼ u yokʼol ka tu yaʼalajtiʼob: «Maʼ chʼaʼikeʼex saajkil. Teen bíin in tsʼáa baʼal a jaanteʼex, bey xan tiʼ a paalaleʼex. Bey úuchik u jetsʼkúuntaʼal u yóoloʼob tumen Joseoʼ, letiʼeʼ tu tʼanoʼob yéetel yaʼabkach yaakunaj» (Gén. 50:15-21).
Tsikbaloʼob «tsʼíibtaʼan utiaʼal ka kaanbalnakoʼon»
18, 19. 1) ¿Baʼax tsʼoʼok k-kanik tiʼ le máaxoʼob ku chʼaʼchiʼitaʼaloʼob teʼ xookaʼ? 2) ¿Baʼax ken k-il teʼ tuláakʼ xookoʼ?
18 Pabloeʼ tu yaʼalaj: «Tuláakal baʼax aʼalaʼab tiʼ le Kiliʼich Tsʼíiboʼ, tsʼíibtaʼan utiaʼal ka kaanbalnakoʼon, utiaʼal ka yanaktoʼon [esperanza] tu yoʼolal le chúukaʼan óolal yéetel le kiʼimak óolal k-ilik teʼ tsʼíiboʼoboʼ» (Rom. 15:4). U jaajileʼ yaʼab baʼax k-kanik tiʼ le baʼax tu beetaj Jéeoba, Abrahán, Isaak, Jacob yéetel Joseoʼ.
19 ¿Bix k-uʼuyikba ken k-il tuláakal le baʼax tu beetaj Jéeoba utiaʼal u yantal jeetsʼelil tiʼ yéetel tuláakal máakoʼ? ¿Máasaʼ ku péekskoʼon utiaʼal ka yanaktoʼon jeetsʼelil xan yéetel u maasil? Le baʼaxoʼob tu beetaj Abrahán, Isaak, Jacob yéetel Joseoʼ ku yeʼesikeʼ le paalaloʼoboʼ ku beetkoʼob le baʼax ku yilkoʼob u beetaʼal tumen u taataʼoboʼ. Ku kaʼansik xan toʼoneʼ Jéeobaeʼ ku yáantik le máaxoʼob ku yilik u yantal jeetsʼelil tiʼob yéetel u maasiloʼ. Lelaʼ bey u yúuchuloʼ, tumen jeʼex u yaʼalik Pabloeʼ, letiʼeʼ «u [Diosil] jeetsʼel óolal» (xokaʼak Romailoʼob 15:33 yéetel 16:20). Teʼ tuláakʼ xookoʼ yaan k-ilik baʼaxten tu yaʼalaj Pablo jach kʼaʼabéet k-ilik u yantaltoʼon jeetsʼelil yéetel u maasil bey xan bix jeʼel u páajtal k-beetkeʼ.
¿Baʼax tsʼoʼok a kanik?
• ¿Baʼaxoʼob tu beetaj Jacob utiaʼal u yantal jeetsʼelil tiʼ tu kaʼatéen yéetel Esaú?
• ¿Baʼax ku péekskoʼon k-beet le baʼaxoʼob tu beetaj Jéeoba utiaʼal u yantaltoʼon jeetsʼelil tu yéeteloʼ?
• ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon le baʼax tu beetaj Abrahán, Isaak, Jacob yéetel Joseoʼ?
[U kʼáatchiʼiloʼob le xookoʼ]
[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 23]
¿Baʼax le maas áant Jacob utiaʼal u yantal jeetsʼelil tiʼ yéetel Esauoʼ?