Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

Le kʼeexoʼob ku taasik u káajal u yantal u paalal máakoʼ

Le kʼeexoʼob ku taasik u káajal u yantal u paalal máakoʼ

Tsolnuʼukoʼob utiaʼal le familiaʼoboʼ

Le kʼeexoʼob ku taasik u káajal u yantal u paalal máakoʼ

Carlos: «Teen yéetel Maríaeʼ, jach kiʼimakchaj k-óol úuchik u síijil k-chan hija, baʼaleʼ le yáax mesoʼoboʼ óoliʼ maʼ weeneniʼ. T-tsikbaltaj kaʼach bix ken k-kanáantil, baʼaleʼ maʼ jóokʼ jeʼex k-tukulmiloʼ». *

María: «Ka síij in chan hijaeʼ, jach kʼexpaj in kuxtal. Pʼáat chéen táan in tuukul tiʼ baʼax hora ken in kaʼa tséente, ken in kʼex u pañal wa bix ken in kaʼa weensil. Máan yaʼab mesoʼob tak ka páajchaj in kaʼa biskinba tubeel yéetel in wíicham Carlos».

YAʼAB máax tuklikeʼ u yantal u paalal máakeʼ junpʼéel tiʼ le baʼaloʼob jach ku taasik kiʼimak óolaloʼ. Tsʼoʼoleʼ tak le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ le paalaloʼoboʼ junpʼéel «siibalil» ku taal tiʼ Dios (Salmo 127:3). Le taatatsiloʼob yáax u yantal u paalaloʼob jeʼex Carlos yéetel Maríaeʼ, u yojloʼob xan jach yaʼab baʼaloʼob jeʼel u páajtal u kʼexpajal ichil u kuxtaloʼobeʼ. Maʼ xaaneʼ le maamatsiloʼ jach ku yilik u kanáantik u chaambal, ku jaʼakʼal u yóol ken u yil bix u yuʼubikuba yéetel ku jaʼakʼal u yóol xan ken u yil baʼaxoʼob ku beetik ken kʼaʼabéetchajak wa baʼax tiʼ u chaambaloʼ. Le taatatsil xanoʼ jatsʼuts u yilik le yaabilaj yaan ichil u yatan yéetel le chaambaloʼ, baʼaleʼ maʼ xaan xaneʼ ku yuʼubik bey maʼ tu beetaʼal u cuentaileʼ.

U síijil le yáax chaambaloʼ maʼ xaaneʼ jeʼel u beetik u yantal nukuch talamiloʼob ichil le máaxoʼob tsʼokaʼan u beeloʼoboʼ. Maʼ xaaneʼ lelaʼ jeʼel u beetik u káajal u tuklik juntúul tiʼ letiʼob baʼaloʼob maʼ jaajtak yoʼolal u núupeʼ, lelaʼ jeʼel u beetik u maas nojochtal le talamiloʼ.

Teʼ yáax mesoʼob tuʼux maas kʼaʼabéet u kanáantaʼal le chaambaloʼ, ¿baʼax jeʼel u yáantik le taatatsiloʼob utiaʼal maʼ u yantal talamil tiʼoboʼ? ¿Baʼax jeʼel u beetkoʼob utiaʼal maʼ u xuʼulul u paklan eʼesik u yaabiltmubaʼobeʼ? ¿Bix jeʼel u páajtal u chʼaʼtuklikoʼob bix ken u líiʼsoʼobeʼ? Koʼoneʼex ilik cada junpʼéel tiʼ le talamiloʼobaʼ yéetel baʼax tekstoiloʼob jeʼel u yáantajoʼobeʼ.

TALAMIL 1: Chéen le chaambal ku tsʼaatáantaʼaloʼ.

Le maamatsiloʼ chéen ku tsʼaatáantik le chaambaloʼ. Maʼ xaaneʼ letiʼeʼ jach maʼalob u yuʼubikuba ikil u kanáantik, baʼaleʼ u yíichameʼ ku yuʼubik maʼ tu beetaʼal u cuentail. Manuel, kajaʼan tu luʼumil Brasileʼ, ku yaʼalik: «In wataneʼ jach chéen le chaambal ku atendertik kaʼachoʼ yéetel jach talam tin wilil. Kaʼacheʼ jach k-múul máansik yaʼab tiempo, baʼaleʼ ka síij k-chaambaleʼ xuʼuli. Pʼáat chéen le chaambal ku tsʼaatáantaʼal tumen in watanoʼ». Koʼox ilik bix jeʼel u aktáantaʼal le talamilaʼ.

Baʼax jeʼel u yáantajeʼ: Yanakteʼex paciencia. Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ «le máax yaan u yaakunajeʼ, yaan chowak óolal tiʼ» «maʼ tu kaxtik baʼal utiaʼal» yéetel «maʼ tu pʼuʼujul» (1 Corintoiloʼob 13:4, 5). ¿Bix jeʼel u tsʼáaik ichil u kuxtal le taatatsiloʼob le tsolnuʼukoʼobaʼ?

Le íichamtsil yaan u naʼatoʼ ku yeʼesik yaabilaj tiʼ u yatan yéetel ku yilik u naʼatik bix u yuʼubikuba úuchik u síijil u chaambaloʼ. Junpʼéel tiʼ le baʼaxoʼob ku yilik u naʼatikoʼ letiʼe u jáan kʼexpajal bix u yuʼubikubaoʼ. Jeʼex yaan horaeʼ kiʼimak u yóol yéetel yaan horaeʼ tu tsʼíikil. * Adam, kajaʼan Francia yéetel once meses yaan tiʼ u chan hijaeʼ, ku yaʼalik: «Yaan horaeʼ ku talamtal ten in naʼatik bix u yuʼubikuba in watan, baʼaleʼ kin wilik in kʼaʼajsik maʼ tin wéetel ku kʼuuxiliʼ, chéen bey u jáan uʼuyikuba yoʼolal le kʼeexoʼob anchaj ichil u wíinkliloʼ».

Íichamtsil, ¿yaanal wa baʼax ku tuklik a watan ikil a wáantik? Wa beyoʼ maʼ a tsʼíikil (Eclesiastés 7:9). Yanaktech paciencia yéetel ilawil a kaxtik u yutsil, beyoʼ maʼ kun tsʼíikil ta wéetel (Proverbios 14:29).

Juntúul maamatsil yaan u naʼateʼ ku yáantik u yíicham utiaʼal ka u kan u beet uláakʼ meyajoʼob. Ichil lelaʼ táakaʼan u kaʼansiktiʼ u kʼex u pañal le chaambaloʼ yéetel u listokíintik le biberonoʼob, kex ka talamchajak tiʼ le taatatsil tu káajbaloʼ.

Helena, juntúul maamatsil yaan 26 jaʼaboʼob tiʼeʼ, ku yaʼalikeʼ anchaj u beetik yaʼab kʼeexoʼob tiʼ bix u tratartik u yíicham. Letiʼeʼ ku yaʼalik: «Tin wilaj in chaʼik u kanáantik k-chan hija, kex in wojel maʼ ken u beet jeʼex in beetik teneʼ».

JEʼEL U PÁAJTAL A BEETKEʼEX BEYAʼ. Atantsil, wa yaanal bix u kanáantik le chaambal a wíichamoʼ, chaʼa u beetik maʼ a waʼalik maʼ maʼalob bix u beetkiʼ. Baʼaxeʼ líiʼs u yóol yoʼolal le baʼaloʼob maʼalobtak ku beetkoʼ yéetel kʼáat u yáantaj. Íichamtsil, ilawil a beetik chéen baʼaxoʼob jach kʼaʼanaʼantak, beyoʼ yaan u maas antaltech tiempo utiaʼal a wáantik a watan, maases le maʼ sen úuch síijik le chaambaloʼ.

TALAMIL 2: Ku pʼáatal maʼ tu jach biskubaʼob jeʼex kaʼacheʼ.

Yoʼolal le jejeláas kʼeexoʼob ku yantal ichil u kuxtal le taatatsiloʼob yáax u yantal u paalaloʼoboʼ, ku xuʼulul u jach biskubaʼob jeʼex kaʼacheʼ. Vivianne, juntúul maamatsil franciail yéetel kaʼatúul u paalaleʼ ku yaʼalik: «Tu káajbaleʼ jach chʼíiken in kanáant in chaambal, hasta tuʼubten wa yaan in wíicham».

Le íichamtsiloʼ maʼ unaj xan u tuʼubultiʼeʼ, le atantsiloʼ pʼáat débil úuchik u yantal le chaambaloʼ. Le bukaʼaj tiempo ku máanskoʼob kaʼach utiaʼal u paklan eʼesik u yaabilajoʼob yéetel utiaʼal u múul tsikbaloʼobeʼ, xuʼul úuchik u síijil u chaambaloʼob. Bey túunoʼ, ¿baʼax jeʼel u beetkoʼob utiaʼal maʼ u xuʼulul u biskubaʼob jeʼex kaʼacheʼ?

Baʼax jeʼel u yáantajeʼ: Maʼ u xuʼulul a yaabiltikabaʼex. Le Bibliaoʼ ku yaʼalik yoʼolal le tsʼoʼokol beeloʼ: «Le oʼolaleʼ xiibeʼ yaan u pʼatik u taata bey xan u maama, utiaʼal u nupikuba tiʼ u yatan, beyoʼ ku pʼáataloʼob juntúuliloʼob» (Génesis 2:24). Jéeobaeʼ tu yaʼaleʼ le paalaloʼoboʼ yaan u pʼatik u yotochoʼob baʼaleʼ le íichamtsil yéetel le atantsiloʼ yaan u múul antaloʼob tuláakal u kuxtaloʼob (Mateo 19:3-9). U naʼatik le máaxoʼob yáax u yantal u chaambaloʼob le baʼax ku yaʼalik le Bibliaaʼ le kun áantkoʼob utiaʼal u yilkoʼob baʼax maas kʼaʼanaʼan.

Vivianneʼ ku yaʼalik: «Tuukulnajen tiʼ baʼax ku yaʼalik Génesis 2:24, yéetel tin naʼateʼ unaj in pʼáatal júuntuliliʼ yéetel in wíicham maʼ yéetel in hijoiʼ. Tin wilaj u kʼaʼanaʼanil in máansik tiempo yéetel in wíicham». Theresa, juntúul maamatsil yaan kaʼapʼéel jaʼaboʼob tiʼ u chan hijaeʼ, ku yaʼalik: «Wa kin wilik maʼ tin beetik u cuentail in wíichameʼ, kin jáan ilik baʼax jeʼel in beetik utiaʼal in wantal tu yéetel kex chéen u chan súutukeʼ».

¿Baʼax jeʼel u beetik le íichamtsil utiaʼal maʼ u xuʼulul u yaabiltikubaʼoboʼ? U yaʼalik yéetel u yeʼesik tiʼ u yatan u yaabiltmaj, yéetel u beetik u yuʼubik láayliʼ jach kʼaʼanaʼaneʼ. Sarah, juntúul maamatsil yaan treinta jaʼaboʼob tiʼeʼ, ku yaʼalik: «Juntúul koʼoleleʼ kʼaʼabéet u yuʼubik kʼaʼanaʼan yéetel yaabiltaʼan, kex ka kʼexpajak u wíinklil úuchik u embarazar». Alan, juntúul taatatsil kajaʼan Alemania yéetel kaʼatúul u paalaleʼ, ku yaʼalikeʼ jach kʼaʼanaʼan u yilik u líiʼsik u yóol u yatan. Letiʼeʼ ku yaʼalik: «Ken okʼolnakeʼ tiaʼanen utiaʼal in líiʼs u yóoliʼ».

U jaajileʼ ken síijik juntúul chaambaleʼ, le taatatsil yéetel le maamatsiloʼ ku pʼáatal maʼatech u jach núupchitaloʼob wa u yantal baʼax u yiloʼob jeʼex kaʼacheʼ. Le oʼolaleʼ unaj u múul tsikbaloʼob yoʼolal lelaʼ. Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ le u múul antal baʼax u yil le atantsil yéetel le íichamtsiloʼ junpʼéel baʼal unaj u yáax tsikbaltikoʼob (1 Corintoiloʼob 7:1-5). Maʼ xaaneʼ yoʼolal bix líiʼsaʼaniloʼobeʼ jeʼel u suʼlaktal u tsikbaltoʼob le baʼaloʼobaʼ, baʼaleʼ jach kʼaʼabéet u tsikbaltikoʼob utiaʼal maʼ u yantal talamil tiʼob yoʼolal le chaambaloʼ. Ilawil a naʼatikabaʼex, u yantal teʼex paciencia yéetel aʼaleʼex baʼax ka tuklikeʼex (1 Corintoiloʼob 10:24). Beyoʼ maʼ kun antal kʼuuxil ichileʼex yéetel yaan a maas yaabiltikabaʼex (1 Pedro 3:7, 8).

Le íichamtsil yéetel le atantsiloʼ unaj u yeʼesik kiʼimak u yóol yoʼolal le meyaj ku beetik u núupoʼ. Le íichamtsil yaan u naʼatoʼ yaan u tsʼáaik cuentaeʼ kex óoliʼ mix máak ilkeʼ yaʼab meyaj ku beetik le atantsiloʼ. Vivianneʼ ku yaʼalik: «Kex bul kʼiin tin atendertaj le chaambaloʼ, ken áakʼabchajkeʼ kin wuʼuyik bey mix baʼal tin beeteʼ». Kex jach yaʼab baʼaloʼob yaan u beeteʼ, le atantsil yaan u naʼat xanoʼ maʼatech u mixbaʼalkúuntik le meyaj ku beetik u yíichamoʼ (Proverbios 17:17).

JEʼEL U PÁAJTAL A BEETKEʼEX BEYAʼ. Maamatsileʼex, ilawil a jeʼelskabaʼex ken wenek le chaambaloʼ. Wa ka chan jeʼeleleʼexeʼ, yaan xan u páajtal a atendertik a wíichameʼex. Taatatsileʼex, maʼalob ka líiʼkeʼex de áakʼab a kʼexeʼex u pañal le chaambaloʼ wa a tsʼáaikeʼex u yoʼoch leche utiaʼal ka jeʼelek a wataneʼex. Pʼateʼex junpʼéel chan juʼun tuʼux ka waʼalikeʼex tiʼob a yaabiltmeʼex, túuxteʼex mensajeʼob tiʼob wa tʼaneʼex tiʼ teléfono. Jóoʼseʼex tiempo utiaʼal a tsikbaleʼex. Tsikbalteʼex baʼaloʼob yaan yil ta wéeteleʼex maʼ chéen tiʼ baʼaxoʼob yaan yil yéetel le chaambaloʼ. Ilawil maʼ u xuʼulul a biskabaʼex maʼalob. Beyoʼ maʼ kun talamtal a aktáantkeʼex le talamiloʼob ku taasik u yantal u yáax paal máakoʼ.

TALAMIL 3: Maʼ junpʼéeliliʼ bix u tuukuloʼobiʼ.

Yaan horaeʼ ku yantal talamil ichil le máaxoʼob tsʼokaʼan u beeloʼob yoʼolal bix líiʼsaʼaniloʼoboʼ. Lelaʼ bey úuchik tiʼ juntúul maamatsil japonil, ku kʼaabaʼtik Asami yéetel u yíicham ku kʼaabaʼtik Katsuro. Asamieʼ ku yaʼalik: «Teneʼ kin tuklik kaʼacheʼ Katsuroeʼ jach ku consentirtik k-hija, yéetel letiʼeʼ ku tuklik kaʼacheʼ jach kin kʼeʼekʼeyik». ¿Baʼax jeʼel u beetaʼal utiaʼal maʼ u yúuchul lelaʼ?

Baʼax jeʼel u yáantajeʼ: Múul tsikbalneneʼex yéetel paklan áantabaʼex. Salomón, juntúul máak jach yaan u naʼateʼ, tu yaʼalaj: «Le kaʼanal ichoʼoboʼ chéen ku léeksikoʼob baʼateʼel; le ojéelajoʼ tiʼ yaan yéetel le j-kabal óoloʼoboʼ» (Proverbios 13:10). ¿A wojleʼex wa baʼax ku tuklik a núupeʼex yoʼolal bix unaj u líiʼsaʼal le paalaloʼ? Wa maʼ ta tsikbaltikeʼex táanil tiʼ u síijil le chaambaloʼ, maʼ tun béeytal a múul áantkabaʼex yéetel maas jeʼel u yantalteʼex talamiloʼobeʼ.

Maʼ xaaneʼ yaantiʼ baʼaxoʼob jeʼel u káajal a tuukuleʼex, jeʼex: «¿Yaan wa k-kaʼansik u jaant jeʼel baʼaxakeʼ? ¿Yaan wa k-kaʼansik wenel tu pʼiis hora? ¿Yaan wa k-suukbesik k-méekʼik cada ken okʼolnak? ¿Baʼax kʼiin ken k-kaʼans tiʼ ka xiʼik baño?». Baʼaleʼ letiʼe taatatsiloʼob unaj u múul chʼaʼtuklik baʼax ken u beetoʼoboʼ. Ernesto, juntúul taatatsil kaʼatúul u paalaleʼ, ku yaʼalik: «Kʼaʼabéet u múul tsikbaltik máak le baʼaloʼobaʼ, beyoʼ maʼ kun talamtal u múul líiʼsaʼal le paalaloʼ».

JEʼEL U PÁAJTAL A BEETKEʼEX BEYAʼ. Tuukulneneʼex tiʼ bix líiʼsaʼabikeʼex, yéetel chʼaʼtukulteʼex máakalmáak tiʼ le baʼaxoʼob tu beetaj a taataʼex a kʼáat a beeteʼex utiaʼal a líiʼsik a paalaleʼexoʼ. Múul tsikbalteʼex.

Le utsiloʼob ku taasik u yantal u paalal máakoʼ

Jeʼex junpʼéel pareja táan u kanik u yokʼost jarana kʼaʼabéet tiempo yéetel u chúukpajal u yóoloʼob utiaʼal u kankoʼob maʼalobeʼ, le taatatsiloʼob xanoʼ kʼaʼabéet tiempo tiʼob utiaʼal u kanik u beetubaʼob maʼalob taatatsiloʼob.

U yantal le paalaloʼoboʼ yaan u yeʼesik wa jach maʼalob u biskuba le taatatsiloʼoboʼ yéetel yaan u taasik kʼeexoʼob ichil u kuxtaloʼob. Baʼaleʼ yaan u tsʼáaik tuʼux u yantal uláakʼ jatsʼuts modos tiʼob. Wa ku beetkoʼob le baʼaxoʼob ku yaʼalik le Bibliaoʼ yaan u yuʼubikubaʼob jeʼex Kenneth, juntúul taatatsil tu yaʼalaj: «U líiʼsaʼal le paalaloʼoboʼ tu taasajtoʼon yaʼab utsiloʼob. Bejlaʼeʼ maas maʼatech k-tuukul chéen t-oʼolal, k-eʼesik yaabilaj yéetel k-naʼatik bix u yuʼubikuba u maasil». Le kʼeexoʼobaʼ ku taasik yaʼab utsiloʼob ichil le máaxoʼob tsʼokaʼan u beeloʼoboʼ.

[Tsolajiloʼob]

^ xóot’ol 3 Kʼexaʼan le kʼaabaʼoboʼ.

^ xóot’ol 11 Yaʼab maamatsiloʼobeʼ ku lúubul u yóoloʼob ken máanak wa jaypʼéel semanaʼob síijik u chaambaloʼob. Uláakʼoʼobeʼ ku yantal junpʼéel kʼojaʼanil tiʼob ku kʼaabaʼtik depresión posparto. Utiaʼal a wojéeltik u maasileʼ, ilawil le xookoʼob ku taasik le revista ¡Despertad!, beetaʼan tumen u j-jaajkunajoʼob Jéeoba: «Gané la batalla contra la depresión posparto» (22 tiʼ julio tiʼ 2002), yéetel «¿Qué es la depresión posparto?» (8 tiʼ junio tiʼ 2003). Jeʼel xan u páajtal a xokik le jaatsoʼob tiʼ www.watchtower.org.

TUKULTE

▪ ¿Baʼax tin beetaj teʼ semana utiaʼal in weʼesik tiʼ in núup kʼaʼanaʼan in wilik le baʼax ku beetik yoʼolal le familiaoʼ?

▪ U tsʼook ka tsikbalnajen yéetel in núupeʼ, ¿chéen wa tsikbalnajoʼon tiʼ le chaambaloʼ wa t-tsikbaltaj baʼaxoʼob yaan yil yéetel bix k-bisikba?